Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi pälvis kuus ajakirjandusprojekti
Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus stipendiumile laekus 15 ideekavandit, mille seast otsustas juhatus määrata kuni viie tuhande euro suuruse stipendiumi kuuele ajakirjandusprojektile. 
Tänavuse esimese taotlusvooru võidutööd valmivad neljal teemal: lõimumine, sõltuvusmeelelahutus, tippsport ja investeeringute kadumine.
Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus juhatuse liige Mari-Liis Rüütsalu märkis, et kuigi tänavusse taotlusvooru sai esitada ideekavandeid viiel teemal, kujunes välja üks oluline peateema. „Tavaliselt püüame valida iga teema kohta ühe projekti, kuid huvi sõltuvust tekitavate ainete vastu oli suur ja autorite lähenemine narkootikumide maailmale väga erinev. Seetõttu sai peateemaks narkootikumid, mis on Eestis rohkem ja sügavamalt kohal, kui me tahame uskuda. Need lood uurivad, kuidas ained jõuavad Euroopasse ja Eestisse, saavad osaks argielust ja sõltuvusmeelelahutusest.”
Lisaks tegev- ja vabakutselistele ajakirjanikele pälvisid stipendiumi ka Tartu Ülikooli ajakirjandustudengid. „Hea on näha, et üliõpilaste huvi stipendiumi vastu aina kasvab. See loodetavasti innustab ka teisi noori stipendiumikonkursil osalema ja oma nägemust julgelt avaldama,“ rääkis Mari-Liis Rüütsalu.
Rüütsalu sõnul olid tänavused konkursitööd tugevad ja põhjalikud, mistõttu oli võitjate valimine žürii jaoks suur väljakutse. Žürii hindas võidutööde valimisel uuritava teema aktuaalsust ja mõjukust, originaalsust ja eri meediumite kasutamist.
3000–5000 euro suurune stipendium antakse kuuele ajakirjandusprojektile:
<ul>
<li>Deisi Helemäe-Sarv – Kuidas on narkootikumidest saanud Eestis tavapäevane elu osa?</li>
<li>Elina Kivinukk – Mis on tippsport?</li>
<li>Ellen Jõgi, Siim Martti Kubensky, Kristopher Muraveiski, Laura Jõgar, Sebastian Plado, Martin Erik Maripuu, Margus Vahter – Kuidas on narkootikumidest saanud Eestis tavapäevane elu osa?</li>
<li>Ester Vaitmaa – Lõimumise uued väljakutsed</li>
<li>Holger Roonema – Kuidas on narkootikumidest saanud Eestis tavapäevane elu osa?</li>
<li>Tanel Saarmann – Kuhu kaob Eesti raha? Miks investeeringud Eestist ära kolivad?</li>
</ul>
<ol start="2021">
<li>aastal loodud SA Oivaline Ajakirjandus on välja andnud 31 ajakirjandusstipendiumit. Stipendiumile saavad kandideerida nii tegevajakirjanikud, vabakutselised kirjutajad kui ka teemavaldkondi süvitsi tundvad eksperdid ja teised huvilised. Täpsem info stipendiumi teemade ja kandideerimistingimuste kohta: <a href="https://events.delfimeedia.ee/oivalineajakirjandus">delfi.ee/oivalineajakirjandus</a>.</li>
</ol>
SA Oivaline Ajakirjandus asutajad on Hans H. Luik, Viljar Arakas ja Siim Tuisk. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad lisaks Rüütsalule veel Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes valivad ühtlasi välja ka stipendiumi saajad. Ajakirjandusstipendiume rahastavad Hans H. Luik, Viljar Arakas, Hugo Osula perekond ja President Kaljulaidi Fond ning ajapikku lisandub toetajaid veelgi.
SA Oivaline Ajakirjandus loodi 2021. aastal eesmärgiga anda välja stipendiume, et edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad Hans H. Luik, politoloog ja endine ajakirjanik Erik Moora ning President Kaljulaidi Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe. Esimene taotlusvoor avati 2021. aasta jaanuaris.
2023. aasta alguses sõlmitud koostööleppega toetab President Kaljulaidi Fond sihtasutust järgneval kahel aastal kokku 10 000 euroga.
&nbsp;
Lisainfo:
Mari-Liis Rüütsalu 
Sihtasutus Oivaline Ajakirjandus juhatuse esimees 
<a href="mailto:mariliis.ryytsalu@egrupp.ee">mariliis.ryytsalu@egrupp.ee</a> 
Tel: <a href="tel:+3725122591">+372 512 2591</a>

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi pälvis kuus ajakirjandusprojekti

Sihtasutus Oivaline Ajakirjandus jätkab neljandat aastat ajakirjandusstipendiumite jagamist. Ideekavandeid kuni 5000 euro suurusele uuriva ajakirjanduse stipendiumile saab esitada viiel teemal 1. aprillist kuni 15. aprillini.
Oivalise Ajakirjanduse selle aasta teemad peegeldavad Eesti ühiskonna aina uuemaid väljakutseid. Sihtasutuse juhatuse liikme Mari-Liis Rüütsalu sõnul on hetkel põletavaid teemasid lisaks siseriiklikule julgeolekule teisigi: näiteks kohtusüsteemi efektiivsus, tippsportlaste tulevik, narkosõltuvus, välisinvesteeringud ja tehisintellekt. „Uuriv ajakirjandus paneb ühiskonnas ja riigis toimuva liikuma, suunab inimesi mõtlema ja tekitab avalikku diskussiooni. Kõik need teemad vajavad süvenemist ja põhjalikumat käsitlust,“ ütles Rüütsalu.
Stipendiume antakse välja kuni 5000 euro suuruses. 2024. aasta esimesse taotlusvooru oodatakse ideekavandeid viiel teemal:
<ul>
<li>Kuritöö ja karistus</li>
<li>Mis on tippsport?</li>
<li>Kuhu kaob Eesti raha? Miks investeeringud Eestist ära kolivad?</li>
<li>Kuidas on narkootikumidest saanud Eestis tavapäevane elu osa?</li>
<li>Tehisintellekt on Eesti arengumootor</li>
</ul>
Ideekavandeid stipendiumile kandideerimiseks saab esitada 15. aprillini. Täpsem info teemade ja kandideerimistingimuste kohta: <a href="http://delfi.ee/oivalineajakirjandus.">delfi.ee/oivalineajakirjandus</a>.
Stipendiumile võivad kandideerida nii tegev- kui ka vabakutselised ajakirjanikud hoolimata tööandjast, aga ka erinevate valdkonna eksperdid ning teised kirjutamishuvilised.
Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada projekt, kus taotleja kirjeldab võimalikult põhjalikult plaanitava ajakirjandusliku uurimuse sisu, eesmärki, kasutatavaid formaate ja plaanitavat eelarvet. Samuti tuleb kirjeldada millal, kus ja kuidas võiks koostatav materjal ilmuda. Sihtasutuse juhatuse liikmetel on õigus igas taotlusvoorus otsustada, kellele ja mis ulatuses stipendiume makstakse.
2021. aastal loodud SA Oivaline Ajakirjandus on tänaseks välja andnud 25 ajakirjandusstipendiumit.
Mõned näited juba ilmunud lugudest teemade kaupa:
Martin Laine, Oliver Kund, Riin Aljas „Süvalinna vereringe“. Ilmus esmakordselt Eesti Ekspressis 2022. aastal, taasavaldati veebruaris 2024: <a href="https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96264553/suvalinna-vereringe-kuidas-voim-tallinnas-keskerakonda-toidab">https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96264553/suvalinna-vereringe-kuidas-voim-tallinnas-keskerakonda-toidab</a>
Kadri Kuulpak „Kuhu kaovad noored arstid?”. Ilmus Õhtulehes veebruaris 2024: <a href="https://www.ohtuleht.ee/1097072/parim-olemuslugu-2023-kuhu-kaovad-noored-arstid-poolnaljaga-oeldes-valitseb-haiglas-hierarhia-arst-ode-koikvoimalikud-teised-haiglatootajad-taburet-ja-siis-arstitudeng-">https://www.ohtuleht.ee/1097072/parim-olemuslugu-2023-kuhu-kaovad-noored-arstid-poolnaljaga-oeldes-valitseb-haiglas-hierarhia-arst-ode-koikvoimalikud-teised-haiglatootajad-taburet-ja-siis-arstitudeng-</a>
Laura Mallene „Peresuhtevägivald Eesti kristlikes kogudustes“. Ilmus Õhtulehes detsembris 2023: <a href="https://www.ohtuleht.ee/1098465/suur-uurimus-vagivald-eesti-kristlikes-kogudustes-ta-utles-et-oled-ta-naine-su-kohus-on-alluda-sest-abielu-on-number-uks-">https://www.ohtuleht.ee/1098465/suur-uurimus-vagivald-eesti-kristlikes-kogudustes-ta-utles-et-oled-ta-naine-su-kohus-on-alluda-sest-abielu-on-number-uks-</a>
Eva-Lotta Kivi „Põgenikud meie külas“. Ilmus Maalehes veebruaris 2023: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120137056/maalehe-dokfilm-pogenikud-meie-kulas
Kadri Paas „Kui tehisintellekt on juhtumisi pahatahtlik, saame kõik surma“. Ilmus Õhtulehes detsembris 2021: <a href="https://www.ohtuleht.ee/1046953/ol-video-tehismoistuse-insener-kui-tehisintellekt-on-juhtumisi-pahatahtlik-saame-koik-surma">https://www.ohtuleht.ee/1046953/ol-video-tehismoistuse-insener-kui-tehisintellekt-on-juhtumisi-pahatahtlik-saame-koik-surma</a>
SA Oivaline Ajakirjandus asutajad on Hans H. Luik, Viljar Arakas ja Siim Tuisk. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad lisaks Rüütsalule veel Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes valivad ühtlasi välja ka stipendiumi saajad. Ajakirjandusstipendiume rahastavad Hans H. Luik, Viljar Arakas, Hugo Osula perekond ja President Kaljulaidi Fond ning ajapikku lisandub toetajaid veelgi.
SA Oivaline Ajakirjandus loodi 2021. aastal eesmärgiga anda välja stipendiume, et edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad Hans H. Luik, politoloog ja endine ajakirjanik Erik Moora ning President Kaljulaidi Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe. Esimene taotlusvoor avati 2021. aasta jaanuaris.

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi uus taotlusvoor!

Oleme kiiresti arenenud ja sisustanud oma plaanid ka reaalsete tegevustega. Me pole pelgalt mõtte- vaid tegevuskoda!
PALJU UUSI ALGATUSI
Demokraatia Akadeemia. Eesti noorte huvi – või selle puudumine – ühiskonnas toimiva vastu mõjutab kaudselt meid kõiki. President Kaljulaidi Demokraatia Akadeemia on ühelt poolt juhtimiskoolitus, teisalt tore koostegemine ja lõpuks ka uute teadmiste ja tutvuste omandamise koht 9.-12. klassi noortele. Eesmärk on arendada akadeemias osalejate juhtimisoskusi, kodanikuaktiivust ning üheskoos arutada Eesti demokraatia käekäigu, poliitika, meedia ja ühiskondlike protsesside üle.  Programm kestab pool aastat ja koosneb viiest kahepäevasest moodulist, mis põimivad omavahel ise vastutuse võtmise, inspireerivad kohtumised, uued teadmised, juhiomaduste arendamise, koostöö ja toreda ühise ajaveetmise. Tänaseks on esimene lend juba poole peal ja programmis osalevad noored on ägedad, nutikad ja ja osavõtlikud.
Tööandjale suunatud lähisuhtevägivalla ennetuse kompetentsikeskus. Ehitame koos ägedate tööandjatega (esialgu küll vaid paberile) unistuste kompetentsikeskust, mis oleks Eestis toeks neile tööandjatele, kes soovivad mõjusalt panustada lähisuhtevägivalla ennetusse ja vähendamisse. Selline kompetentsikeskus peaks pakkuma parimaid teadmisi, ettevalmistust ja tuge tõhusaks tegutsemiseks lähisuhtevägivalla-teadliku tööandjana. Kui on jõudu ja õnne, siis loodame, et selline tööandjate algatus võtab juba aasta lõpus ka päriselt vormi kompetentsikeskusena, kus toimetavad ka esimesed liitujad.
Arutlev Kool. Programm “Arutlev kool” on algatus, mis viib argumenteerimisoskuse iga õpilaseni. Algatuse eesmärk on toetada õpilase kriitilise mõtlemise arengut ning luua sisukat arutelu väärtustav koolikeskkond, kus iga õpilane tunneb, et tema arvamus on oluline, ning suudab enda seisukohti selgelt väljendada.
“Presidendi sõna” podcast. Ambitsioon on teha eesti parimat podcasti ja rääkida keerulistest, aga olulistest teemadest põnevalt, uute nurkade alt ja ilma virisemata.  Podcasti saab kuulata hästivarustatud podcastiäppidest või saidilt <a href="http://%20https//presidendisona.buzzsprout.com/%C2%A0" target="_blank" rel="noopener">https://presidendisona.buzzsprout.com/ </a>
PALJU UUSI TULIJAID
<ul>
<li>Lähisuhtevägivalla valdkonda juhib Hannaliisa Uusma.</li>
<li>Demokraatia Akadeemiat juhib Gea Kangilaski.</li>
<li>“Presidendi sõna” podcasti aitab toimetada Indrek Lepik.</li>
<li>Arutlevat Kooli juhib Markus Laanoja Eesti Väitlusseltsist.</li>
</ul>
TOETASIME 
<ul>
<li>Oivaline Ajakirjandus. Sihtasutus Oivaline Ajakirjandus ja President Kaljulaidi Fond alustasid koostööd, et järgnevatel aastatel anda ühiselt hoogu heale ajakirjandusele, arendada Eesti ühiskonnas meediapädevust ning allikakriitilist infotarbimist. Sõlmitud koostööleppega toetab President Kaljulaidi Fond sihtasutust 2023. ja 2024. aastal kokku 10 000 euroga. Esimesed stipendiumid on juba välja makstud ja nendest on sündinud… oivalised lood!</li>
<li>Ukraina lapsed. Kogusime koos Eesti saatkonnaga Pariisis tuluõhtuga üle 50 000 euro, mille eest ostsime Žõtomõri regiooni lastekülade lastele arvuteid, et nad saaks paremini osaleda koolitöös, millest palju toimub jätkuvalt distantsõppe vormis.</li>
</ul>
KORRALDASIME
<ul>
<li>“Kerstiga kohvikus” &#8211; minikonverents, mille alla ei pea matma tervet (töö-)päeva, aga kust võtta kaasa huvitavaid, meelt ergutavaid mõtteid. Möödunud aasta konverentsil rääkisime tehisintellektist. Lisaks peaesineja Jaan Tallinnale olid esindatud tublid ettevõtmised üle maailma, aga ka Riigikogu ja valitsuse liikmed.</li>
<li>Lähisuhtevägivalla konverents “Koos tugevamad.” President Kaljulaidi Fondi LSV konverents toimus teist aastat ning sel aastal võtame fookusesse tööandja ja erasektori kasutamata potentsiaali Eestis. Esinejate hulgas oli ettevõtteid (LHV, IKEA), teadlaseid ja kunstnikke (Marina Järvis/Taltech, Mari-Liis Lill) jpt (PPA peadirektor Egert Belitšev, Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo jne).  Huvilisi oli rohkem kui saalis ruumi!</li>
<li>Aitame korraldada ametist lahkunud president Kaljulaidi tööd. Presidendi töö viie aastaga otsa ei saa ja kohtumisi, sõitmist, kõnesid, virtuaalvestlusi jne jätkub endiselt. Ainuüksi Müncheni julgeolekukonverentsil ja sellele järgnenud nädalal andis president Kaljulaid üle kümne intervjuu.</li>
</ul>

PKFi aasta kokkuvõte

<a href="https://www.ohtuleht.ee/1101797/kas-millegagi-on-hasti-ka-kersti-kaljulaid-isegi-trumpiga-on-hasti-panganduse-ja-valitsusega-samuti-head-on-raskel-ajal-lihtne-unustada">Artikkel ilus algselt 23. veebruari Õhtulehes </a>
Vabariigi aastapäeva koidikul tõuseb Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. See kerkib ka tuhandetes koduaedades ja linnatänavatel ning ilmub rasvase kriidiga laste põskedele ja peenikese tiku küljes kiluvõileibade peale. Ja see on hästi. On ju raskel ajal nii lihtne unustada, et Eestis on palju olulisega lood väga hästi.
See ei ole iseenesestmõistetav, et sinimustvalge tõuseb. Selle nimel on ju 30 aastat tööd tehtud, et see ka anno 2024 nii oleks ja alatiseks nõnda jääks.
Seda tööd on teinud kõik need inimesed, kes Eestit oma südames kannavad. Igaüks, kes on panustanud majandusse, maksnud makse, loonud või tarbinud meie kultuuri, teinud iga päev tublilt oma erialast või vabatahtlikku tööd, käinud koolis või kasvatanud lapsi, käinud valimas või seal kandideerinud, korrastanud kodu, käinud reservõppusel, annetanud mõne südamelähedase algatuse heaks, võtnud sõna, kui ei saa enam vaikides kõrvale vaadata või teinud ise, kui näinud, et keegi teine ei tee. Kõik see teeb meie riiki tugevamaks ja laob vundamenti sellele, et sinimustvalge tõuseks torni tippu.
See töö on praegugi pooleli. On nii alati on olnud ja ei saagi lõpuni valmis. Laiem avalikkus on seda ehk vähem märganud, kuid ka meie diplomaadid, poliitikud, kaitseväelased ja ametnikud on kild killu haaval tassinud seda meie julgeolekut tagavat uut raudset eesriiet oma kohale ka enne 24. veebruari 2024. See töö ei ole veel valmis, aga mis on 2024. aastal väga hästi, on see, et meie liitlased mõistavad meid ähvardava ohu suurust. See ei ole küll võib-olla veel niisama selge kui meile endile, aga väga palju lähemal kui kasvõi Krimmi vallutamise aastal.
Liitlastega on lood hästi
Väga hästi on seegi, et neid liitlasi, kellel on meiega sarnaselt illusioonideta ohuhinnang, on NATOs nüüd rohkem. Soome ja Rootsi on riigid, kelle neutraalsusest loobumine on ülejäänud liitlastele märgilise tähendusega. Nad usuvad, et alliansis on turvalisem ja järelikult peavad sedagi uskuma, et NATOta on ähvardav oht vägagi tõeline.
Väga hästi on lood sellegagi, et Ukraina peab vastu, isegi kui demokraatlik rahvusvaheline kogukond on teinud ilmselgelt liiga vähe, et neid ses sõjas toetada. Samas annab see, et juba 2024. aastal jõuab ehk aeglane Lääne-Euroopa mõte vajadustele järele ja paneb Euroopa kaitsetööstuse käima, lootust. Praegu pole seda veel juhtunud, aga kui see saab teoks, siis on kõik väga hästi veel ses mõttes, et see tööstus suudab ka järgmise 30 aasta jooksul säilitada sellist jõudude tasakaalu, et Venemaal ei tekiks uut soovi meie võimeid proovile panna.
Paradoksaalsel kombel on väga hästi ka see, et Donald Trump on ikka veel USA presidendikandidaat. Mida kõrgem on tema võidu tõenäosus, seda kiiremini lähevad Euroopa suuremad riigid oma kaitsetööstuse, -võime ja -tahtega edasi. Me peame õppima oma regiooni probleemidega ise paremini hakkama saama.
Nii et meil on paljud asjad hästi. Ka kodumaal – meil on peaminister, keda maailma mõjukad ja vägevad kuulavad, kes on vaieldamatult mõjukas ning kes on meie huve ja väärtusi hästi esindanud. Kodumaal on selle kuulamise ja enda arusaadavaks tegemise tee olnud küll künklikum, kuid meil on ju igati toimiv demokraatia. Meil on pidev maailmavaadete võistlus, vabad valimised ja meil kõigil on võimalus valimistel märku anda, millist suunda me Eestile soovime või milliseid poliitikuid hindame. Ja teate mis? Seda on palju rohkem, kui suures osas maailmast.
Vaba meedia olulisus
Väga hästi on Eestis lood ka vaba ja sõltumatu ajakirjandusega. Maailmas on kaheksa riiki, mille pressi hinnatakse täiesti vabaks ning meiegi oleme nende seas. Isegi kui meile ei meeldi sugugi alati see pilt, mis ajakirjandus meist endist ja ühiskonnast maalib, on seda peeglit ju väga vaja.
Siiski – oleme selles pingereas viimastel aastatel pisut tahapoole kukkunud, ning ka mina näen suundumusi, mille puhul on mõni meediamaja või ajakirjanik võtnud endale kohati maailmavaatelise asja ajaja rolli. See ei ole kohe kindlasti OK. Ma loodan lihtsalt, et siingi toimib pendlimehhanism, kus ühel hetkel keerab paigast nihkuv raskuskese ajaga jälle meedia eneseregulatsiooni toel õigesse sängi tagasi ning me ei pea muretsema, kas tegu on ikka sõltumatu ühiskonna valvekoeraga või millegi muuga. Kas see sõltumatus jõuab meieni paberil või elektroonilisel kandjal, jumal sellega, peaasi, et jõuab.
Ajakirjanikud räägivad meile meie laste vaimse tervise probleemidest, liiklusraevust, majanduse väljakutsetest, korrastamata koolivõrgust ja üle ääre ajavast bürokraatiast. Me vajame seda pidevat okast ühiskonna ihus – ilma avaliku osunduseta ei lähe midagi paremaks!
Väga hästi on mõned asjad (isegi!) vabariigi valitsuses, kuigi populaarsem oleks muidugi poliitikutele malakaga udjada. Mis iseenesest ei ole aga sugugi hästi, sest nii me pelutame mõistlikke inimesi riigijuhtimise juurest eemale, kuigi meie kõigi püüd peaks ju olema vastassuunaline. Poliitika ei tohi muutuda väikese hulga elupõliste poliitikute pärusmaaks, kellel on peal teflonkiht, vastupidi – sinna peab kogu aeg uusi inimesi juurde voolama.
Aga tagasi valitsuse juurde – hästi on see, et meil on kliimaministeerium. Kui meenutame 2019. aasta valimisi, polnud rohepöörde- ja kliimateemad valimisdebatis isegi kümne olulisema teema seas. Nüüd on meil aga kliimaministeerium ja valitsus soovib väiksemast keskkonnajalajäljest kujundada Eesti majandusele konkurentsieelise.
Sõltumata sellest, kui kaugele on sellega praeguseks jõutud, ei ole ükski Eesti valitsus toonud üleminekut puhtale energiale majanduse edu alusena selgelt välja. Pigem on seni nähtud muutusi kui kompromissi looduse ja võimsa tööstusliku arengu vahel. Kristen Michal on esimene minister, kes on julgenud öelda – unustage ära, teil ei hakka siin mingit suurt majandust olema, juhul kui see ei ole puhas, sest muu Euroopa teeb asja kas siis meiega või meieta ära.
Regionaalpoliitikaga pole meil aga see-eest kunagi hästi. Või vähemalt on nii alati kombeks ohata, sest on ju selline tunne, et võiks olla paremini. Kuigi, kui ma käin mööda Eestimaad – ja ma teen seda tihti –, siis see areng, mille oleme teinud läbi viimase 20 aastaga, on ikka meeletu. Jah, pood võib olla kaugemal, aga tee sinna on parem. Postkontorit ei ole küll igas külas, aga millal teil oli sinna üldse viimati asja? Gümnaasium võib olla ju kaugemal, aga seal käivatel lastel on rohkem valikuvõimalusi. Tööle tuleb sõita ehk bussiga, aga samas on maal keskmine palk järjepidevalt kasvanud, kuigi eks inflatsioon sööb sellest muidugi oma osa ära.
Küllap see ongi tulevik, mis meil on tegelikult juba praegu kätte jõudnud – meie ühendused peavad olema head ja vähemalt maakonnakeskustes peab olema kõik eluks tarvilik saada, siis on ka igas kaugemas külas paremad lood. Tahan kiita ka regionaalministri vaikset, kuid järjekindlat tegutsemist, sest kuigi paljud ei jaksa ilmselt tasandusfondi valemisse süveneda, on tema ettepanekud omavalitsuste tulude ümberjagamise asjus samm õiges – iseseisvama omavalitsuse – suunas. Minu unistus on muidugi nende veelgi suurem iseolemine ja vähem ümberjagamist, aga loodetavasti kiidab riigikogu lõpuks need praegusedki Madis „Robin Hood“ Kallase ettepanekud heaks.
Ruumi on isegi palgatõusuks
Väga hästi on seegi, et hoolimata pikast majanduslangusest on tööpuudus asjaolusid arvestades pigem madal. Ja nagu ütles Eesti Pank detsembri majandusülevaate pressikonverentsil, on ettevõtted hindu nii palju tõstnud, et on loodud ruumi ka jätkuvaks palgatõusuks. Kui nii läheb, on hästi.
Väga hästi on seegi, et Eesti idusektori paremad pojad korraldavad massilisi värbamiskampaaniaid, nagu poleks mingit iduillusioonide purunemist maailmamajanduses üldse aset leidnudki. Meie idusektori käive oli mullu ligi kolm miljardit eurot ning selle pealt tasuti 330 miljoni eest riiklikke makse. Asutatakse uusi riskifondegi, et endiselt Eesti ja Baltikumi suutlikkust üles leida ning neid maailma muutmise ükssarvikuid kasvatada. Kui see ei ole hästi, siis mis üldse?
Eesti restoranid on suurepärased, suusarajad on harrastajaid täis, eestikeelsele koolile ülemineku paratamatusega on leppimas ka sellele suurimad vastutöötajad ning meie noored on sõnakad ja söakad. Siinsetest ülikoolidest vähemalt üks – Tartu ülikool – on maailma mõistes heast klassist, olles endistest raudse eesriide tagustest üks paremaid. Kuigi meie tervishoiusüsteem vaevleb rahahädas, on see oma suure solidaarsusastmega ikkagi kaitsmist väärt.
Me jätkame ka Ukraina aitamist ja muu maailma veenmist, et nemadki võiksid panna kasvõi 0,25% oma SKTst selle nimel, et Ukraina võidaks. Olgu meie maksutõusud lisaks riigieelarve täitmisele siis ka meie liitlastele inspiratsiooniks ja innustuseks, sest olemuselt on ju tegu sõjamaksuga. Kuigi ma ei pea muidugi tulumaksukoormuse vähenemise kompenseerimist käibemaksu tõusuga õigeks, sest see nihutab maksukoormuse just sinna, kus see on kõige valusam – väiksema sissetulekuga inimeste kanda. Ja see ei ole hea.
Ja kui ma nüüd tulen tagasi selle 24. veebruari lipuheiskamise juurde ning liigun mööda selle päeva sündmusi edasi ja jõuan õhtusse – siis on ju väga hea, et ka sel õhtul on erinevate maailmavaadete esindajatele eriilmelisi üritusi ja see ei too endaga kunagi kaasa vägivallaohtu ega üleskutseid kellegi või millegi keelustamiseks. Jah, tühistamiseks vahel ikka, aga ei enamat. Ja kui see tõrvikurongkäik tänavu toimub, siis leiab see aset Eestis, esimeses Ida-Euroopa riigis, kus abieluvõrdsus on saanud reaalsuseks. See viimane, muide, on väga-väga hea.
Mida me vajame
Seega pole selleks, et meie Eesti üle uhke olla, sugugi vähe ainest. Enesekindlust, eneseusku ja head kriitikataluvust on neil aegadel tõepoolest väga vaja. Seda kõike meil jätkub, mis muidugi tähendab sedagi, et ka edaspidi tõuseb trikoloor 24. veebruaril Pika Hermanni torni ja need ülimalt enesekriitilised 1,3 miljonit maailma elanikku saavad vabalt otsida parimat tulevikku viivat teed. Me ei tahaks ju tegelikult, et seda teed keegi teine meile näitaks, iseenda eksimatust uskudes.
Eks meil ole sedagi, mille üle tuleb järgmisel aastal tõsiselt mõtteid mõlgutada – laste vaimne tervis, koduvägivald, liiklusohutus, uue majanduskasvu tingimused, ikka veel alla 2% SKTst kaitsesse panustavad liitlased ja nõnda edasi.
Aga paljude asjadega on ju lood ikkagi paganama hästi.

Kas millegagi on hästi ka?

Eesti Väitlusselts ja President Kaljulaidi Fond käivitavad täna Heateo Sihtasutuse Haridusfondi toel programmi “Arutlev kool”! 
Programm “Arutlev kool” on algatus, mis viib argumenteerimisoskuse iga õpilaseni. Algatuse eesmärk on toetada õpilase kriitilise mõtlemise arengut ning luua sisukat arutelu väärtustav koolikeskkond, kus iga õpilane tunneb, et tema arvamus on oluline, ning suudab enda seisukohti selgelt väljendada.
Miks selline algatus?
Viimaste aastate jooksul on Eesti õpilaste argumenteerimisoskuse tase langenud, millele viitavad nii viimase PISA testi tulemused kui ka eesti keele riigieksami hindajate kommentaarid. Programmi eesmärk on aidata noortel mõista, et nende hääl on oluline, ning varustada neid oskustega, mis võimaldavad oma mõtteid veenvalt esitada.
Millest programm koosneb?
“Arutlev kool” hõlmab nelja tegevussuunda. Programmi tuumaks on argumenteerimismeetodi rakendamine ainetundides, et arendada aineteadmiste kõrval ka laiemaid pädevusi. Lisaks viiakse koolis läbi argumenteerimise baasõpe, väitlusalane huvitegevus ning rakendatakse koolielus arutleva hariduse praktikaid.
Kuidas osaleda?
Ootame kõigilt huvilistelt pühendumist programmi tegevuste elluviimisele ning valmisolekut toetada argumenteerimis- ja kriitilise mõtlemise oskuste arengut. Kui tahad, et Sinu kool liituks “Arutleva kooli” programmiga, anna enda huvist märku siin.
Millal programm algab?
Programmi esimesed tegevused toimuvad juba 2024. aasta kevadel ning täielik rakendamine koolides algab järgmise õppeaasta jooksul. 
Liitu programmiga &#8220;Arutlev kool&#8221; ja aita anda argumenteerimisoskus igale õpilasele!
&nbsp;
Lisainfot leiab lehelt <a href="https://arutlevkool.ee/">https://arutlevkool.ee/</a>

Algab koolidele mõeldud programm “Arutlev kool”

Eesti noorte huvi &#8211; või selle puudumine &#8211; ühiskonnas toimuva vastu mõjutab kaudselt meid kõiki. Juba see, et nende vähese huvi tagajärg on noorte madal valimisaktiivsus, saadab poliitikutele sõnumi, et noortega ei ole mõtet oma plaanides arvestada. See mõju ulatub ka tulevikku.
President Kaljulaidi Demokraatia Akadeemia on ühelt poolt tulevikukujundajate koolitus, teisalt tore koostegemine ja lõpuks ka uute teadmiste ja tutvuste omandamise koht 9.-12. klassi noortele. Eesmärk on arendada akadeemias osalejate juhtimise ja eestvedamise oskusi, kodanikuaktiivust ning üheskoos arutada Eesti demokraatia käekäigu, poliitika, meedia ja ühiskondlike protsesside üle.
Demokraatia Akadeemia esimene juht on Gea Kangilaski. „Tahan kokku panna sellise akadeemia, kus ise oleks gümnaasiumiealisena soovinud kaasa lüüa. Loodan eelkõige, et anname noortele kuklatunnetuse, kuidas olla aktiivne kodanik seal, kus nad ise tunnevad, et on kõige rohkem vaja,“ märkis Kangilaski.
Geal on pikaajaline kogemus poliitikas, kolmandas sektoris, hariduses ja ühiskondlikus tegevuses. Ta on olnud Tartu abilinnapea, pikaajaline Tartu linnavolikogu liige, samuti on Gea olnud tegev mitme vabaühenduse juhatuses.
Programm kestab pool aastat ja koosneb viiest kahepäevasest moodulist, mis põimivad omavahel ise vastutuse võtmise, inspireerivad kohtumised, uued teadmised, juhiomaduste arendamise, koostöö ja toreda ühise ajaveetmise. Jaanuaris käivituva akadeemia esimene lendu ootame osalema 25 noort ning juba järgmisel sügisel soovime paralleelselt käivitada mitu gruppi. Ootame neist uut, aktiivset, ühiskonnas toimuvast huvituvat ja ise kaasa lüüa soovivat põlvkonda Eesti ellu.

President Kaljulaidi Fondi esimene Demokraatia Akadeemia juht on Gea Kangilaski

Sihtasutus Oivaline Ajakirjandus ja President Kaljulaidi Fond alustasid koostööd, et järgnevatel aastatel anda ühiselt hoogu heale ajakirjandusele, arendada Eesti ühiskonnas meediapädevust ning allikakriitilist infotarbimist.
Eelmisel nädalal sõlmitud koostööleppega toetab President Kaljulaidi Fond sihtasutust sel ja järgneval aastal kokku 10 000 euroga. Kui seni on Oivalise Ajakirjanduse sihtasutus toetanud erinevatel fookusteemadel pikemate ja põhjalikumate ajakirjanduslike käsitluste sündi, siis on fondi üks soov pöörata rohkem tähelepanu ka meediaharidusele.
„Eesti ajakirjandus on vaba. See pole mingi kõhutunde küsimus – seda kinnitavad ka rahvusvahelised uuringud. Selle kõrval on ka oluline, et võimalikult suur osa inimesi suudab aru saada, miks infot avaldatakse, mis on selle taga ning mis on eesmärk,“ märkis President Kaljulaidi Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe. President Kaljulaidi Fondi liitumisega võtab sihtasutus meediapädevuse arendamise suuremasse fookusesse ning Linnamäe sõnul loodab ta näha järgmises taotlusvoorus huvitavaid mõtteid sellesisuliste algatuste käivitamiseks või koguni õppematerjalide loomiseks.
„Praegused ajad näitavad seda väga selgelt, et uuriv ajakirjandus ja valeinfo lugemisoskus on ühiskonna vundament, milleta me oleme väga haavatavad. President Kaljulaidi Fondi liitumine näitab, et me liigume õiges suunas ning uute toetajate toel saame palju rohkem ära teha,“ lisas sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu.
2021. aastal loodud SA Oivaline Ajakirjandus on tänaseks välja andnud 21 ajakirjandusstipendiumit. Stipendiumile saavad kandideerida nii tegevajakirjanikud, vabakutselised kirjutajad kui ka teemavaldkondi süvitsi tundvad eksperdid ja teised huvilised. Järgmine Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi taotlusvoor avatakse lähinädalatel.
SA Oivaline Ajakirjandus asutajad on Hans H. Luik, Viljar Arakas ja Siim Tuisk. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad lisaks Rüütsalule veel Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes valivad ühtlasi välja ka stipendiumi saajad. Ajakirjandusstipendiume rahastavad Hans H. Luik, Viljar Arakas, Hugo Osula perekond ja President Kaljulaidi Fond.
President Kaljulaidi Fond on 2021. aasta lõpus loodud ühing, mille eesmärgiks on edendada demokraatiat, digikultuuri, inimõigusi ja vabadusi nii Eestis kui kaugemal.
SA Oivaline Ajakirjandus loodi 2021. aastal eesmärgiga anda välja stipendiume, et edendada Eestis uurivat ja ühiskonda sügavuti mõtestavat ajakirjandust. Sihtasutuse nõukokku kuuluvad Hans H. Luik, politoloog ja endine ajakirjanik Erik Moora ning President Kaljulaidi Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe.

President Kaljulaidi Fond asub toetama Oivalist Ajakirjandust

Arutlev kool

Demokraatia akadeemia

Oivaline ajakirjandus

Eesti noorte huvi – või selle puudumine – ühiskonnas toimiva vastu mõjutab kaudselt meid kõiki. &#8220;Demokraatia akadeemia&#8221; ja &#8220;Arutleva kooli&#8221; programmid annavad noortele tööriistalaeka, millega sisustada parem tulevik.

Demokraatia ja vabaduste edendamine

Seotud uudised

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi pälvis kuus ajakirjandusprojekti

Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi uus taotlusvoor!

PKFi aasta kokkuvõte

Kas millegagi on hästi ka?

Algab koolidele mõeldud programm “Arutlev kool”

President Kaljulaidi Fondi esimene Demokraatia Akadeemia juht on Gea Kangilaski

President Kaljulaidi Fond asub toetama Oivalist Ajakirjandust

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee