Tere ja head uut õppeaastat väikestele ja suurtele! Aitäh kutsumast!
Kõigepealt tahaksin soovida teile rõõmu. Hoidke oma koolirõõmu – nii väikesed kui suured. Kuidas hoida rõõmu? Hoidke oma sõpru, hoidke oma peret. Hoidke ka oma õpetajaid. Ja lapsevanemad – ma väga loodan, et ka teie mõtlete selle peale, et just toetav ja tore koostöö lapsevanematega on see, mis õpetaja täna koolis hoiab.
Me teame, et õpetajaid napib. Väga palju on ka lapsevanemate teha, et nad ikkagi jõuaksid klassi ette säravate silmadega. Niisiis – hoidke kinni kõigest sellest, mis teeb teile rõõmu.
Teiseks – hoidke tervist! Üks hea asi on ka, mida me selle keerulise pandeemia ajal õppisime: mitte keegi Eestis ei lähe enam kooli ega tööle, ei pea seda tegema kangelaslikult, kui valutab kurk või pea. Seda me õppisime ja hoiame nüüd kõik koos oma tervist. Jäägu see niimoodi pikka aega. Ikka tuleb ette haigusi ja raskusi, me saame nendest üle. Ja kui on aeg, siis teeme ka vaktsiinisüste selleks, et hoida oma vanemaid ja vanavanemaid.
Kolmandaks – hoidke meie Eestit! Siin on täna neid noori, kellel on õigus kevadel minna valima. Saabub valimisiga. Te hoiate Eestit, kui te teete targa valiku. Tark valik on informeeritud valik – lugege ja uurige ja valige neid, kes lubavad sellist Eestit, nagu on ka teie unistuste Eesti.
Noormeestel seisab ees kaitseväeteenistus. Muidugi – seda läbides te hoiate samamoodi meie Eestit, sest hea ettevalmistus tagab selle, et neid oskusi päriselt kunagi tarvis ei lähe.
Meie Eestit saab hoida ka läbi vabatahtliku tegevuse. Aidates siia teie hulka jõudnud Ukraina kooliõpilasi, teisi ukrainlasi, kes püüavad Eestis kohaneda kasvõi seni, kuni nende kodu on jälle selline koht, kuhu neil on jälle julge minna ja kus on julge olla.
Ja loomulikult – viimased klassid, kui kevad on käes, siis lennake maailma. Eestis on hea, head ülikoolid – Tartu Ülikool on maailma paremikku kuuluv ülikool ja meie teised ülikoolid on samamoodi väga head. Ka meie kutsekoolid on väga head. Aga teil on see võimalus, et kas Erasmuse toel või niisama minna ja vaadata maailma. Miks ma nii ütlen? Sest kui ei ole käinud ja ei ole proovinud, kuidas on olla mujal, päriselt seal toime tulla, siis on raske aru saada. Aga kõik, kes on ära käinud, need teavad – meie Eesti on üks paremaid kohti maailmas, kus elada.
Tehke seda kõike julgelt, rõõmuga, õnnestudes, ja loomulikult ka ebaõnnestudes, sest ka ebaõnnestumistest me ju õpime.
Ja kõige viimaseks: väikesed ja suured, vaadake paremale ja vasakule, ette ja taha. Ja te näete, et te ei ole ühtemoodi. Te olete üsna erinevad. On poisid ja on tüdrukud, on julgemad ja on kartlikumad, on need, kes kohe tahavad esineda ja need, kes kuidagi ei taha. Ja hiljem, suuremaks kasvades selgub, et me olemegi ühiselt erinevad. Ja see on väga tähtis. Miks?
Sellepärast, et Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 12 ütleb meile, et see, et me oleme erinevad, ei tähenda, et meisse peaks suhtuma erineval moel. Me kõik väärime õigust ja võimalust teha teoks oma unistused. Ja elus ei ole väga palju selliseid “minu võit on sinu kaotus” olukordi. Palju enam on selliseid olukordi, kus paljud inimesed realiseerivad oma unistused elada sellist elu sellises Eestis, nagu nemad tahavad. Ja sellest kõigest saab veelgi parem Eesti.
Aitäh teile, viimased klassid, et olete hästi õppinud. Aitäh õpetajatele, et olete õpetanud ja julgustanud ja jõudu tööle, päris pisikesed. Ka teie olete juba päris kiiresti siin need, kes võtavad käe kõrvale uued väikesed.
Ilusat kooliaastat!