Twitter

Facebook

Instagram

Sel laupäeval stardib Eesti Terviseradade ja president Kersti Kaljulaidi algatatud matkasari, mis kutsub nii noori kui ka vanemaid sportlikust vormist hoolimata nädalavahetustel õues aega veetma ja rohkem liikuma. Sarja esimene üritus toimub 2022. aastal Euroopa Spordilinna tiitliga pärjatud Rakveres, kus elanikud saavad koos president Kersti Kaljulaidiga osaleda linnaretkel läbi tänavate, parkide ja terviseradade.
SA Eesti Terviserajad juhataja Alo Lõokese sõnul on jalutamine ja tempokam liikumine üks lihtsamaid võimalusi enda füüsilise aga ka vaimse vormi hoidmiseks. „Laupäeval Rakverest alguse saava matkasarja raames korraldame igas kuus mõnes Eestimaa paigas pikema või lühema retke, et koos president Kaljulaidiga kutsuda inimesi nädalavahetustel õues pikemalt liikuma. Laupäeval-pühapäeval, kui vaba aega on rohkem, võiks meist igaüks leida paar tundi jalutamiseks või siis tõsisemaks sportimiseks – kas üksi, sõpradega, või perega.“ Lõoke lisas, et liikumiseks ei pea tingimata kodust kaugele sõitma, vaid pigem tasub oma koduümbruses leida vaheldusrikas ja põnev rada – seda ikka selleks, et liikumine oleks võimalikult lihtne.
Matkasarja esimesest üritusest võtab osa ka president Kersti Kaljulaid, kes on sage looduses liikuja ja sportija ning ka rahvaspordiüritustel osaleja nii rattal, joostes kui ka suuskadel. Lisaks osaleb Kaljulaid reedel Rakvere vallas toimuval kohaliku spordikogukonna kohtumisel, kus arutatakse piirkonna liikumisharrastusvõimaluste arendamist ja ühist koostööd.
<blockquote>Liikumine ja matkamine on kõigile jõukohane ja ei nõua erivarustust või -oskusi, nii et ega väga head põhjust, miks mitte nädalavahetusel mõned tunnid õues liikuda, ju ei ole!</blockquote>
“Liikumine ja matkamine on kõigile jõukohane ja ei nõua erivarustust või -oskusi, nii et ega väga head põhjust, miks mitte nädalavahetusel mõned tunnid õues liikuda, ju ei ole. Eks me muidugi teame, et võimalusel on inimene ka laisapoolne ja leiab miljon head põhjust, miks mitte välja tulla. Me mõtlesime terviseradadega, et anname nüüd ühe põhjuse juurde, miks siiski ennast igal nädalavahetusel natuke aktiivsemalt liigutada &#8211; teeme seda üheskoos! Ja harjumus liikuda ja aktiivne olla on midagi, mis kas tekib või ei teki juba lapseeas, nii et kutsume kõiki kaasa koos peredega,” ütles president Kersti Kaljulaid.
„Arvestades, et laste tervislike harjumuste kujundamisel on vanematel väga suur roll, seega võiks vähemalt korra nädalas lastega ühiselt kerge matka ette võtta või veidi sportida,“ julgustab Lõoke järeltulijatega koos liikuma.
Matkasarja esimene retk Rakveres stardib Rakvere Spordikeskuse juurest (Kastani 12) laupäeval, 22. jaanuaril kell 11 (kogunemine kell 10.30). Pooleteisetunnise linnamatka jooksul trajektooril Parkali tn-Pikk tn- Tarvas-Linnus-Vallimägi-Tammik- Palermo terviserada-Rakvere Haigla- Ametikool ja Seminari tänav-uus Riigigümnaasium-Rakvere Spordikeskus. Vaata lähemalt
Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Eesti Terviseradadest saanud üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutatavaid terviseradasid, mida külastatakse hinnanguliselt 6 miljonit korda aastas ning mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond.
Foto: Vabariigi President Kersti Kaljulaid EV100 avamatkal.
Foto autor: Rauno Volmar/Ekspress Meedia
Lisainformatsioon: 
Alo Lõoke 
Juhataja 
Eesti Terviserajad SA 
+372 5253801 
alo@terviserajad.ee

Eesti Terviserajad alustavad koos president Kaljulaidiga üle-eestilise matkasarjaga

President Kersti Kaljulaid külastab täna Rakvere Gümnaasiumi, kus annab abituuriumile ühiskonnaõpetuse tunni, mis keskendub rohepöördele ja energiapoliitika küsimustele. Lisaks kohtub president Kaljulaid Virumaa Naiste Tugikeskuse inimestega; AQVA Spa juhtidega, et arutada viirus- ja energiakriisi mõju turismisektorile ning Rakvere piirkonna spordijuhtidega, et arutada liikumisharrastuse edendamise võimaluste üle.
&nbsp;
Laupäeval saab Rakveres alguse Eesti Terviseradade ja president Kersti Kaljulaidi algatatud uus üle-eestiline matkasari, mis kutsub nii noori kui ka vanemaid sportlikust vormist hoolimata nädalavahetustel õues aega veetma ja rohkem liikuma. Rakvere linnaretk saab alguse laupäeval kell 11 Rakvere Spordikeskuse juurest ning ca pooleteisetunnine linnamatk kulgeb trajektooril Parkali tn-Pikk tn- Tarvas-Linnus-Vallimägi-Tammik- Palermo terviserada-Rakvere Haigla- Ametikool ja Seminari tänav-uus Riigigümnaasium-Rakvere Spordikeskus.
&nbsp;
Vabariigi Presidendi ametis tegi Kersti Kaljulaid 2016. aasta sügisel oma esimese maakonnavisiidi just Lääne-Virumaale.
<figure id="attachment_621" aria-describedby="caption-attachment-621" style="width: 640px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" class="size-large wp-image-621" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-1024x607.jpg" alt="President Kersti Kaljulaid väljumas ametiautost Rakvere spordikeskuse ees" width="640" height="379" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-1024x607.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-300x178.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-768x455.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-6x4.jpg 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva.jpg 1200w" sizes="(max-width: 640px) 100vw, 640px" /><figcaption id="caption-attachment-621" class="wp-caption-text">Vabariigi Presidendi ametis tegi Kersti Kaljulaid 2016. aasta sügisel oma esimese maakonnavisiidi just Lääne-Virumaale. Foto: Ain Liiva</figcaption></figure>

President Kaljulaid külastab täna ja homme Lääne-Virumaad

Eesti Lasterikaste Perede Liidu taskuhääling Sumin kutsus president Kersti Kaljulaidi oma taskuhäälingu Sumin 5. episoodi külaliseks. Juttu oli nii soorollidest, laste kasvatamisest kui klaaslagedest, aga ma märksa praktilisematel teemadel &#8211; kuidas ja milliseid täiendavaid samme saaks astuda riik, et me pered oleks paremini hoitud.
&nbsp;
Taskuhäälingut saab järele vaadata siin:
<iframe loading="lazy" title="SUMIN #5 Kersti Kaljulaid: Emaks, naiseks ja presidendiks olemisest" width="640" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/sKLo-P3i7j0?feature=oembed" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe>
ning kuulata <a href="https://spoti.fi/3oSXxdi">Spotify</a>&#8216;s või Apple <a href="https://apple.co/3DUDvU0">Podcasts&#8217;is</a>.

President Kaljulaid lasterikaste perede podcastis – emaks, naiseks ja presidendiks olemisest

Loe Eesti Päevalehes president Kersti Kaljulaidi ametiaja viimastel päevadel ilmunud mahukat kokkuvõtet viiest aastast Vabariigi Presidendina <a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/94704123/kersti-kaljulaid-suunasin-prozektori-kohtadesse-mis-muidu-olid-varjus">SIIN</a>.

Kersti Kaljulaid: suunasin prožektori kohtadesse, mis muidu olid varjus

President Kersti Kaljulaidi ametiaja viimastel päevadel salvestatud Eesti Televisiooni pikk intervjuu, kus endine riigipea Marko Reikopile vastates kokku oma ametiaja. Mis teda rõõmustas ja mis vihastas, mis üllatas ning mis kurvastas? Kuidas ta ise ja ka Eesti riik selle ajaga muutusid?
&nbsp;
Intervjuud saad täismahus vaadata <a href="https://etv.err.ee/1608350375/kersti-kaljulaid-isepaine-president">SIIN</a>.

Kersti Kaljulaid. Isepäine president

Kersti Kaljulaid Mart Soidro ja Andrus Kivirähkiga Balti Jaama turu väravas

Kersti Kaljulaid: mul on hästi suur säästmiskalduvus, panin juba ülikooli ajal esimesest stipendiumist neli rubla kõrvale

Jõudsin enne jõulu Draamateatris vaadata Martin Crimpi „Katsed elu kallal“. Meisterlik! Lavalt kajas kummalisel kombel armastust kolme apelsini vastu, mis tüki sisuks olevad karmid lood vaadatavaks ja kaasamõeldavaks leevendas.
Hakkasin koduteel mõtlema, kuidas eri põlvkondade maailmad erinevad ja kuidas see mõjutab kunsti. Minu ja minust vanemate põlvkondade elus on nõukogude aeg, kus üksiku inimese vastutus oma käekäigu eest oli viidud miinimumini &#8211; vabaduseta inimesel pole ju ka vastutust. Selle imeliku aja kultuurinähtuste hulka kuulus &#8220;lubatud&#8221; teemadel muretu villaseviskamine, mis kandus meiega üle ka uude vabadusse.
Vabaduse saabudes kadusid igasugused keelud ja tabud. Sündis Kreisiraadio ja muu sarnane hooletu, muretu, kompleksivaba huumor, milles sügavamat allteksti polnudki mõtet otsida. Eks maitsetu oli mõni nali ka toona, aga taunimist erinevatel moraalsetel, eetilistel, minu pärast kasvõi keskkonnakaitselistel põhjustel, ei esinenud sugugi.
Midagi hakkas muutuma juba üksjagu enne praegust pandeemiat – minu põlvkonnale omane muretu vabadus ja edasi tormamine andis nooremates peades ruumi mõtlikule arutelule selle üle, millist koormat jaksame kanda. Kuidas me vastutame iseenda ja tänaste kaasteeliste eest, aga ka tuleviku Maa ja tuleviku inimkonna eest?
<blockquote>Midagi hakkas muutuma juba üksjagu enne praegust pandeemiat – minu põlvkonnale omane muretu vabadus ja edasi tormamine andis nooremates peades ruumi mõtlikule arutelule selle üle, millist koormat jaksame kanda.</blockquote>
Vastutustundlikkus ilmus esmalt kunsti ja kultuuri &#8211; taaskasutusega mängimine moes, kaduvate ökosüsteemide, naiste ja vähemuste õiguste pärast muretsemine, tuleviku säästlike linnaruumide kujundamine (tõsi, esialgu veel näitusesaalides &#8211; minge näiteks Arhitektuurimuuseumisse ja vaadake Oaasis ringi).
Igatahes oleme meie, suuresti tarbimisest motiveerituna läbi tööelu tormanute põlvkond, mulle isegi pisut arusaamatul viisil üles kasvatanud hoopis mõtlikuma uue eestlase, kes tajub suure maailma muresid isiklike muredena. Inimkonna käekäiku isikliku vastutusena.
Meie noored teatriinimesed ja kunstnikud tegelevad alailma selle maailma halvaga. Vaevalt nad lihtsalt loomupoolest kuidagi nukramad on kui meie omal ajal. Nad on lihtsalt tundlikumad ja märkavamad. Nende põlvkonna koomilisedki tükid kannavad mingit teistmoodi nukrat maailmakäsitlust. Naeru on ikka, sest ängist peab vabanema, aga muretut villast ei visata justkui.
Ma olen sellele 20-40 aastaste seltskonnale väga tänulik. Teie käes on tulevik ilmselgelt paremini hoitud.
Aga neid tulevikuparandajaid on meil ikkagi ka tänaste otsustajate hulgas. Kes viitsivad läbi kogu bürokraatia halli seina minna ja ikka liikuda nende meretuuleparkidega edasi. Või vesinikutehase või vesisalvestiga. Või viimase miili sõidukitega. Või jagamismajandusega. Või eestikeelse kooliga kasvõi aastaks 2035, kui varem tõesti ei jõua. Või noorte vaimse tervise teemadega. Või kõik need õed ja arstid, kes ohkvad, aga ravivad ka neid, kes ometi ju võinuks kergelt põdeda, kui nad ennast kaitsnuks. Ja nõnda edasi – kuhu ka ei vaata, ehitatakse Eesti tulevikku. Kodus, kaugemal, tagasi tulles ja uuesti minnes.
Kui ei tee riik, teevad inimesed vabatahtlikult või ettevõtjana ise, näidates riigile, kuidas saab ja tuleb. Oleme viimasel aastal päris palju teinud.
<blockquote>Kui ei tee riik, teevad inimesed vabatahtlikult või ettevõtjana ise, näidates riigile, kuidas saab ja tuleb.</blockquote>
Just see tundlikkus tulevikuvajaduste suhtes, isiklik vastusustunne – kõik see on väga lootustandev. Me teeme ära selle rohepöörde, me lõpetame nii selle viiruse valitsemisaja kui segregatsiooni Eesti koolisüsteemis. Me võtame rahvusvaheliselt järjest enamat vastutust maailma ees. Me teeme igaüks ise paremat Eestit, sest tulevikutundlikud Eesti inimesed näevad – on vaja. Isegi kui eestvedamise roll jääb liiga suureks neile, kelle selle jaoks valinud oleme, astume 2022. aastal kindlasti Eesti inimeste, üha märkavamate ja tundlikumate toel, neile suurtele eesmärkidele lähemale.
Ja ühe suure erinevusega – me oleme õppinud 90te tormakusest seda, et kedagi ei saa maha jätta. Muutustega, isegi kui need on head ja vajalikud, käib paratamatult kaasas mõju kõikidele meie inimestele. Põlevkivienergeetika muutumine põlevkivikeemiaks on hea, aga see muutus on raske paljudele Ida-Virumaa inimestele. Tuulikud silmapiiril vajavad harjumist ja kohanemist. Ühtse eestikeelse kooli sünd tekitab mõnes koolis päriselt mure, kuidas tagada kõigile klassis võimetekohane edasijõudmine ja piisav tähelepanu. Majanduse makronumbrid kihutavad Harjumaa vedamisel üha uutesse kõrgustesse, ent enam ei saa me rääkida isegi paljudest maakonnakeskustest kui kohaliku elu keskpunktidest.
Kõik head muutused toovad endaga kellelegi kaasa ka midagi keerulist, tundmatut ja rasket. Muutustest puudutatud inimesed peavad tundma, et nende keskmisest palju olulisemat panust suurema üldise hüve nimel märgataks, tunnustataks ja ka kompenseeritaks. Ühise hüve nimel tuleb kindlasti paljudel millegi uuega kohaneda, aga terve ühiskonnana saame kohanemise teha võimalikult kergeks.
Tulgu 2022 aasta tundlike, aga sellegipoolest julgete otsuste aasta. Eksida ei tohi. Elame ajal, mil osadel läheb imeliselt ja teistel eriliselt halvasti. Et keskmiselt liigume ka 2022 aastal ilmselt kiiresti edasi, on meie võimuses teha seda üksteisega arvestades.

Kersti Kaljulaid: teeme ära rohepöörde, lõpetame viiruse valitsemisaja ja segregatsiooni koolisüsteemis

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit (EPRA) kuulutas tänavuse kommunikatsiooni aastaauhinna laureaadiks president Kersti Kaljulaidi, kes on nii oma ametiajal kui ka sellele järgnevalt aktiivse kommunikatsioonitegevusega aidanud fookuses hoida Eesti ühiskonnale olulisi väärtusi ning teinud seda selgelt ja jõuliselt.
„Eesti presidendi ametiga kaasas käivas tööriistakastis ongi praktiliselt ainult kommunikatsioonilahendused, sest sõna võim on ta ainuke võimuhoob. President Kaljulaid kasutas seda võimu Eestis ja laiemalt maailmas silmatorkavalt väärtuspõhiselt, mõjusalt ja omakasupüüdmatult, jättes sellega sügava positiivse jälje nii meie igapäevaellu kui ka neisse ootustesse, mis Vabariigi Presidendile meie ühiskonnas nii praegu kui edaspidi kehtivad,“ põhjendas otsust EPRA president Margus Mets. Tunnustust väärib ka president Kaljulaidi tegevus nii kodumaises kui rahvusvahelises meedias Eesti riigi kuvandi kaitsja ja hoidjana ka siis kui mõnede teiste riigijuhtide sõnad ja teod riivasid ühiskonna enamiku õiglustunnet.
<blockquote>Eesti presidendi ametiga kaasas käivas tööriistakastis ongi praktiliselt ainult kommunikatsioonilahendused, sest sõna võim on ta ainuke võimuhoob</blockquote>
President Kaljulaidi tänas liitu tunnustuse eest. &#8220;Lubasin juba ametisse astudes, et ma ei ole kunagi vait, kui liiga tehakse nõrgematele, ohus on meie vabadused või julgeolek ning sellest kreedost läbivalt nende viie aasta jooksul ka lähtusin. Küll ei osanud ma toona seda vundamenti sõnastades ette näha, et just vabaduste osa mu ametiajal nii teravalt fookusesse satub – eks see näitab, et tegelikult ei ole me ühiskonnas veel paljud need vabadused, mis küll põhiseadusesse omal ajal väga hästi ja ettenägelikult kirja said, piisavalt põhjalikult läbi arutatud, mõtestatud, sõnastatud ja vajadusel ka vaieldud. Seda tööd jagub ka edaspidi nii mulle kui ametis olevatele riigipeadele,&#8221; sõnas president Kaljulaid auhinda vastu võttes.
Metsa sõnul on presidendi valik, mille kohta ja millal ta sõna võtab või mis teemadel hoopis vaikib, juba omaette sõnum. „Samamoodi on eraldiseisva sõnumi väärtusega presidendi sõnavalik, toon ja esinemislaad. Just see ongi iga liidri ja juhi, sealhulgas kommunikatsioonijuhi ees seisev põhiülesanne – tabada õiget hetke ja õigeid sõnu ning osata eest vedada või mõne otsuse sisu ja sünnilugu lahti seletada nii, et kuulajad võtaksid aega, süveneksid ja sooviksid mõista. Kersti Kaljulaid on selles meie erialaorganisatsiooni hinnangul olnud väga hea, mistõttu tahame teda tänada ja eeskujuna esile tõsta,“ märkis Mets. „President Kaljulaid on olnud selle sõna parimas ja laiemas tähenduses riigimees, öeldes välja vajalikke sõnumeid ka siis kui kõik ümberringi saavad suurepäraselt aru, et lühiajalises perspektiivis ei too need talle ei isiklikku populaarsust ega konjunktuurset poliitilist kasu. Sellist isetust tahaks meie riigijuhtide sõnavõttudes näha palju rohkem ja ikka veel võidukäiku tegevat küünilis-pragmaatilist poliittehnoloogilist lähenemist vähem.“
<blockquote>Lubasin juba ametisse astudes, et ma ei ole kunagi vait, kui liiga tehakse nõrgematele, ohus on meie vabadused või julgeolek ning sellest kreedost läbivalt nende viie aasta jooksul ka lähtusin.</blockquote>
Eelmisel aastal said EPRA aastaauhinna Eesti meditsiinitöötajad, sest arstid, õed ja hooldajad kandsid koroonakriisi tingimustes lisaks oma põhitöö tegemisele esmatähtsat rolli ühiskonna objektiivsel teavitamisel, hirmude maandamisel ja meid ümbritseva reaalsuse teaduspõhisel seletamisel nii meedias kui kõigile oma patsientidele ja hoolealustele individuaalselt. Auhinna võttis vastu pandeemia ajal sektori eestkõnelejaks tõusnud dr. Arkadi Popov.
EPRA aastaauhinnaga tunnustab Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit igal aastal inimest või organisatsiooni, kelle kommunikatsioonitegevusel oli Eesti ühiskonnale kõige suurem mõju. Auhinnale esitatav kandidaat võib, ent ei pea töötama kommunikatsioonivaldkonnas, kuid tema tegevused ja avalikud esinemised peavad Eesti ühiskonnas olema laialdast kõlapinda pälvinud.

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu tänavuse aastaauhinna pälvis president Kersti Kaljulaid!

President Kersti Kaljulaid võttis vastu &#8220;Pealtnägija&#8221; ettepaneku proovida kaasautori rolli ning rääkis selle hooaja viimases saates lahti rohepöörde võimalused Eestis. Saatelõiku saab järele vaadata <a href="https://www.err.ee/1608436544/pealtnagija-kersti-kaljulaid-uuris-kuidas-eestis-rohepoore-ara-teha">SIIN</a>.
Viimase aja tuliseim teema on röögatud energiahinnad. Üldiselt on teadvustatud, et massiline fossiilkütuste põletamine elektri ja toasooja saamiseks tuleb lähemate aastakümnete jooksul ära lõpetada. Kuidas siis ikkagi rohepööre ära teha nii, et voolu jätkuks ja hinnad hinge kinni ei võtaks, uuris &#8220;Pealtnägija&#8221; aastalõpusaate kaasautor president Kersti Kaljulaid.
<blockquote>Aastaid tuli eestimaalaste elekter peamiselt põlevkivist, aga seoses kliima soojenemisega on maailmas kokku lepitud, et fossiilsete kütuste osa tuleb suhteliselt lühikese ajaga järsult vähenda.</blockquote>
Asjast võib rääkida keeruliselt ja uppuda detailidesse, aga lihtsustatult on ülesanne järgmine. Eesti elektritarbimise miinimumvõimsus on 300 megavatti, mis juhtub tavaliselt mõnel soojal suveööl, talvised tipud on viis korda kõrgemad ja tuleviku vajadus võib ulatuda 2000 megavatini. Aastaid tuli eestimaalaste elekter peamiselt põlevkivist, aga seoses kliima soojenemisega on maailmas kokku lepitud, et fossiilsete kütuste osa tuleb suhteliselt lühikese ajaga järsult vähenda. On tehtud palju analüüse, mis võiks olla meie piirkonnas süsinikuneutraalne asendus ja valdav osa jõuab tulemusele, et kõige kiirem ja käegakatsutavam lahendus on praegu tuul, väiksemal määral ka päike.
&#8220;Kui võtta tänane Eesti elektrienergia tarbimine, siis me suudaks selle (talvise vajaduse 2000 megavatti – toim.) katta kahe meretuulepargiga,&#8221; ütles Utilitase taastuvelektri valdkonna arendusjuht Rene Tammist. Aga 10-20 aasta perspektiivis tuleb arvestada, et elektrienergia tarbimine kasvab, sest soojussektor elektrifitseerub, kasutatakse rohkem soojuspumpasid seniste küttelahenduste asemel, ka transport elektrifitseerub ehk siis elektriautod tulevad sisepõlemismootoritega autode asemele, lisas Tammist lisatootmisvõimsuste vajadusest rääkides.
Eestis on erinevas ettevalmistuse faasis kümmekond suuremat tuuleparki nii maal kui merel, aga mõni neist ootab vajalikke lube juba kümme aastat. Peamine takistus on huvigruppide vastuseis – kas segavad tuulikud kaitseväe radareid või kohalike elanike elukvaliteeti. Ühe alternatiivina arutatakse ka tuumajaama rajamist, kuid ainuüksi selle ettevalmistus võtaks asjatundjate sõnul vähemalt 15 aastat.
Eesti esimene suurem tuulepark kerkis Virtsu ligi 20 aastat tagasi ja praeguseks on küla ümber kolme firma 28 tuulikut, millest väiksemad 60 ja suuremad 100 meetrit kõrged. Tuulikud on Virtsus nii olulised, et pandi isegi küla vapile.
&#8220;Kui aastal 2002 seda esimest kokku pandi, siis kohalik rahvas jättis töö pooleli, see oli nagu laulupidu,&#8221; meenutas MTÜ Virtsu Arenguselts esimees Jüri Mõniste. &#8220;Kõik käisid vaatamas, neid kraanasid, seda ehitust. Kõik oli uskumatult suur, polnud varem näinud selliseid asju.&#8221;
<blockquote>Praeguseks ollakse tuulikute vihinaga Virtsus harjunud, sest ega mere ääres vaikseid päevi väga palju ei olegi.</blockquote>
Inimestel oli ka hirme ja kaebusi. Mõniste mäletab, et esimestel koosolekutel räägiti põhiliselt tuulemürast. Üks aspekt, millest jäeti tema sõnul täitsa rääkimata, oli päike ja valgus ehk vari, mis tekib, kui tuulik käib. &#8220;Et see on loetud minutid aastas. Aga see lahendati ju niimoodi, et andurid on peal ja kui kõik klapib, et see vari jõuab maja peale, siis tuulikud jäävad seisma lihtsalt selleks. Need on 5-10 minutit heal juhul.&#8221; Praeguseks ollakse tuulikute vihinaga Mõniste kinnitusel harjunud, sest ega mere ääres vaikseid päevi väga palju ei olegi.
Rohkem kui pool sajandit oli Eesti energeetika eeskätt idavirulaste õlul, aga tulevikus läheb raskus rohkem Läänemaale. See on tõstatanud talumistasude teema. Virtsus ei maksa firmad küll otse inimestele, aga moodustasid juba kümme aastat tagasi toetusgrupi, mis rahastab kohalikke mittetulundusühinguid, millest üks on Mõniste veetav Virtsu Arenguselts.
&#8220;See toetusgrupp loomulikult paneb meelt muutma. Vaatasin, kümne aastaga oleme suurusjärgus 100 000 eurot saanud toetust tuuleparkidest,&#8221; ütles Mõniste. Selle raha eest on saanud korrastada kohalikku linnust, kohalikku parki, ehitada mõisatall, on toetatud suveüritusi ja mitu ehitusprojekti on veel ootel.
Isegi kui tuulikutega õpitakse koos elama nagu Virtsus, siis tekib järgmine mure – mida teha, kui tuul ei puhu või päike ei paista? Ühe võimaliku vastuse pakub kütuse- ja energiafirma Alexela omanik Heiti Hääl, kes kutsus Kaljulaidi ja &#8220;Pealtnägija&#8221; ühele esmapilgul ilmetule heinamaale Paldiski linna servas, et kergitada saladuskatet.
<blockquote>See meie auk on siis kaetud turbiinidega ja turbiinide võimsus kokku on 500 megavatti. Ehk me suudame iga tund toota 500 megavatt tundi elektrit. Ja siis, kui elekter on odav ehk tuult on palju, eriti öisel ajal, siis me pumpame selle vee merre tagasi.</blockquote>
&#8220;Siin saladuskatte all on Eesti kõige sügavam puurkaev ehk meie geoloogilise uuringu kaev, mis on 932 meetrit sügav,&#8221; näitas Hääl. &#8220;Meie plaan on imelihtne. Umbes siia uuristada 600 meetri sügavune auk ja selle augu põhja rajada piltlikult öeldes järv. Tegelikult on need küll erinevad silindrilised mahutid, mille puhul siis ajal, kui elektrit on vähe, tuul ei puhu ja elekter on kallis, laseme me merest vett alla auku. See meie auk on siis kaetud turbiinidega ja turbiinide võimsus kokku on 500 megavatti. Ehk me suudame iga tund toota 500 megavatt tundi elektrit. Ja siis, kui elekter on odav ehk tuult on palju, eriti öisel ajal, siis me pumpame selle vee merre tagasi.&#8221;
On maitse asi, kas projekti nimetada maa-aluseks hüdroenergiajaamaks või salvestiks, aga ta suudab koguda tuuleenergiat, kui tuulisel tunnil selle võrku andmise eest muidu raha küsitakse, või nihutada börsilt vajaliku energia ostmist nii, et kalleimad tunnid saavad pisut odavamad.
Maailmas on sarnaseid komplekse, mis kasutavad ära kõrguste vahet, gravitatsiooni ja muutuvaid energiahindu, ehitatud mägedesse, aga Paldiski projekt on teadaolevalt esimene, mis läheb sügavale maa alla. Paldiskis uuristatakse reservuaarid rohkem kui poole kilomeetri sügavusele, sest seal on eriti kvaliteetne graniit, mis muu hulgas tagab, et merevesi ei satuks põhjavette. Projekt on Eesti mõistes grandioosne, aga tuleb meeles pidada, et ükski aku ei ole 100-protsendise kasuteguriga.
&#8220;Me ise täna arvestame seda, et ühe teravati elektri tootmiseks me kulutame umbes 1,35 teravatti elektrit. Ehk see kasutegur on kusagil 0,75 ja 0,8 vahel, mis on täna teadaolevatest salvestustehnoloogiatest suveräänselt parim. Ja lisaks sellele, et ta on salvestustehnoloogiana teadaolevatest kõige efektiivsem, on ta tegelikult ka oma rajamiskulult per megavatt kõige odavam.&#8221;
600 miljonit eurot maksvat hiigelsalvestit hakatakse rajama tuleva aasta märtsis ja see peaks valmima aastal 2029. Maa-aluste mahutite kõrgus on 60 meetrit, mis vastab ligikaudu 17 korruselisele majale. Tööde käigus tuuakse pinnale 15 miljonit tonni graniiti, millest saab ehitada maanteid või jätkuks Rail Balticu jaoks poolde Lätti välja. Teine võimalus, kuhu tuule- või päikeseenergia ülejääk salvestada ja vajalikul hetkel tagasi energiaks muuta on vesinik. Teiste hulgas panustab just sellele energiafirma Utilitas, kelle osalusel arendatakse vesinikku tootvat elektrolüüserit ja vastavat suurtehast Eestisse.
Tammisti sõnul on vesinikutehnoloogias vaja teatavat arenguhüpet. &#8220;Euroopas on täna elektrolüüsereid, mille abil siis elektrienergiast vee lõhustumisel vesinikku toodetakse, alla ühe gigavati võimsust. Aga Euroopa on seadnud sihiks, aastaks 2030 peab see number olema 40. Et sinna jõuda, on väga palju vaja siis kasvatada elektrolüüserite tootmise võimekust,&#8221; selgitas Tammist.
<blockquote>Kuniks uusi parke ja salvesteid rajatakse, on asjatundjate sõnul üks viis olukorda kohe mõjutada tark tarbimine.</blockquote>
Utilitase taastuvelektri valdkonna arendusjuhi sõnul oleks tuuleparkidest tulev energia soodsam kui põlevkivielekter. &#8220;Kui meil oleks täna rohkem tuuleparke, siis oleks ka inimestel elektriarved soodsamad. Ja iseäranis puudutab see meretuuleparke, kus tuult on rohkem, tuulikud töötavad aasta ringi. Ja on väga vähe neid tunde, kus nad üldse ei tööta.&#8221;
Kuniks uusi parke ja salvesteid rajatakse, on asjatundjate sõnul üks viis olukorda kohe mõjutada tark tarbimine. Sel rindel toimetab Eestis mitu idufirmat, kellest üks on Fusebox, eestikeelse nimega Energia Juhtimiskeskus. Lahendus toetub tarkvõrgu põhimõttele – meil peavad olema nutikad seadmed, mida saab distantsilt juhtida. Lihtsalt öeldes on nipp selles, et suur hulk aparaate, mis seda võimaldavad, lülitatakse väikeseks hetkeks välja.
&#8220;Elektriline pumpamine, jahutamine, ventileerimine, nendes protsessides on inerts sees. Ja kui me räägime jahutusseadmetest, siis jahutusseadmetel me suudame vähendada kulu elektrienergiale põhimõtteliselt 20 protsenti umbes. Ehk mitte me ei vähenda kilovatt-tunde, mida see jahutusseade tarbib, vaid seda rahalist kulu, mida ta nende kilovatt tundide peale kulutab,&#8221; selgitas Fuseboxi asutaja ja tegevjuht Tarvo Õng.
Ideed võib vaadata ka nii, et Fusebox korjab oma platvormile kokku firmad või inimesed, kes on tarbimises paindlikud, vahendab nende tarbimiskäitumist elektrivõrgule ja kõik osapooled võidavad. Praegu on Fuseboxi platvormiga Eestis liitunud 40 ärihoonet, seal hulgas Ülemiste City, kus nad ise asuvad. Lähiaastatel on eesmärk kaasata ka kodumajapidamised.
&nbsp;

Kersti Kaljulaid - president ja Pealtnägija kaasautor

“Pealtnägija”: Kersti Kaljulaid uuris, kuidas Eestis rohepööre ära teha

President Kersti Kaljulaid võttis üheks saateks raadiokommentaatori rolli ning analüüsis koos Raadio2 saate Olukorrast riigis saatejuhtide Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepikuga möödunud aasta olulisemaid sündmusi. Kahetunnises erisaates olid põhilised teemad riigi hakkamasaamine koroonapandeemiaga, haldusreformi viljad ning rohepööre. Samuti arutati julgeoleku, presidendivalimiste korra ning parlamendi rolli üle ning muudel Eesti elu enim mõjutanud teemadel.
&nbsp;
Saadet saab järelkuulata <a href="https://www.err.ee/1608447296/olukorrast-riigis-vottis-2021-aasta-kokku-koos-kersti-kaljulaidiga">SIIN</a>.

Kersti Kaljulaid vaatas koos “Olukorrast riigis” saatejuhtidega tagasi möödunud aastale

President Kersti Kaljulaid andis 2. detsembril pika intervjuu Vikerraadio saates Reporteritund, kus juttu tuli nii Euroopa Liidu piiridel toimuvast, Ukraina olukorrast kui sellest, millised on ametist lahkunud presidendi võimalikud väljakutsed tulevikus.
Saadet saab täismahus järele kuulata <a href="https://vikerraadio.err.ee/1608408272/reporteritund-intervjuu-kersti-kaljulaidiga">SIIN</a>.

Mirko Ojakivi küsitlemas Kersti Kaljulaidi

Vikerraadio Reporteritund – intervjuu Kersti Kaljulaidiga

President Kersti Kaljulaid on sel nädalal visiidil Araabia Ühendemiraatides Dubais, kus toimuval maailmanäitusel algas täna Eesti haridust tutvustav nädal. Haridusnädalal tutvustatakse Eesti haridust nii ärifoorumil, hariduskonverentsil, ülikoolide päeval, haridustehnoloogia päeval kui ka kõrgetasemelistel kohtumistel.
&#8220;Eesti üks peamisi loodusressursse asub kahe kõrva vahel &#8211; see on meie inimeste tarkus. Suur osa sellest, mida oleme saavutanud viimastel aastakümnetel, on meie inimeste nutika toimetamise vili. Selle eelduseks on meie haridussüsteem, mida oleme suutnud hoida egalitaarse ja tugevana nii, et absoluutselt igal Eesti lapsel on võimalik jõuda maailma tippülikoolidesse välja, kui on pealehakkamist ja võimeid,&#8221; sõnas  president Kaljulaid.
President Kaljulaid kohtub visiidil mitmete AÜE ministritega, avab EdTech päeva Eesti paviljonis ning osaleb mitmetel haridusteemalistel aruteludel.
&nbsp;

President Kaljulaid osaleb Dubai maailmanäituse Eesti haridusnädalal

Ma tulen Eestist, mis tänase päevani on ainus ühiskond maailmas, mida võib nimetada täielikult digitaliseerunuks. Miks?
Sest Eesti riik pakub peaaegu kõiki oma teenuseid internetis, väljaarvatud abielu sõlmimine. Kuid see pole tehnika taga kinni, vaid me oleme riigina nii otsustanud, et oma pulma tuleb igaühel kohale ilmuda.
Seevastu kui teil sünnib laps, pole vaja minna kohalikku omavalitsusse sündi registreerima. Sest kui laps on sündinud Eestis, teeb arst digilukku vastava kirje, et sündinud on poiss või tüdruk, 3 kilo, 50 cm, ja taustal saab see laps endale digitaalse isikutunnistuse. Mitte keegi ei vajuta selleks mitte mingeid nuppe. Seejärel logivad lapse vanemad internetti sisse ja panevad lapsele nime, ning seda kõike haiglavoodist või oma kodu vaikusest. Selleks ei ole vaja minna rahvarohketesse paikadesse, kust võib saada mõne nakkushaiguse. Nakkushaigused on imikutele väga ohtlikud, nüüd mõistavad seda isegi täiskasvanud. Eesti emad ei saa aga aru, miks peavad igal pool mujal maailmas inimesed oma vastsündinuga kuhugi minema selleks, et lapse sünd registreerida.
Sama kehtib ka kõigi muude teenuste kohta, mida riik pakub. Mõistmine, et teatud joon on ületatud, saabub siis, kui midagi läheb viltu ja süsteem mõnda aega ei toimi. Paar aastat tagasi põhjustas meie süsteemis katkestuse üks kiibitootja. Ma ei nimeta tema nime, aga see oli üks suurematest kiibitootjatest maailmas. Ja Eestis oleks peaaegu mäss puhkenud. Mõned inimesed olid sunnitud minema riigiasutusse oma digi-ID-d uuendama. Inimesed ei teadnud, kus need riigiasutused Eestis asuvad! Ja mõned inimesed pidid ootama pool tundi või lausa tunni (!), et oma uus ID-kaart uuesti töökorda saada. Siis mõistsime: jah, tõesti – Eesti, mis on küll koduks nüüd juba seitsmele ükssarvikule, on väike majandus. Tema erasektoris puuduvad digihiiglased.
<blockquote>Iga kord, kui keegi mõnes asutuses vaatab ükskõik millist faili, mis riigil kodaniku kohta on, jääb sellest maha digitaalne sõrmejälg.</blockquote>
Iga kord, kui keegi mõnes asutuses vaatab ükskõik millist faili, mis riigil kodaniku kohta on, jääb sellest maha digitaalne sõrmejälg. 
Aga muutused ühiskonnas sõltuvad sellest, mida riik tegelikult teeb. Ja kui riik on terve põlvkonna vältel pakkunud kõiki teenuseid internetis, erasektori parimaid tavasid järgides, siis see tõepoolest muudab ühiskonda. Miks? Sest see on kaasav. Kogu ühiskond – noored, täiskasvanud, vanemad inimesed – on kaasatud. Nad on kõik koos selle sees.
Kuidas see nii juhtus? 30 aastat tagasi, kui Eesti taasiseseisvus, oli erasektor juba digiteerumas. Ja me arvasime, et seda, mida tegime meie, hakkavad õige pea tegema kõik riigid üle maailma. Me oleme siiani üllatunud, et nad seda ei teinud. Veel enam üllatab meid aga see, et inimeste arvates on turvalisem viia pabereid konfidentsiaalsete isikuandmetega ühest kohast teise ning jätta need paberid ametiasutustesse, kaustadesse, kus kes tahes võib neid lugeda.
Digidokumendid on palju turvalisemad. Eesti riik on oma inimestele lubanud, et iga kord, kui keegi mõnes riigiasutuses vaatab faili, mis riigil kodaniku kohta on, jääb sellest maha digitaalne sõrmejälg. Ja me näeme neid sõrmejälgi ning võime esitada päringuid. Kui leiame, et sellel riigiametnikul polnud vaja minu andmeid vaadata, siis esitab riik neid andmeid vaadanud inimese vastu hagi – kaebab ta kohtusse –, sest ta nuhkis ringi süsteemis, andmetes, mida ta poleks tohtinud teha.
Muidugi pole mitte ühelgi riigiametnikul juurdepääsu kõigile ühe inimese kohta käivatele andmetele, sest sellist andmestikku ei ole olemas. Andmed on eri andmebaasides. Ainult inimene ise saab kokku koguda kõik, mis tema kohta käib. Kui töötate näiteks maksuametis, siis tehniliselt võttes on teil tõesti olemas juurdepääs näiteks teie endise poiss-sõbra uue tüdruksõbra või endise tüdruksõbra uue poiss-sõbra tuludeklaratsioonile. Alguses tekkis mõnel inimesel kiusatus neid andmeid vaadata. Aga inimesed said kiiresti selgeks, et sellisel tegevusel on tõsised tagajärjed.
Miks ma seda kõike räägin? Sest see on kõige suurem ja kõige olulisem usalduse koht Eesti riigi ja ühiskonna vahel. Riik on lubanud, et ei kasuta neid andmeid ise ega luba riigiametnikel kasutada neid andmeid muuks otstarbeks kui kodaniku enda hüvanguks; riigi huvides või lihtsalt uudishimu rahuldamiseks pole see lubatud. Selline on seadus.
Meie digisüsteemil on veel üks nurgakivi ja selleks on digitaalne identiteet. Tegelikult on lausa hämmastav, kui vähestele inimestele on tänapäeva maailmas – kus me tegutseme ja toimetame internetis, arvatavasti kulutame 30–50% oma rahast internetis – kättesaadav riikliku garantiiga õiguslikult tunnustatud ja õigusaktidega kaitstud digitaalne identiteet. Igal kodanikul maailmas peaks selline identiteet olema. Euroopas nii ongi. Euroopa Liidus on vastu võetud otsus – ja ma usun, et Eesti on selle protsessi juures olnud katalüseerivaks elemendiks – 20 aastat pärast seda, kui meie saime endale digitaalse isikutunnistuse, et kõigil Euroopa 400 miljonil kodanikul on õigus saada digitaalne isikutunnistus. Need isikutunnistused peavad toimima terve Euroopa piires, sest Euroopa Liit on üks turg. Aga selleni jõudmiseks kulus 20 aastat.
<blockquote>Vaja on ümbritsevat õigusruumi, mis võimaldaks tehnoloogial areneda ja samal ajal tagaks, et mitte keegi ei saaks end esitleda sellena, kes ta ei ole.</blockquote>
Paljud inimesed peavad aga siiani tegutsema internetis anonüümselt, toimetama seal hüüdnimesid ja salasõnu kasutades. Kõigis neis erasektori loodud süsteemides on juba definitsiooni järgi puudu üks oluline element. Sellistel isikutuvastuslahendustel, mis ei ole riigi poolt garanteeritud, toetatud ega arendatud, puudub õiguslik raamistik, mis muudaks need tõeliselt turvaliseks. Sest ükski tehnoloogia pole turvaline iseenesest.
Vaja on ümbritsevat õigusruumi, mis võimaldaks tehnoloogial areneda ja samal ajal tagaks, et mitte keegi ei saaks end esitleda sellena, kes ta ei ole. Eesti süsteemi puhul on nii, et kui ma login sisse ja ostan näiteks päikesepatareid oma maja katusele mõnelt Eesti firmalt, kes saadab mulle lepingu meie e-süsteemi kaudu, siis on see algusest lõpuni krüpteeritud. See tähendab, et ma ei hakka saama Google’ilt ja Amazonilt seejärel lõputuid reklaame, et ma ostaksin veel päikesepatareisid. See on täielikult krüpteeritud riikliku kaitsega digitaalne ökosüsteem. 
Seda peab ümbritsema õigusruum, mis võimaldab tehnoloogial areneda.
Ja see on muutnud meie ühiskonna võrdsemaks, sest riik on avatud ööpäev läbi ja 365 päeva aastas. Naised, kelle kodutööde koormus on tavaliselt suurem ka Eesti ühiskonnas, pääsevad riigi pakutavatele teenustele ligi siis, kui nende lapsed magavad. Ja see on ühiskondlikku kultuuri põhjalikult muutnud. Pandeemia alguses võisime näha, et peaaegu pooled eestlaste tehtavad tööd on sellised, mida saab teha kaugtööna. Üle viie aasta olen ma igal pool maailmas rääkinud, et geograafia ja töö on üha vähem omavahel seotud. Mitte keegi ei uskunud mind, kuid nüüd pandeemia ajal nägid kõik seda oma silmaga.
Aga taas – eestlastel oli seda lihtsam teha, sest ka meie kontorites on kasutusel digi-ID-l põhinev turvaline ökosüsteem. Seega ei toonud internetti kolimine kaasa lisaohte andmeturvalisusele mitte üheski riiklikus ega eraettevõttes, sest meie digi-ID on nagu pass – seda kasutab nii erasektor kui ka avalik sektor.
See on muutnud meie ühiskonna võrdsemaks, sest riik on avatud ööpäev läbi ja 365 päeva aastas.
Digitaalse isikutunnistuse puhul ei tohi era- ja avaliku sektori jaoks kasutusel olla eri süsteemid. Miks? Sest pole ju ka kahte eraldi passi tehinguteks riigiga ja erasektoriga. Digitaalne isikutunnistus on lihtsalt moodne pass – miski, mis aitab internetis tegutseda ja toimetada. Aga sellel on olemas kõik passile vajalikud tunnused. Mõnikord inimesed küsivad, kuidas toimida, kui haiglal on digi-ID ja politseil on digi-ID ja ettevõttel on digi-ID. Neil lihtsalt pole neid. Süsteemi haldamine jääb täpselt samasuguseks nagu analoogmaailmas. Ettevõtte juht saab endiselt esindada firmat, aga ta saab seda teha digitaalse passiga, mitte analoogpassiga.
<blockquote>Digitaalne isikutunnistus on lihtsalt moodne pass – miski, mis aitab internetis tegutseda ja toimetada.</blockquote>
Me kasutame Eestis ka tehnoloogiat, mis on keskkonnasäästlik. Kuna meie digitaristu meenutab nii väga bitcoin’i, siis inimesed mõtlesid aastaid, kas bitcoin’i ja plokiahela looja võiks olla eestlane. Ei ole. KSI, meie tehnoloogia, annab inimese käsutusse ka allkirja, krüpteerimise ja ajatempli, aga see on palju keskkonnasäästlikum. See kasutab vähem energiat, samuti on äärmiselt oluline, et rohepöörde käigus on meil võimalik ka oma süsteem tõhusal viisil digiteerida. Energiat on võimalik kõvasti kokku hoida, kui kasutada õigete tegevuste jaoks õigeid tööriistu.
Plokiahelat kasutatakse Eesti digitaalses ökosüsteemis küll, aga ainult seal, kus tõepoolest vaja – kui mingi teenus võtab andmeid mitmest süsteemist ja peab seda tegema täpselt samal sekundil.
Näiteks on meil proaktiivne teenus, mille puhul eestlased ei pea selleks avaldust esitama, sest riik juba teab, et neil on õigus seda teenust saada. See on üksi elava pensionäri toetus. Me elame külmas kliimas, mistõttu on majade kütmine kallis ja seepärast oleme otsustanud maksta pensionilisa neile pensionäridele, kes elavad üksi. Ja neil pole vaja selleks avaldust esitada. Neil pole vaja isegi teada, et selline teenus on olemas, sest meie andmestikest on näha: nad elavad üksi ja on pensionil. Ja toetus laekub automaatselt nende pangakontole. Näete isegi, et siin on meil plokiahelat vaja. See on sündmusepõhine teenus, millesse on kaasatud muutuvad andmestikud, mitu andmestikku samal ajal. Just selles suunas ongi Eesti e-valitsemise mudel liikumas. Inimesed küsivad: „Miks me peame teenuse saamiseks avalduse esitama?“ Te ju teate isegi, et ma vajan seda teenust.
Tuleme tagasi elu alguse juurde. Laps on sündinud. Meil on Eestis üldine lastetoetus. Miks siis peaksid vanemad esitama avalduse selle lastetoetuse saamiseks? Riik juba teab, et laps on sündinud. Riik teab, et vanematel on pangakonto, sest nad maksavad makse. Seega on loogiline, et riik hakkab seda toetust vanematele lihtsalt maksma. Vanemad ei pea selleks avaldust esitama – tehniliselt pole see vajalik. Ja meil on nüüdseks riigi portfoolios umbes 80 teenust, mida me nimetame sündmusepõhisteks proaktiivseteks teenusteks ja mida pakutakse inimestele, ilma et nood peaksid ise selleks soovi avaldama.
See on suurel usaldusel põhinev element süsteemis, sest nüüd liigume alale, kus süsteem tõepoolest viib kokku andmeid riigi andmebaaside eri osadest ja teeb nende põhjal inimese kohta järeldusi. Aga neid teenuseid kasutatakse ainult inimese aitamiseks ning riigil on selleks rangelt paigas reeglid ja seadused. Näiteks kui käib kriminaaluurimine ja inimest tahetakse jälitada, siis tuleb selleks endiselt saada order. Süsteemi kaudu pole võimalik ühegi inimese kohta uurimist läbi viia. Aga inimese toetamiseks ja toetuste maksmiseks on see Eestis võimalik.
Inimene saab digipöörde läbi teinud ühiskonda usaldada ainult siis, kui tal säilib kontroll oma andmete üle. 
Sellised erisused on üliolulised, sest inimene saab digipöörde läbi teinud ühiskonda usaldada vaid siis, kui tal säilib kontroll oma andmete üle ja ta lubab neid andmeid kasutada ainult iseenda hüvanguks. See peab olema seadustes kirjas. Meie uue, digitaalselt proaktiivse valitsemise mudeli puhul töötatakse praegu ministeeriumites ja parlamendis selle nimel, et jõuda kokkuleppele, kuidas tohib selliseid proaktiivseid teenuseid kasutada, aga ka selle kallal, millistes punktides oleks inimestel võimalik sellesse süsteemi siseneda ja sealt väljuda. Sest mõni inimene võibolla ei taha, et talle isegi selliseid positiivseid teenuseid automaatselt pakutakse ja seega peab tal olema võimalik sellest süsteemist väljuda.
Paljud inimesed kogu maailmas on minult küsinud, millisest kohast oleks kõige parem alustada oma ühiskonna digiteerimist. Sageli on arvatud, et e-hääletamisest, sest paljudel neist on sageli suured diasporaad ja nad tahavad, et ka need osad ühiskonnast osaleksid. Minu soovitus on: ärge mitte kunagi alustage suurt usaldust eeldavast teenusest. Alustage väikestest teenustest, mida inimesed saaksid kasutada ja veenduda, et need on turvalised. Laste kooli või lasteaeda kirja panemine, sotsiaaltoetuste taotlemine – seda on hea teha internetis ka seetõttu, et siis naabrid ei näe, et sa seda taotled. Eesti ühiskonnas inimesed näiteks mõnikord ei taha, et teised teaksid, et nad saavad sotsiaaltoetusi. Seega peaksid seda laadi teenused alati tulema enne.
Isegi minul on unistus. Olles tegutsenud ÜRO naiste ja laste õiguste kaitsjana nüüd juba pool aastat, olen aru saanud, et paljudes riikides pole digitaalset rahvastikuregistrit. Selline asi peaks olemas olema ja seda tuleks alustada iga viimse kui lapse sünni digitaalsest registreerimisest.
Oma esinemise lõpuks jõudsin ma tagasi sinna, kust alustasin – on äärmiselt tähtis, et kogu maailmas ei jääks mitte ükski sünd märkamata. Kas teate, kui palju selliseid sünde tänapäeval on? Kakskümmend protsenti. Ma näen ka arenevates riikides, kuidas valitsused on huvitatud rahvastikuregistrite digitaalseks muutmisest. Mõned on seda ka teinud. Minu unistus on, et iga ilmakodanik muutuks digitaalseks ilmakodanikuks juba oma sündimise hetkest. Siis saaksime neile pakkuda vaktsiine, toiduabi, haridust. Siis saaksime olla kindlad, et sellel planeedil ei lähe mitte keegi kaotsi.
<blockquote>Minu üleskutse kõigile maailma riikidele: palun tehke nii, et meie tulevased põlvkonnad saaksid olla tõelised globaalsed digikodanikud!</blockquote>
See on minu üleskutse kõigile maailma riikidele: palun tehke nii, et meie tulevased põlvkonnad saaksid olla tõelised globaalsed digikodanikud. Jah, see pakub suurepäraseid võimalusi majandusele. Jah, me võime unistada globaalsest teenuste turust. Inimesed töötamas Tuneesiast või Fidžilt näiteks Eestis raamatupidajana või kirjutamas koodi kellegi jaoks, kes on Islandil. Aga me peaksime alustama tõeliselt väikeste ambitsioonidega: kanda kõik lapsed üle maailma digiregistrisse, et keegi sellel planeedil ei läheks kaotsi. 
Meie oleme Eestis toiminud katalüsaatorina paljude ülemaailmsete digitaalse valitsemise teemaliste mõtteprotsesside juures. Oleme rajanud koos UNDP-ga E-riigi Akadeemia. Ma usun, et oleme tugevalt mõjutanud Euroopa e-riigi võimekust. Aga minu unistus on globaalne. Me peaksime kõik olema globaalselt ühenduses, peaksime olema seadustega kaitstud globaalse ühiskonna digitaalsed kodanikud.
Tänan kuulamast!

President Kaljulaid esineb Future Investment Initiative foorumil Saudi Araabias

President Kaljulaidi avakõne Future Investment Initiative foorumil

Palju õnne sünnipäevaks! Kõik vahvad vabariigi alguseaegadel sündinud hakkavad oma kõige tegusamasse ikka jõudma, minu põlvkonna inimeste puhul on nende 30ste nähtuste hulgas ka meie lapsed, see tähendab, et oskame üsna hästi samastuda 30-aastaste ootustega sellele, milline on üks korralik Eesti Vabariik ja mida nemad saavad teha selleks, et saaks ka 30 aasta pärast öelda, nagu meie täna – sellist Eestit me tahtsimegi.
Sest vaadake, meie põlvkonnal on see õnn. Jah, ma olen ise ülikriitiline mõnede peamiste arenguvektorite ülesnoppimise ja tulevikku pikendamise suhtes nagu rohepööre või tehisintellekti koht meie seadusruumis, turvaline andmeehaldus koos sama turvalise andmekaeve ja isegi müügiga jne.
<blockquote>Sisejulgeolekusüsteemi areng on olnud kiire, see maailm on samamoodi tundmatuseni muutunud nagu Tallinna kesklinn.</blockquote>
Aga fakt on see, et 30 aastaga on loodud selliste otsuste jaoks eeldused, mis ei erine maailma teiste rikaste riikide omadest. Ei ole muide üldse tüüpiline 90te aastate arenevate riikide kontekstis, kuhu me oleme välja jõudnud. Muidugi vedas meil naabritega – EL, kes tegelikult on pannud 2-4% SKTst meie arengusse igal aastal alates juba liitumiseelsest ajast, pakkunud meile turu ja algul ka paika pannud majaka, mille poole institutsioone ehitades ja neid üksteisest tulemüüridega eraldades püüda. Phare selle projekti nimi oligi omal ajal.
Tagasihoidlikult tuleb ka tunnistada, et digiriiki on samuti hulka lihtsam ühel toona veel keskmise sissetulekuga riikide keskmike hulka kuuluval maal parem ehitada, kui koolid, haiglad ja teed ehitab-remondib keegi teine.
Ehk – meie erilisus ei seisne mitte selles, et oleksime fundamentaalselt olnud kuidagi paremad kui Ukraina või Põhja-Makedoonia. Meie geograafilises naabruses on korruptsioonist vaesed põhjamaad, kes samas materiaalselt rikkad (ei tea, kas neil kahel asjal võiks ka olla seost? Aga selle üle jõuame täna veel arutada). Ja meil on EL suure turu ja võimsa kaubandusläbirääkijana, mis tähendab, et meie ettevõtjad ja ükssarvikud saavad alati võtta globaalseid poose, liialt kaubandustingimuste pärast üldse muretsemata. Ligipääs turule on meil enamasti parim võimalikest.
Aga need eeldused, mis täiesti geograafilised pole, on tulnud luua – EL-i tuli pääseda, NATOsse tuli pääseda, väliskapital siia meelitada, seejuures isepäiselt teistest eristudes nii maksusüsteemi kui kapitali kohtlemise osas. Eesti nimelt on see riik, kes on kogu sellesamuse iseseisvusaja rõhutanud, et ka kõik kapital, on riigi jaoks võrdne &#8211; ei mingeid erikokkuleppeid, ei mingeid majandussektorites suurtele välistegijatele kontrolli andvaid lepinguid jne.
Seega – meie oleme endale teinud sellise Eesti nagu me tahtsime. See on otsustamise ja juhtimise tulemus, kus me oleme. Siit saavad noored edasi tulistada, kuhu aga tahavad, vundament on väga hea.
SKA ja kogu sisejulgeolekusüsteemi areng on selle muu kiire edenemise orgaaniline osa. See maailm on samamoodi tundmatuseni muutunud nagu Tallinna kesklinn, aga muidugi ei paista need muutused võib-olla tavainimesele nii palju kätte kui asjaosalistele. Ja kas peakski – riik peab olema inimese jaoks oma kõigis aspektides olemas, mitte pidevalt nähtav. Olemas siis, kui inimesel on seda vaja. 
Vanglad peavad toimima nii, et kes kinni, see kinni, aga ei tule sealt välja halvema inimesena kui sisse läks. Politsei peab tulema kiiresti ja tegutsema otsustavalt, aga säästvalt. Toll ja Piirivalve peavad tegema oma tööd põhjalikult, aga tavainimesele peab jääma mulje kiirest ja sujuvast piiriületusest.
<blockquote>Meie oleme endale teinud sellise Eesti nagu me tahtsime. See on otsustamise ja juhtimise tulemus, kus me oleme.</blockquote>
Seda kõike meile ka pakutakse. On siiski riskikohad – üks neist on kinnijäämine omaenese senistesse edu toonud sammudesse. Teine on ärev maailm meie ümber, mille mõju kasvõi siseriiklikule õhustikule on väga suur. Kogu arenenud maailm tegeleb katkiste ühiskondade probleemiga, kus verbaalsed vastasseisud ja sotsiaalmeediakaevikud vältimatult ja vääramatult viivad füüsiliste konfliktideni päriselus. Lisaks on pandeemia, kus sisejulgeolekujõud jõustavad valitsuse ja Terviseameti ebapopulaarsed otsused, kindlasti avaldamas oma mõju asutuste usaldusväärsusele.
See kõik on osalt tehnoloogiliselt võimendunud, aga muus osas tavapärane ühiskondade valmisolek seada oma kirjutatud ja kirjutamata reeglid kahtluse alla. Aga seda tegelikult ju loomulikku ja vajalikku iseendas kahtlemist võimendab kindlasti ka igaüks, kes jääb maailmas täna teisele poolele kui demokraatlike riikide ühisrinne. Maailm on endiselt bipolaarne – lihtsalt need pooled pole N Liit ja USA. Need on valged riigi ja autokraatlikud jõud. See maailmakord on volatiilsem – vähemalt valgelt poolelt vähem vabade riikide hulka sattuda on üsna kerge.
Ja nii ongi täiesti võimalik, et kui Eesti tuleviku kujundajad tähelepanelikud ei ole, võib korrakaitsestruktuuride iga üksik ametnik seista ühel hetkel olukorras, kus kaks põhimõtet – teenida oma riiki ja austada inimeste demokraatlike vabadusi &#8211; võivad tunduda olevat vastuolus või isegi seda tõepoolest olla. Mõelgem kasvõi Poolas teie kolleegidele, kes peavad tagama, et iga rasedus oleks arvel ja kestaks, või Ungaris neile, kes peavad vastu astuma vaba meediat või mitmekülgset kõrgharidust kaitsvatele demonstrantidele. Kas lojaalsus on sel juhul riigi valitsevale korrale või riigi põhiseadusele? Küll seda põhiseadust ka muuta saab, aga tavaliselt peavad sellised režiimid enne Põhiseaduse kallale pääsemist enda kehtestamiseks ennekõike siiski mõned nurgad ümaraks lükkama – mõni minister jõustab määruse, mis on vastuolus üldiste inimõiguste printsiipidega, riiki juhitakse pigem korralduste kui seaduste ja sealt tulenevate õigusaktide kaudu, ametnikke vallandatakse ja võetakse tööle kehtivast õigusest mööda minnes, survestamise ja vastupidi, onupojapoliitika kaudu. Ettevõtteid toetatakse ja jagatakse neile lepinguid vastavalt sellele, mida nad arvavad valitsuse otsustest jne.
<blockquote>See, mida SKA täna pakub, on kindlasti moodne, kaasaegne ja karjääri toetavad õpivalikud igas eas ja igas karjääri käänukohas asujaile.</blockquote>
See kõik on alati karisid täis tundmatu saarestik, kus sisejulgeolekusüsteem peab loovima, nii nagu on sarnased karid Eesti riigi ees. Ja kõike seda saadab idanaabri suur soov meie edulugu ära rikkuda. Elu näitab praegugi, et igasugune põhjendamatu ootus kokkulepitud vabaduste igavese iseenesliku kestmise osas viib meid nende vabaduste kaotamiseni – kogu aeg tuleb tegutseda, et iseenesest üsna meeldiv status quo säilitada, üha muutuvas maailmas ja tehnoloogilises keskkonnas.
Aga väljakutsetest hoolimata – 30 aastaga on SKA ja Eesti sisejulgeolekusüsteem oma arenguga loonud suutlikkuse aidata kaasa vaba ja demokraatliku Eesti tuleviku kujundamisele viisil ja moel, mis kirjeldatud halvad valikud igast üksikisikust eemal hoiab. See, mida SKA täna pakub, on kindlasti moodne, kaasaegne, võib-olla hoonestu mõttes ikkagi ka pisut liiga killustunud süsteem, aga sisu poolest väga head õppekavad ja karjääri toetavad õpivalikud igas eas ja igas karjääri käänukohas asujaile. See meil on ja hakkamegi nüüd arutama, kuidas edasi! Teie tugevusest ja veelgi tähtsam, teie väärtustest sõltub Eesti riigi tugevus!
&nbsp;

President Kaljulaidi kõne sisejulgeolekukonverentsil

President Kersti Kaljulaid avas eile Sisekaitseakadeemias kahepäevase rahvusvahelise konverentsi pealkirjaga &#8220;30 aastat turvalist vabadust&#8221;. 
„30 aastat on möödunud me iseseisvuse taastamisest ja täna saame öelda, et Eestis on turvaline ja hea elada. Aga kuidas see turvatunne on tekkinud? Meie areng on olnud väga kiire ja kogu sisejulgeolekusüsteemi areng on selle muu kiire edenemise orgaaniline osa. See maailm on samamoodi tundmatuseni muutunud nagu Tallinna kesklinn, aga muidugi ei paista need muutused võib-olla tavainimesele nii palju kätte kui asjaosalistele,“ sõnas Kersti Kaljulaid oma avakõnes ning lisas, et tegelikult tuleb küsida, kas peakski – riik peab olema inimese jaoks oma kõigis aspektides olemas, mitte pidevalt nähtav. Olemas siis, kui inimesel on seda vaja. 
President Kaljulaidi sõnul jagub jagub väljakutseid loomulikult ka täna ja tulevikus, aga väljakutsetest hoolimata saab kindlalt öelda, et 30 aastaga on Sisekaitseakadeemia ja Eesti sisejulgeolekusüsteem oma arenguga loonud suutlikkuse aidata kaasa vaba ja demokraatliku Eesti tuleviku kujundamisele viisil ja moel, mis kirjeldatud halvad valikud igast üksikisikust eemal hoiab. „See, mida SKA täna pakub, on kindlasti moodne, kaasaegne, võib-olla hoonestu mõttes ikkagi ka pisut liiga killustunud süsteem, aga sisu poolest väga head õppekavad ja karjääri toetavad õpivalikud igas eas ja igas karjääri käänukohas asujaile,“ ütles president Kersti Kaljulaid.

Kersti Kaljulaidi kõne Sisekaitseakadeemias

Kersti Kaljulaid sisejulgeolekust: riik peab olema inimese jaoks oma kõigis aspektides olemas, aga mitte pidevalt nähtav

President Kersti Kaljulaid osales 30. novembril Riias NATO tippkohtumise kõrval toimunud konverents, mille arutelude keskmes oli organisatsiooni tulevik.
&#8220;Maailm me ümber muutub pidevalt ja nii peame ka koos liitlastega pidevalt arutama, vajadusel ka kohanduma ja reageerima. Siiski ei meeldi mulle, kui pidevalt kiputakse rääkima NATO tervisest – see viitaks justkui sellele, et meie allianss on patsient ja tal on midagi viga. Mina pole NATOt näinud kunagi patsiendina, vaid liikmesriikide ühendusena, mille keskmeks on atlandiülene koostöö, ühine sõjaline võimekus ning poliitiline koostöövõime ja -valmidus vajadusel oma liikmete kaitsmiseks,&#8221; sõnas president Kaljulaid arutledes koos Läti endise riigipea Vaira Vike-Freibergaga.

NATO kõrvalürituse lava läbi kaamerasilma

President Kaljulaid arutles Riias NATO tuleviku üle

President Kersti Kaljulaid: kui tõllast sai uuesti kõrvits

Eesti Lastekaitse liit tunnustas president Kersti Kaljulaidi aumärgiga tema panuse eest laste ja perede heaolusse nii riigi presidendina kui ka läbi oma isikliku eeskuju.
«Kersti Kaljulaid on olnud rahva keskel, kuulates nii laste, noorte kui lastevanemate rõõme ja muresid,» ütles Eesti Lastekaitse liidu juhataja Varje Ojala sel neljapäeval aumärgi üleandmisel liidu aastakonverentsil «Kuidas elad, Eestimaa laps?».
<blockquote>President Kaljulaid andnud nii suurte kui väikeste sõnadele ja mõtetele jõudu juurde ning vajadusel juhtinud julgelt avalikkuse tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele</blockquote>
President Kaljulaid rääkis aumärki vastu võttes, et Vabariigi Presidendina oli tema jaoks laste ja naiste heaolu ühiskonnas üks südamelähedasemaid teemasid. &#8220;Jätkan nende õiguste eest seisjana ka peale ametiaega ÜRO peasekretäri nende teemade eestkõnelejana maailmas. Aga seda aumärki täna siin vastu võttes meenus mulle hoopis üks viimaseid külaskäike Tallinna Lastemajja, kus üks poiss küsis murelikult minu käest, mis saab siis, kui president Kaljulaid ei ole enam president. Mille peale vastasin, et ei midagi. Ma tulen, kui kutsutakse. Selles osas ei muutu kunagi mitte midagi,&#8221; sõnas president Kaljulaid ja tänas Lastekaitse Liitu tunnustuse eest.
Varje Ojala tõi esile, et liidu hinnangul on president Kaljulaid andnud nii suurte kui väikeste sõnadele ja mõtetele jõudu juurde ning vajadusel juhtinud julgelt avalikkuse tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele.
«Igale lapsele on vajalik ja tähtis üles kasvada perekonnas. Vanematel tuleb esmase kohustusena last hoida ja kaitsta ning tagada tema eakohane ja igakülgne areng. Just õigusele kasvada perekonnas keskendub ka Lastekaitse Liidu selle aasta fookusteema. Meie ühiskonnas leidub erinevaid peremudeleid. Üks nendest on hoolduspere, mis pakub kaitset ja hoolt lastele, kellel ei ole võimalik elada oma bioloogiliste vanematega, tagades neile kasvamiseks turvalist keskkonda,» sõnas Ojala.
<img loading="lazy" class="alignnone size-thumbnail wp-image-511" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2021/11/DSC_1430-150x150.jpg" alt="President Kaljulaid kõneleb Lastekaitse Liidu konverentsil" width="150" height="150" /> <img loading="lazy" class="alignnone size-thumbnail wp-image-512" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2021/11/DSC_1435-150x150.jpg" alt="" width="150" height="150" />

President Kaljulaid kõneleb Lastekaitse Liidu konverentsil

Lastekaitse liit tunnustas president Kersti Kaljulaidi aumärgiga

President Kersti Kaljulaid osales eile Tallinnas Kruiisiterminalis toimunud Tervisekassa valdkonnapäeval, kus arutles debatis kassa juhi Rain Laanega nii tervisese ja tervishoiusüsteemi finantseerimise ja juhtimise üle kui ka digitaalsetest lahendustest, mis süsteemi tõhusamaks muudaks.
&#8220;Meie solidaarne tervishoiu rahastamise süsteem on taganud selle, et enamasti saavad meie inimesed väga head tervishoiuteenust, paremat kui ükskõik kus maailmas. Ja kui me vaatame proportsioone, siis on seda seni olnud ka võrdlemisi odav pidada võrreldes enamike heaoluühiskondadega. Aga solidaarse süsteemi teine pool on see, et väga eriliste ja kalliste juhtumite rahastamise puhul jääb süsteem hätta, sellest ei piisa,&#8221; rääkis president Kaljulaid valdkonnapäeval. Lisaks avaldas endine riigipea lootust, et ühel päeval on meil mitte ainult kõige efektiivsem, vaid ka kõige empaatilisem ravikorraldus kogu maailmas.
&nbsp;

Kersti Kaljulaid vestlemas Tervisekassa juhi Rain Laanega

President Kaljulaid arutles Tervisekassa juhiga tervishoiu rahastamise üle

President Kersti Kaljulaid asus alates sellest nädalast Ukraina olulisima välispoliitilise platvormi Jalta Euroopa Strateegia nõukokku, et hoida Ukraina käekäiku ja arenguid jätkuvalt demokraatlike riikide ja avalikkuse fookuses. 
„Olen Ukraina käekäiku alati oluliseks pidanud. See sõda Ukrainas ei ole Ukraina asi, see on kogu Euroopa ja demokraatliku kogukonna asi. Me peame üheskoos seisma Ukraina territoriaalse terviklikkuse eest ning mitte aktsepteerima sõjalise jõuga riigipiiride muutmist Euroopas. Me peame seda hoidma avaliku tähelepanu keskmes, me ei tohi lasta seda unustada. Ukraina on sõjas ja vajab Euroopa tuge, nii nagu Euroopa huvides on demokraatlik, jõukas, ausa ärikeskkonnaga, korruptsioonivaba ja õigusriigi põhimõtteid järgiv Ukraina. Olen selle eest seisnud riigipea ametis ning pean seda oluliseks ka täna,“ sõnas president Kersti Kaljulaid.
President Kaljulaidist sai Jalta Euroopa Strateegia (YES – Yalta European Strategy) nõukogu liige alates 1. novembrist järgmiseks kolmeks aastaks. Nõukogu esimees on Poola endine president Aleksander Kwasniewski, nõukogusse kuuluvad veel Rootsi endine peaminister Carl Bildt, Münheni julgeolekukonverentsi juht Wolfgang Ischinger, endine NATO peasekretär ja Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen, Havas Groupi asepresident Stephane Fouks ja EastOne Groupi asutaja Viktor Pinchuk.
Jalta Euroopa Strateegia asutati 2004. aastal ning algselt toimusid kogunemised Krimmi poolsaarel Jaltas. Viimastel aastatel on platvormi iga-aastaseks tippsündmuseks olev YES konverents toimunud Kiievis. Tegemist on ühe suurima poliitikakonverentsiga Ida-Euroopas ning lisaks peaüritusele korraldab platvorm erinevaid arutelusid aasta jooksul.

Kersti Kaljulaid pidamas kõnet YES foorumil Kiievis

Kersti Kaljulaidist sai Ukraina välispoliitika tippürituse nõukogu liige

President Kersti Kaljulaid osales möödunud nädalal Hans H. Luige juhitud podcastis &#8220;Luige lood&#8221;.
Hans H. Luik uuris taskuhäälingus president Kaljulaidilt, kas peaminister Kaja Kallase otsustamatus vähendab rahva himu naistippjuhtide vastu: &#8220;Et minu meelest Kaja on ikkagi osutunud küllaltki otsustamatuks. Minu meelest rahvas on ettevaatlikum järgmine kord naispeaministrit tahtes.&#8221;
Küsimuse rõhuasetus ärritas Kaljulaidi: &#8220;Ära kaaguta, nagu ütlevad klassikud. Ära kaaguta! Hans, sa ei saa niimoodi teha seda meile, naistele. On väga palju mökusid poliitikuid meeste hulgas ja keegi ei ütle sellepärast, et kui meil on keskkonnaminister, kes ei saa aru põhilistest rohepöörde printsiipidest, et siis järgmine keskkonnaminister ei saa sellepärast jälle mees olla. Tuleb järgmine, jälle ei saa aru ja ta on jälle mees. Aga naistele sa teed seda! Nüüd sa ütled, et kui üks naine võib-olla ei ole sinu arvates hea, siis see kuidagi diskvalifitseerib kogu naissugu.&#8221;
Kogu podcast on kuulatav <a href="https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95015479/kersti-kaljulaid-ja-hans-h-luik-laksid-tuliselt-vaidlema-saad-sa-aru-kui-absurdne-on-sinu-kusimus">SIIN</a>.

Kersti Kaljulaid ja Hans H Luik stuudios vaidlemas

Kaljulaid: Sina räägid vanade meeste arusaamisest Eesti ühiskonnast, Hans. Ma ei jaga seda vaadet.

President Kersti Kaljulaid oli oktoobri viimasel nädalal visiidil Saudi Araabias, kus kohtus Saudi Araabia riigijuhtidega, aitas luua uusi võimalusi Eesti ettevõtetel kahepoolseteks ärikontaktideks ning oli üheks peaesinejaks mainekal Future Investment Initiative foorumil.
„Eesti ettevõtete huvi Pärsia lahe piirkonna riikide vastu on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning mitmed sektorid näevad siin suurt potentsiaali. Palju projekte on juba töös, samas on kultuuriruumi eripärast tulenevalt ka väga oluline kõrgel tasemel äridiplomaatia, see on tihti ka reaalse koostöö tekkimise eelduseks,“ selgitas Taavi Linnamäe president Kaljulaidi büroost visiidi tagamaid.
Visiidi raames kohtus president Kaljulaid Saudi Araabia riigi juhtidega, Euroopa Liidu saadikuga Saudi Araabias, niisamuti „tulevikulinna“ Neom loojatega ning külastab tehnoloogialinnakut KACST. Kohtumiste peamiseks eesmärkideks olid äridiplomaatia ja uute võimaluste loomine Eesti ettevõtetele ja ärikontaktide tihendamine. Samal ajal president Kaljulaidi visiidiga oli Saudi Araabia pealinnas Riyadhis visiidil ka ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Sutt koos Eesti ettevõtete äridelegatsiooniga.
President Kaljulaid oli üheks peakõnelejaks ka Riyadhis toimuval Future Investment Initative voorumil, tema avakõne teemaks on „Kuidas tehnoloogia muudab meie ühiskondi?“. Lisaks osales ta arutelus majanduse muutumise ja tuleviku töö teemadel.
Diplomaatilised suhted Eesti ja Saudi Araabia vahel sõlmiti 2003. aastal ning tänavu märtsis andis oma volikirjad Riyadhis üle Eesti esimene suursaadik selles riigis Jaan Reinhold.