Lähisuhtevägivallakonverents „Koos tugevamad“

Aeg: 5. detsember 2023, 10-18

Koht: Fotografiska, Tallinn

Päeva juht: Marii Karell

Eestis on lähisuhtevägivalda (LSV) nii palju, et see mõjutab iga Eesti inimest. Seni on LSV ennetamise ja tagajärgedega tegelenud peamiselt riik, kuid meist igaühel on selles roll, igaühel on võimalus panustada – ettevõtted ja vabakond, riik ja ülikoolid, igaüks meist oma tutvusringkonnas, tööl või trennis. President Kaljulaidi Fondi LSV konverents toimub teist aastat ning sel aastal võtame fookusesse tööandja ja erasektori kasutamata potentsiaali Eestis. Eestis käib tööl üle 600 000 inimese, sealhulgas nii lähisuhtevägivalla toimepanijad kui nende ohvrid. Tööandja saaks siin olla oluline ennetaja, märkaja ja abistaja, kuid täna see Eestis veel nii ei ole.

Lähisuhtevägivalla teadliku tööandja kogemust jagavad konverentsil rahvusvahelised suurettevõtted IKEA (IKEA Baltikumi jaemüügijuht Inga Filipova) ja Vodafone UK ning Suurbritannia tööandjate lähisuhtevägivalla tõkestamise initsiatiivi EIDA tegevjuht Susan Bright. Vaadet Eestist tutvustavad Marko Põder (IKEA Eesti), Madis Toomsalu (LHV), sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Marina Järvis (TalTech, Ärikorralduse instituut), Helo Tamme (Eesti HR Selts), Pille Tsopp-Pagan (Naiste Tugi- ja Teabekeskus).

Jätkame ka arutelu riigisektori ja kohtute arengute suunal. Politsei prioriteetidest lähisuhtevägivalla vastu võitlemisel räägib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev. Lisaks arutlevad president Kersti Kaljulaid, Liina Naaber-Kivisoo (Viru maakohtu esimees), Anne Haller (jurist ja lähisuhtevägivallaekspert), Tambet Laasik (vandeadvokaat) ja Eve Jõgi (endine lastekaitsetöötaja) selle üle, kuidas muuta Eesti tsiviilkohus ohvrisõbralikumaks.

Võimu- ja vägivallakultuuri üldist olemust aitavad kogu päeva vältel mõtestada loome- ja kultuuriinimesed, sh Mari-Liis Lill, Jan Kaus, David Vseviov, Eva Koldits, Mirtel Pohla ja Maria Ader. 

Konverentsi lõpus annab Pärnu Naiste Tugikeskus üle auhinna Okas inimesele või organisatsioonile, kes on oma tegevusega julgelt torganud ühiskonna valusat kohta. Okas antakse torke eest, mis tõmbab tähelepanu lähisuhtevägivalla temaatikale.

Konverentsil osalemine on tasuta. Kui aga soovite toetada President Kaljulaidi Fondi tööd lähisuhtevägivalla ennetamisel, siis parim võimalus selleks on tehes annetus SIIN. Aitäh!

 

 

KAVA

 

9:30
Tervituskohv

10:00–10:15
Konverentsi ava„VÄLK“
– Mari-Liis Lill, näitleja ja lavastaja

10:15–10:25
Avasõnad
– Kersti Kaljulaid

10:25–10:35
Eesti lähisuhtevägivalla statistikast 2023. aastal
– Hannaliisa Uusma, President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla suuna juht

ESIMENE TEEMAPLOKK:
Tööandja roll lähisuhtevägivalla ennetaja, märkaja ja sekkujana

10:35–11:00
Juhi roll ja võimalused vastutustundliku organisatsioonikultuuri kujundamisel.
– Marina Järvis, organisatsiooni ja juhtimise valdkonna dotsent, Ärikorralduse Instituut, TalTech

11:00–11:25
Tööandja rollist LSV ennetaja ja sekkujana Suurbritannia näitel. – Susan Bright (UK),
Suurbritannia tööandjate initsiatiivi EIDA (Employers’ Initiative on Domestic Abuse) tegevjuht

11:25–11:45
Vodafone UK kõneleb oma kogemusest LSV-teadliku suurtööandjana.
– Claudine McMahon, kultuuri ja kaasamise teemade globaalne juht, Vodafone

11:45–12:00
„VÄLK“
– Mirtel Pohla, Eva Koldits ja Erki Pärnoja
Etüüd „Eluaegne“ etendusest Elajannad.
Teksti autor Berit Kaschan, muusika autor Mingo Rajandi.

12:00–12:40
Paneel: „Tööandja kasutamata potentsiaal Eestis“
Eestis käib tööl üle 600 000 inimese (sh erasektoris umbes 500 000 inimest), sealhulgas lähisuhtevägivalla toimepanijad ja nende ohvrid, kes kogevad kodus rasket vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Tööandja saaks siin olla oluline ennetaja, märkaja ja abistaja, kuid täna see Eestis veel nii ei ole.
Arutleme, miks on Eestis lähisuhtevägivalla tõkestamisel tööandja potentsiaal suuresti kasutamata? Miks ei teadvustata sarnaselt paljudele Euroopa riikidele lähisuhtevägivalla teadlikkust kui üht vastutustundliku ettevõtluse suunda? Mõtleme, kuidas saaks sel suunal paremini tegutseda.
Paneeli juht: Marii Karell
Arutlevad:
– Madis Toomsalu, LHV tegevjuht
– Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister
– Marko Põder, IKEA Eesti juht
– Helo Tamme, Eesti HR Seltsi juht
– Pille Tsopp-Pagan, Naiste Tugi- ja Teabekeskus

12:40–13:00
Erasektor kui sotsiaalsete muutuste võimestaja
– Inga Filipova,
IKEA Baltikumi turu juht

 

LÕUNA

 

TEINE TEEMAPLOKK:
Riigisektori koostööarengutest kannatanu kaitseks

 

14:00–14:15
„VÄLK“
– David Vseviov, ajaloolane

 

14:15–14:30
PPA suunad, plaanid ja hoiakud LSV teemadel
– Egert Belitšev, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor

Vestlust juhib Kersti Kaljulaid

14:30–14:40
Sissejuhatus paneelile „Kuidas muuta Eesti tsiviilkohus ohvrisõbralikumaks?“ – Anne Haller,
jurist, lähisuhtevägivallaspetsialist

14:40–15:15
Paneel: „Kuidas muuta Eesti tsiviilkohus ohvrisõbralikumaks?“
Paneeli fookus on tsiviilkohtumenetlusel ja sellel, kuidas muuta Eesti kohtusüsteem tervikuna ohvrisõbralikumaks, nii et kohtumõistmise kvaliteet ei kannataks.
Eriti lastega seotud perekonnaasjades tehtavaid lahendeid on kritiseeritud selle eest, et nendes ei arvestata piisavalt lähisuhtevägivallaga. Seetõttu keskendub paneeli arutelu sellele, kas tsiviilkohus saab teha midagi enamat lähisuhtevägivalla ohvrite, (sh laste) kaitseks juhul, kui kriminaalkohus ei ole (veel) teinud süüdimõistvat otsust.
Paneeli juht: Kersti Kaljulaid

Arutlevad:
– Liina Naaber-Kivisoo,Viru Maakohtu esimees
– Tambet Laasik, vandeadvokaat
– Eve Jõgi, endine lastekaitsetöötaja

15:15–15:25
„VÄLK“
– Jan Kaus, kirjanik ja muusik

15:25–15:35
Konverentsipäeva kokkuvõte
– Marii Karell


KOHVIPAUS PUUVILJADEGA

 

16:15–17:00
OKAS auhinna laureaadi väljakuulutamine Pärnu Naiste Tugikeskuse poolt

17:00
Konverentsi õhtusöök ja kunstnik ning toidudisainer Maria Aderi lähisuhtevägivalla teemaline toiduinstallatsioon