Tööandjate algatusega <a href="https://www.vagivallavabaks.ee/et">Vägivallavabaks</a> liitus Onestli, et tõsta töötajate teadlikkust lähisuhtevägivallast ning kujundada neist saadikud turvalisema Eesti loomiseks.
&#8220;President Kaljulaidi Fondi algatus harida tööandjaid märkama ja toetama abivajajaid on suurepärane võimalus panustada teadlikkuse tõstmisse ühiskonnas laiemalt. Soovin, et rohkemad meist oskaksid märgata lähisuhtevägivallale viitavaid ohumärke ja julgeksid vajadusel reageerida. Alustada saab omaenda töökeskkonnast, andes oma panuse sellesse, et igast kollektiivi liikmest saaks teadlik saadik turvalisema Eesti loomisel,&#8221; ütles Onestli juhtivpartner Iren Lipre.
Ta märkis, et algatusega liituma ajendas ettevõtet soov õppida keerulistes olukordades abivajajale õigel hetkel abi pakkuma, ületamata samas eraellu sekkumise piire. „Olin valdava osa tööelust arvamusel, et eraelulised teemad ja jutud võiksid jääda kontorist väljapoole. Paraku olen näinud, kuidas mõni kogemus on liiga koormav ja kõikehõlmav, nii et seda pole lihtsalt võimalik tööle tulles „ukse taha“ jätta,“ tõdes Lipre.
Vägivallavabaks liikumise juht Triin Adamson peab oluliseks, et lähisuhtevägivalla teadlikkusele töökeskkonnas pööravad tähelepanu erinevas suuruses organisatsioonid. „Onestli on üks esimesi väikeettevõtteid, kes algatusega liitunud on. Arvestades, et enamik Eestis tegutsevaid ettevõtteid on pigem väiksemad, on kokku nende mõju ühiskonnas suur. Onestli on neile loodetavasti suurepäraseks eeskujuks lähisuhtevägivalla teadlikkuse tõstmisel,“ lausus Adamson.
Vägivallavabaks kogukonnaga on liitunud 19 ettevõtet, kus töötab kokku üle 25 000 inimese. Algatusega on oodatud liituma kõik tööandjad, sõltumata tegevusvaldkonnast või organisatsiooni suurusest. Ootame liituma nii äriühinguid, mittetulundusühinguid, sihtasutusi kui ka teisi juriidilisi isikuid, kes jagavad meie väärtusi ja visiooni. Samuti on teretulnud teemast huvitatud üksikisikud.
Liituda saab <a href="https://www.vagivallavabaks.ee/et/liitu">SIIN</a>.

Vägivallavabaks algatusega liitus maksunõustamise ja äritugiteenuste ettevõte Onestli

Üle 35 aasta vägivalda kasutavate inimestega tegelenud Norra psühholoogi Per Isdali sõnul ei ole vägivald enamasti märk põhimõttelisest kurjusest, vaid õpitud käitumine, mille juured ulatuvad sageli lapsepõlve. Oma pika praktika jooksul on ta näinud, et muutus on võimalik vaid siis, kui ühiskond pakub abi ka neile, kes vägivalda kasutavad.
Just sellisest arusaamast kasvas välja ka Per Isdali ja tema kaasmõtlejate 1987. aastal rajatud Euroopa esimene vägivalda kasutavatele meestele mõeldud keskus „Alternatiiv vägivallale“ (norra k Alternativ Til Vold), millel tänaseks on Norras 15 keskust ning tööl üle 100 terapeudi ja psühholoogi. Oma kogemust jagas Isdal möödunud aasta lõpus Eestis käies tööandjatega, kes on liitunud algatusega <a href="https://www.vagivallavabaks.ee/et">Vägivallavabaks</a>.
Tänaseks üle 35 aasta vägivaldsete klientidega töötanud mehe sõnul tekitas 80ndatel sellise keskuse loomine Norras vastakaid tundeid. „Oli omajagu skeptilisust stiilis, et kes ikka vabatahtlikult tuleb teile tunnistama, et on vägivaldne. Aga täna teame, et mehed tulevad, kui kriis kätte jõuab, ja kui nad mõistavad, et nende tegudel on väga kõrge hind: nende kaaslane soovib lahutust või on pöördunud varjupaika. Hirm oma lastest ja perest ilma jääda on peamine abi otsimise põhjus,“ märkis Isdal.
„Paraku enamik katkistes suhtes olijatest läheb oma vägivaldse kaaslase juurde tagasi. Seetõttu soovisimegi tegeleda vägivalla juurpõhjusega ehk vägivaldselt käituvate inimestega,“ selgitas Isdal, miks ainult ohvritega tegeledes pole võimalik vägivallamustreid murda.
Jõuetus vs kontroll
Isdali hinnangul ei peegelda vägivaldne käitumine põhimõttelist kurjust. Norra psühholoogi sõnul moodustavad väga väikese osa inimestest need, kes naudivad teistele haiget tegemist, samas kui enamik tema klientidest sellised ei ole. Tegemist on inimestega, kes võivad olla empaatilised sõbrad ja kolleegid, kuid kelle suutmatus vägivallata probleeme lahendada, avaldub eeskätt lähisuhetes.
Sageli ulatuvad vägivalla juured lapsepõlve. „Suurem osa minu klientidest on väikese poisina kodus vägivalda kogenud või pealt näinud. Vägivald on õpitud käitumismuster,“ tõdes ta ja lisas, et need inimesed on kasvanud üles turvatundeta. Paljud neist tahavad muutuda, aga ei oska seda teha, sest neid ei ole kunagi õpetatud oma emotsioonidega toime tulema.
Vägivalla kasutamine sageli ainus viis, kuidas nad oskavad oma emotsioone maandada. „Vägivald võimaldab neil konfliktisituatsiooni lõpetada – mitte lahendada, aga lõpetada. See annab võimaluse tunda kontrolli olukorra üle, vastupidiselt jõuetusele, mis teda konfliktiolukorras valdab,“ ütles Isdal.
Muutus saab alguse probleemi tunnistamisest
Tihtipeale ei tunnista selliselt käituvad inimesed iseendale, et nad on vägivaldsed. „Isegi paljud mehed, kes astuvad meie keskuse uksest sisse – uksest, mille kohal on silt „Alternatiiv vägivallale“ –, ei tunnista esmalt seda endale. Minu ülesanne pole neile öelda, et nad valetavad nii endale kui teistele, vaid nad ära kuulata ja püüda mõista, kuidas nad vägivalda ja enda käitumist ning tegusid mõtestavad,“ ütles Isdal.
Tema hinnangul saab sellist enesepettust või hoopis vägivalla normaliseerimist selgitada laiemalt maskuliinsusega seotud hoiakutega. Poisse kasvatatakse sageli uskumuses, et endast „haavatavamate“ löömine on nõrkuse märk ja et „tõeline mees“ ei kasuta vägivalda. Või siis hoopis vastupidi: õige mees on domineeriv, jõuline, agressiivne. Selliste sõnumite taustal tähendaks vägivalla tunnistamine paljudele nendele meestele enda nõrkuse möönmist, mis teeb ausa eneserefleksiooni eriti keeruliseks.
Seetõttu nõuab töö vägivaldsete meestega avatust, uudishimulikkust, palju empaatiat ja mõistmist – Isdal usub, et see on ainus viis, kuidas tasapisi liikuda selles suunas, et vägivaldselt käituv inimene sooviks ja õpiks muul moel kui vägivaldselt keerulisis olukordi lahendama. „Paljud mehed, kellega ma kohtun, tunnevad tegelikult häbi ja süütunnet – ja see on väga hea koht, millest vägivallast loobumise teekonda alustada. Valu ja ebamugavus on muutust käivitavad jõud, mis sunnivad seniseid mustreid kahtluse alla seadma.“
Vahend võimu näitamiseks
Kuigi Per Isdali praktiline töö on suunatud peamiselt meestele, ei pea ta vägivalda soopõhiseks nähtuseks. Tema sõnul on pigem tegemist võimu ja positsiooniga seotud käitumisega, millega üks osapool püüab oma üleolekut kehtestada. Nii nagu mees võib kasutada vägivalda naise suhtes – või vastupidi –, võib seda teha ka lapsevanem, nii ema kui isa oma lapsega. Seetõttu peab psühholoog oluliseks, et vägivallast räägitaks ja seda õpitaks ära tundma juba koolieas.
Selle eelduseks on aga vägivallast õigete sõnadega rääkimine, mis on meil Isdali hinnangul ühiskonnas laiem probleem. „Kuulen, et ka terapeudid omavahel ütlevad sõna „vägivald“ asemel näiteks „konflikt“. Me normaliseerime vägivalda ja meil on ebamugav seda sõna „vägivald“ kasutada,“ tõdes ta.
Isdali sõnul julgeme vägivallast rääkida enamasti alles siis, kui see on nähtav ja füüsiliselt tõendatav: kui kehal on sinikad või vigastused. Vaimset vägivalda kiputakse käsitlema pigem omavahelise tülina. Selline pisendamine loob mulje, et tegu pole millegi tõsisega, ning aitab vägivallal püsida nähtamatuna ja hajutada toimepanija vastutust. Päris elust aga teame, et vaimne vägivald võib põhjustada inimesele väga suurt kahju, muuhulgas viia suitsiidini.
„Vaimne vägivald võib teatud juhtudel olla üks rängemaid vägivallaliike. Lisaks peaksime oluliselt rohkem rääkima seksuaalvägivallast, majanduslikust- ja kübervägivallast.“ Just nende erinevate lähisuhtevägivalla vormide selge nimetamine ja ühiskonnas nähtavaks tegemine on Isdali sõnul esimene samm vägivalla ärahoidmises.

Vägivallauurija ja psühholoog Per Isdal: paljud vägivaldselt käituvad inimesed soovivad muutuda, kuid ei oska

Mõne aasta taguse <a href="https://eige.europa.eu/gender-based-violence/costs-of-gender-based-violence?language_content_entity=en">uuringu</a> kohaselt läheb lähisuhtevägivald Euroopa Liidus igal aastal maksma üle 360 miljardi euro. Eestis on selle aastaseks kuluks hinnatud ligikaudu 1,1 miljardit eurot, millest umbes pool miljardit on seotud paarisuhetes esineva vägivallaga.
„See moodustab ligikaudu 1,5% SKP-st. Meenutagem, et veel hiljuti oli meie eesmärk hoida kaitsekulud 2% juures SKP-st. Lähisuhtevägivallast rääkides on seega tegemist väga suure majandusliku mõjuga,“ märkis Eesti Panga president Madis Müller <a href="https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120420967/jarelvaadatav-majandus-ja-julgeolekueksperdid-selgitavad-mis-tagajarjed-on-lahisuhtevagivallal-meie-uhiskonnale">President Kaljulaidi Fondi korraldatud arutelul</a>.
Müller nentis, et lähisuhtevägivalla majanduslikku mõõdet pole Eesti Pangas süvitsi analüüsitud. „Paarisuhetes kogetava vägivalla tõttu tekkiv majanduslik kahju Eestis ulatus 2019. aastal hinnanguliselt 519 miljoni euroni, kui tugineda Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2021. aasta uuringule. Kurb statistika ütleb, et Eesti naised langevad füüsilise vägivalla ohvriks kodustes tingimustes märksa sagedamini kui Euroopa naised keskmiselt,“ tõdes Müller.
Ta rõhutas, et lähisuhtevägivallaga kaasnev majanduslik mõju on meie ühiskonnas ulatuslik ja mitmetahuline, avaldudes nii füüsiliste kui ka psühholoogiliste kannatuste kaudu naiste tööhõives, aga ka vajaduses pakkuda mitmesuguseid avalikke teenuseid, alates meditsiinist kuni õigusvaldkonnani välja.
„Seetõttu on ülioluline kõigepealt teadvustada lähisuhtevägivalla ulatuslikku mõju, sh selle majanduslikku mõju. Mõistagi ei ole vägivalla vastu võideldes majanduslikud kaalutlused esmatähtsad. Küll aga aitab lähisuhtevägivalla mõjude majandusliku mõju hindamine loodetavasti probleemi ulatust paremini kõigi Eesti inimeste ja ka poliitikakujundajateni viia.“
Poole lähisuhtevägivalla majanduslikest kuludest kannavad tööandjad
<a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaal/Norra/vagivalla_hind.pdf">Varasemad analüüsid</a> on näidanud, et ligikaudu poole lähisuhtevägivalla tõttu saamata jäänud majanduslikust kasust kannavad tööandjad, sest kodus toimuv peegeldub paratamatult ka tööellu. Nii Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla kui ka Enefit Industry juht Lauri Karp märkisid arutelul, et töökeskkond on õige koht, kus lähisuhtevägivalla teemat märgata ja tuge pakkuda.
„Inimesed viibivad kaheksa tundi päevas meie perimeetris. Juhtide ülesanne on luua turvaline keskkond ka neile, kes kogevad enne või pärast tööpäeva kodus seda, mida enamik meist igapäevaselt ei koge,“ rääkis Karp.
Talle sekundeeris Tarmo Ulla, rõhutades, et inimesed veedavad suure osa oma päevast kolleegidega. „Küsimus on selles, milline töökeskkond mind seal ootab: kas see on turvaline, kas seal on inimesed, kes minust siiralt hoolivad ja tähelepanu pööravad, ning kas see on selline keskkond, kus ma julgen rääkida ka oma probleemidest.“
Ettevõtete mõju ühiskonnas
Nii Enefit kui ka Swedbank on juba mõnda aega koolitanud oma juhte ja töötajaid lähisuhtevägivalla teemadel. Ulla sõnul on olnud isegi mõnevõrra üllatav, kui avatult inimesed neil koolitustel räägivad. Sama on kogetud ka Enefitis. „Inimesed on valmis töökeskkonnas oma kogemusi jagama, kui selleks on loodud turvaline õhkkond,“ ütles Karp.
Ta tõi näiteks sügisel Auveres toimunud lähisuhtevägivalla märkamise koolituse kaevuritele ning õlitööstuse ja elektritootmise töötajatele, kus osales valdavalt meeste kollektiiv. „See oli tõeline sensatsioon. Ma ei ole varem näinud nii avatud kuulamist ja rääkimist,“ kirjeldas Karp.
Ligi 5000 töötajaga Enefit on üks esimestest Eesti ettevõtetest, kes liitus tööandjate algatusega <a href="https://www.vagivallavabaks.ee/et">Vägivallavabaks</a>, mille eesmärk on luua teadlikke ja turvalisi töökeskkondi, kus osatakse lähisuhtevägivalda märgata ning abivajajaid toetada. Enefit Industry juhi Lauri Karpi sõnul on teemaga tegelemine nende jaoks eelkõige väärtusküsimus.
„Väärtused on justkui nähtamatu tekk, mis meie organisatsiooni koos hoiab. Ja kuigi me ei vaata lähisuhtevägivalla teemaga tegelemisele läbi majandusliku vaatenurga, on selge, et kui tekk ei püsi koos, on sellel majanduslik mõju nii meie kontsernile kui ka Eestile tervikuna,“ ütles Karp.
Sarnastel põhjustel liitus algatusega ka Swedbank. „Äri on loomulikult oluline, kuid Eesti suurima pangana oleme me väga suur osa ühiskonnast. Sellel, mida meie teeme, on mõju. Kui me suudame seda teha ühiselt – juhtimiskultuuri kaudu aidata meil kõigil kasvada –, siis just sealt see muutus alguse saab,“ rääkis Ulla.
Juht kui majakas
Nii Ulla kui Karpi sõnul algab turvalise töökeskkonna ja -kultuuri loomine juhist. Juhi ülesanne ei ole tegeleda ainult äritulemustega, vaid ka kujundada organisatsioonikultuuri ning julgeda tõstatada teemasid, mis ei pruugi olla otseselt seotud igapäevase äritegevusega, kuid on inimeste heaolu seisukohalt määrava tähtsusega.
Samas rõhutavad mõlemad, et juhi roll ei ole lähisuhtevägivalla teemade vaates pakkuda valmis lahendusi. „Juhi suurim eksimus on hakata kohe lahendusi pakkuma. Lähisuhtevägivald on spetsiifiline ja tundlik teema ning juhil ei ole pädevust seda ise lahendada. Juhi ülesanne on luua turvaline keskkond, kus inimene julgeb rääkida, ning vajadusel suunata ta abi juurde,“ selgitas Karp.
Eesti Panga president Madis Müller lisas, et lõppkokkuvõttes mõjutab kõik see, mis inimestel kodus toimub, ka organisatsioone ja majandust laiemalt. „Seda mõju ei saa tööelust eraldada ning sellest peab olema võimalik rääkida,“ rõhutas ta.

Tippjuhid: pea poole lähisuhtevägivalla tõttu saamata jäänud majanduslikust kasust kannavad tööandjad

Juba mitu aastat on grupp vabatahtlikke, laiemalt tuntud kui Ööhaldjad, panustanud sellesse, et Eesti ööelu oleks turvalisem. Ööhaldjad pälvisid toetuse President Kaljulaid Fondi viimasest lähisuhtevägivalda vähendavate algatuste stardirahastuse voorust. Meelemürkide liigtarvitamisega kaasnevatest varjatud probleemidest rääkisime Ööhaldjate tegevjuhi Marit Ojaga.
Mariti sõnul on pidudel ja festivalidel endiselt sagedaseim probleem alkoholi liigtarvitamine, kuid tõusutrendis on ka narkootikumide tarvitamine. Samal ajal on teadlikkus psühhotroopsete ainete kasutamise riskidest madal ning tegelikke ohte ei aduta. Narkootikumidega seotud stigmad takistavad sageli abi küsimist ka hädaolukorras.
Kardetakse nii õiguslikke tagajärgi kui ka lähedaste hukkamõistu. Kas politsei kaasamine tähendab karistust ja kas perekond saab juhtunust teada – just need hirmud on sageli põhjuseks, miks abi otsimist edasi lükatakse. „Ööhaldjad pakuvad usalduslikku ja diskreetset abi. Kõige tähtsam on tervis ja elu. Kui keegi on ohtlikus seisus, tuleb alati kutsuda abi, mitte karta,“ rõhutas Marit.
Pea iga kolmandat naist on ööelus ahistatud
Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega kaasnevad paraku ka muud probleemid. Üks ööelu varjatud, kuid laialt levinud muresid on seksuaalne ahistamine. Sotsiaalkindlustusameti 2023. aasta küsitlusest selgus, et 73% Eesti naistest ja 32% meestest on ööelus seksuaalset ahistamist kogenud.
Ööhaldjate kogemus näitab, et ahistamist esineb sagedamini nn peavoolusündmustel ning paljuski on tegemist generatsioonilise küsimusega – nooremate seas on arusaam vastastikusest nõusolekust parem. „Oma töös lähtume sellest, et kannatanu ei jääks üksi ja info jõuaks inimesteni, kes saavad reageerida – olgu need siis turvatöötajad, korraldajad või korrakaitseüksused,” rääkis Marit.
Et vabatahtlikud oskaksid ahistamisjuhtumeid paremini märgata ja neile vajadusel reageerida, läbisid Ööhaldjad eelmisel aastal põhjaliku koolituse. President Kaljulaidi Fondi ja Solidaarsuskorpuse rahastusel toimunud simulatsioonilaagris harjutati päriselus ettetulevaid olukordi. „Meie eesmärk oli täiendada oskusi, et tulla paremini toime keeruliste juhtumitega, sealhulgas seksuaalse ahistamise ja vägivallaga seotud olukordades,“ ütles Marit.
Koolitusel pöörati tähelepanu ka lähisuhtevägivalla ilmingutele. Kui tavapäraselt jääb see koduseinte vahele, siis pidudel ja festivalidel võivad joobe tõttu pinged kergemini avalduda. „Joobes inimene ei pruugi oma käitumist kontrollida ning vägivalla märgid – näiteks partneri alandamine, käest tirimine või füüsiline agressioon –, võivad ilmneda avalikus ruumis,“ rääkis Marit.
<figure id="attachment_2336" aria-describedby="caption-attachment-2336" style="width: 300px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="wp-image-2336 size-medium" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2026/01/20250607_163125-300x135.jpg" alt="" width="300" height="135" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2026/01/20250607_163125-300x135.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2026/01/20250607_163125-1024x462.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2026/01/20250607_163125-768x346.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2026/01/20250607_163125-1536x692.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2026/01/20250607_163125-2048x923.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2026/01/20250607_163125-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><figcaption id="caption-attachment-2336" class="wp-caption-text">Ööhaldjate simulatsioonilaager</figcaption></figure>
Seksuaalne ahistamine ja mürgitamine
Ööelus on seksuaalne ahistamine sageli seotud ka mürgitamise juhtumitega, kus pahatahtlikult sokutatakse narkootikume kaaspidutsejate jookidesse. 2024. aastal teavitati politseid 113 mürgitamiskahtlusest ning 17 juhul alustati kriminaalmenetlust. Mariti hinnangul on tegelik probleem oluliselt ulatuslikum, kui ametlik statistika peegeldab.
Ta selgitas, et ohvrid ei julge sageli abi otsida, sest kahtlevad iseendas: äkki oldi lihtsalt liiga väsinud või joodi liiga palju. Hirm on eriti suur siis, kui ollakse ka ise uimasteid tarvitanud, kuna kardetakse karistamist või süüdistavat suhtumist.
Ohvri uimastamiseks kasutatakse erinevaid uinuteid ja rahusteid. Mariti sõnul on kõige levinum aine siiski alkohol, kuigi mürgitamisjuhtumitega seostatakse sageli ka GHB-d ehk nn korgijooki. Kuna mõlemad on vedelal kujul, on neid lihtne võõra joogi sisse sokutada.
„Võõrast ainet joogis on väga keeruline ära tunda. Mõni on kirjeldanud, et GHB-l on veidi soolakas või imal maitse, kuid seda on raske märgata, eriti kui eelnevalt on juba alkoholi tarvitatud,“ ütles Marit. Ta lisas, et kui tekib tunne, et joove on ebaproportsionaalselt tugev, kontroll keha üle hakkab kaduma või enesetunne halveneb järsult, tasub pöörduda turvalise inimese poole ja abi küsida.
GHB kaob organismist kiiresti – kuni 12 tunniga –, mistõttu on kiire tegutsemine kriitilise tähtsusega. „Kui tekib kahtlus, et midagi on juhtunud, tuleks kohe ühendust võtta politseiga, kellel on võimalus uriiniproov võtta,“ rõhutas Marit.
Kui hommikul ärgatakse võõras kohas, eelmisest õhtust pole mälestusi ning on kahtlus, et midagi on juhtunud, soovitab ta pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. Seal tehakse vajalikud testid, võetakse proovid ja viiakse läbi ülevaatus, mille tulemusi saab hiljem kasutada ka kriminaalmenetluses.
Ööeluasutustel on oluline roll turvalisuse tagamisel
„Samas ei ole kõik mürgitamise olukorrad tingimata seotud sooviga kedagi seksuaalselt ära kasutada. Uimastatakse ka selleks, et asju varastada. Mõni teeb seda „naljaviluks“. Osa arvab, et stimulant aitab sõbral öö läbi pidutseda,“ kirjeldas Marit mürgitajate motiive ja pani südamele, et ka „heatahtlik“ mürgitamine on kriminaalselt karistatav.
Lisaks pidutsejate endi tähelepanelikkusele saavad klientide turvalisuse nimel palju ära teha ka ööeluasutuste omanikud. Oluline roll on kvaliteetsel turvateenusel ja kaameratel. Lisaks unistab Ööhaldjate tegevjuht, et pidudel võetaks kasutusele klaasid, millele saaks peale panna kaane.
Marit tõdes, et väga palju saaks ära teha ka teavitustööga – panna välja plakateid või muid materjale. „Paraku puutume väga palju kokku suhtumisega, et „meie asutuses sellist probleemi pole“. Kardetakse, et teadlikkust tõstvate materjalide kasutamine või korgijoogitestide jagamine jätab mulje kui problemaatilisest kohast – vastupidi, see näitab hoolimist.“
Üldiselt tundub Maritile, et olukord ööelus on võrreldes mõne aasta taguse ajaga paranenud: „Inimesed pöörduvad Ööhaldjate poole üha julgemini ja ka alkoholi või narkootikumite tarvitamisega üle piiri minemise korral julgevad sõbrad nõu ning abi küsima tulla. Mida rohkem julgevad inimesed nendest olukordadest teada anda ja pöörduda, seda paremaks saab minna.&#8221;

Ööhaldjad seisavad turvalisema ööelu eest: „Igaüks peab tundma, et tema piire austatakse“

<a href="https://arvamus.postimees.ee/8377324/kersti-kaljulaid-sonadega-tuli-jube-ettevaatlik-olla-nuud-moistkem-mis-meile-tana-ohtlik-on">Arvamuslugu ilmus algselt 10. detsembril Postimehes. </a>
10. detsember on inimõiguste, sealhulgas ka sõnavabaduse päev. Igasuguste asjadega, mis meil olemas on, on lihtne niimoodi ära harjuda, et teisiti ette ei kujuta. Aga mina kujutan.
Lasteaialapsena pani mu ema tähele, et võtan suurte inimeste räägitut endasse nagu pisike, aga suure imamisvõimega käsnake. Mistõttu tehti mulle praktiline koolitus vastuvaidlemist mitte võimaldaval viisil – riigiasjadest väljaspool kodu ei räägita!
Riigiasjad olid Eesti riigi asjad. Või ka Vene riigi asjad, aga siis hoopis teises võtmes. Meie kodus räägiti neil teemadel palju ja vabalt, argi- ja pühapäeviti. Eriti sünnipäeviti. Nüüdsel ajal tundub naljakas, et riigiasjad, mida ei tohtinud kodust väljaspool jagada, käsitlesid muu hulgas teemasid onu Ärni lehmade piimaannist. See nimelt olla Pätsu ajal suurem olnud kui 1970ndate sovhoosilehmadel. No võib-olla mõnes eeskujulikumas kolhoosis, kus mingid Venemaa eestlased eesotsas polnud, oli ka peaaegu sama suur.
Sellise jutu eest lasteaias või koolis võinuks tõesti pahandus tulla. Või siis, kui läinuks naabripoisilt uurima, kas tema perekonnanimi võiks viidata eestiaegsete vapside ühele ninamehele. Jube ettevaatlik pidi olema, sest see nõukogude riik oli üsna pire – tagarääkimist ei sallinud.
Natuke suuremana sain aru sellestki arutelust, mida vanatädid-onud pidasid meediavabaduse teemal. Osad väitsid, et Pätsu ajal ikka tsensuur nii suur ei olnud. Teised jälle, et oli ikka küll. Aga teate mis? Me arutlesime, väitlesime, vaidlesime – aga keegi ei sildistanud ega läinud tigedaks. No kui keegi oleks kellelegi kommunist öelnud, siis mine tea, aga neid meil polnud. Mitte ühtegi. Oleks olnud, võib-olla polekski neid arutelusid peetud.
Sõnu vaps või nats või kodanlane ja isegi boheemlane kuulsin vahel vanaema käest, tema omaette porinast, aga mitte kunagi isegi sünnipäeva lõppfaasis sugulastelt üksteise kohta. Silte ei pandud. Arutelu oli lõbus ja vabastav. Meil ei lauldud, arutatigi. Aastast aastasse, sünnipäevalt sünnipäevale. Hea toidu ja väikse pitsi viina kõrvale.
Ma nii väga tahaks, et me oskaks ka praegu oma sõnavabadusest lugu pidada. Et ta meil on. Et teda tuleb alati kasutada koos vastutusega. Et vastutus ja vabadus saavad kokku arvamusplatsil, kus ei väidelda isegi mitte kurja sõna, saati siis solvangu või rusikaga.
Kõik ei ole kurjad pahatahtlikud tsensorid
Eesti on väga vaba riik, kus on väga vaba meedia. Ja väga mittehierarhiline kultuur. See kõik on ülitore. Kõik võivad kõigile öelda. Hästi ja halvasti. Aga sõnavabadust kaitseb paremini see, kui osata öelda nii, et sõprus sünnib, alles jääb või kasvab. Seda õpivad Arutleva Kooli lapsed ja Demokraatia Akadeemia lapsed President Kaljulaidi Fondi, Eesti Väitlusseltsi, Soraineni advokaadibüroo, Euroopa Komisjoni ja teiste toetatud projektides.
Miks me seda teeme? Sest vaba sõna piirajad ei pea alati tulema piiri tagant. Nad võivad olla meie endi seas. Ja mõned neist ei ole kurjad pahatahtlikud tsensorid. Nad võivad olla lihtsalt inimesed, kes on oma seisukohtade õigsuses väga-väga kinni. Nad võivad olla ka inimesed, kes teistsuguses arvamuses näevad ainult ja ainult tahet ka nende endi arvamust muuta. Ja mõnikord võivad nad tõesti olla ka sellised inimesed, kes peavadki väga õigeks, et peale jääb kindlasti nende arvamus.
Kui sellised inimesed satuvad võimu juurde, kipuvad nad arvamusvabaduse kraane kinni keerama. Mõnedel neist polegi ettekäändeid vaja, aga osadele sobib ettekäändeks väga hästi ka arvamusplatsil toimuv, kui see on häirivalt lärmakas või solvav. Sellepärast on sõnavabadusele ühtemoodi ohtlik nii poliitik, kes ei luba ajakirjanikel küsida, kui ka see poliitik, kes ei luba teistel arvata. Ja seegi poliitik, kes asjast rääkimise asemel teisest arvajast kipub rääkima.
Arutlev Kool ja Demokraatia Akadeemia õpetavad noortele, kuidas hoida sõnavabadust, sedakaudu demokraatiat, iseseisvust ja iseennast ning oma kogukonda.
Loodetavasti on need väärtused Eestis piisavalt tähtsad, et need noored suurena ei peaks tundma mõistmatust – mina oskan, aga paljud vanemaealised ei mõista vaba aruteluplatsi heas usus kasutada. See oleks kurb – aga vaadates tänast päeva, siis mitte ka võimatu.
Hoidkem, mis meil on! Eelkõige mõistkem, mis meil on ja mis sellele ohtlik võib olla. Sõnavabadus on ühiskonna tervis, vereringe ja süda. Tervist tuleb hoida, südant treenida.

Kersti Kaljulaid: sõnadega tuli jube ettevaatlik olla… Nüüd mõistkem, mis meile täna ohtlik on

Aasta eest käivitatud tööandjate algatuse <a href="https://www.vagivallavabaks.ee/et">Vägivallavabaks</a> tiimiga liitus koolitusjuht Merilin Metsma, kelle ülesandeks on algatuse koolitusvaldkonna arendamine, uute arengusuundade kavandamine ning koolituste asjakohasuse ja kvaliteedi tagamine.
Merilin on pikaajalise kogemusega koolitus- ja arengupartner. Ta on koolitussüsteeme loonud ja juhtinud ning arenguprogramme ellu viinud erinevates avaliku sektori asutustes. Merilinil on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist, kus ta uuris avaliku teenistuse koolituse rolli ja koordineerimist detsentraliseeritud süsteemides.
Küsisime Merilinilt mõned küsimused, et saada temaga paremini tuttavaks:
Miks liitusid President Kaljulaidi Fondi ja Vägivallavabaks algatusega? Mis sind selle projekti puhul kõige rohkem kõnetas?
Vägivallavabaks algatus toetab Eesti kui terve ja turvalise riigi visiooni – keskkonda, kus inimesed saavad kasvada ja elada vaimselt ning füüsiliselt tervetena. Tunnen, et see töö langeb täpselt minu väärtustega kokku. Lisaks usun, et saan panustada oma kompetentsiga inimeste arendamise valdkonnast. Väärtuste ja oskuste kokkulangevus.
Mis sind motiveerib panustama lähisuhtevägivalla ennetusse ja ettevõtete kaasamisse sellel teemal?
Mind motiveerib veendumus, et inimene on tervik – tema mured ja rõõmud liiguvad temaga alati kaasa, ka töökeskkonda. Nagu vaimse tervise puhul, mille teadvustamine on täna oluliselt kasvanud, vajab ka lähisuhtevägivalla teema nähtavaks tegemist. Reaalsus ei kao sellepärast, et me ei räägi sellest. Just teadlikkus on esimene ja väga oluline samm muutuse suunas. Mind kõnetas eriti see, et tööandjate rolli nähakse teadlikult ja julgelt: anda neile oskused märgata, toetada ja päriselt panustada turvalisema ühiskonna loomisse. See on töö, millel on selge missioon ja mille puhul ma tunnen, et panustan päriselt olulisse.
Kuidas varasem kogemus ja teadmised sind selle projekti vedamisel toetavad?
Mind toetab aastatepikkune kogemus koolitus- ja arengupartnerina koolitusprogrammide ülesehitamisel ja mõjusate õpilahenduste loomisel koostöös ekspertidega.
Miks on sinu arvates oluline, et ettevõtetes osataks lähisuhtevägivalda märgata ja abivajajaid aidata?
Sest töökoht on sageli ainus koht, kus muutusi on võimalik märgata ja kus abivajaja võib end turvalisemalt tunda. Kui tööandjatel on oskused ja julgus märgata, võib see aidata inimest, kes muidu jääks üksi. Samuti on see otseselt seotud vaimse tervise ja organisatsioonikultuuri kvaliteediga – võiks ju olla nii, et turvaline töökeskkond on tugeva ja terve ühiskonna üks alustalasid.
Millist muutust sa loodad, et see projekt toob?
Oma varasema kogemuse pinnalt organisatsioonist, mis oli Vägivallavabaks algatuse liige, tean, et lähisuhtevägivalla teemaga tegelemist ettevõttes võetakse arusaadavalt teatava ettevaatlikusega. Mina isiklikult hindasin kõrgelt, et organisatsioon julgeb seda teemat käsitleda. Ühtlasi kinnitas see kogemus mulle, et kui ettevõttele anda raamid ja tugi (nt sõnavara), siis suudavad nad selle teema omaks võtta.
Loodan, et Vägivallavabaks algatusest kasvab liikumine, kus tööandjad tajuvad oma mõju mitte ainult tööelule, vaid ühiskonna turvatundele laiemalt. Et vägivalla märkamine muutub sama loomulikuks kui vaimse tervise ja ohutuskultuuri toetamine. Ja kõige enam loodan, et tänu sellele jõuab abi kiiremini nendeni, kes seda päriselt vajavad.
<a href="https://www.vagivallavabaks.ee/et">Tööandjate algatus Vägivallavabaks</a> ühendab tööandjaid, kes usuvad, et tööandjad saavad panustada lähisuhtevägivalla ennetusse ning märgata ja toetada abivajajaid. Algatusega on liitunud juba 19 ettevõtet, kus töötab kokku üle 25 000 inimese.

Tööandjate algatuse Vägivallavabaks koolitusjuhina asus tööle Merilin Metsma

President Kersti Kaljulaidi eestvedamisel toimus 3. detsembril vestlusring, mis tõi kokku majandus- ja julgeolekueksperdid. Arutelu keskmes oli küsimus, milline on lähisuhtevägivalla majanduslik mõju ning kas laialdane vägivald Eesti kodudes peaks olema käsitletud laiemalt kui pelgalt sotsiaalprobleem ehk kas see on ka julgeolekuküsimus.
Julgeolekuteemadel jagasid oma vaadet Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, endine Kaitseväe juhataja Martin Herem ja endine Kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu. Nende tähelepanu all oli, kuidas sisemine turvalisus mõjutab ühiskonna vastupanuvõimet ja riigi julgeolekut.
Lähisuhtevägivalla majanduslike mõjusid analüüsisid Eesti Panga president Madis Müller, Enefit Industry juhatuse esimees Lauri Karp ja Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. Jutuks tulid nii vägivalla varjatud kulud kui ka selle mõju tööturule ja majanduskeskkonnale laiemalt.
Lisaks aruteludele aitasid lähisuhtevägivalla mehhanisme ja riskitegureid selgitada vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktor Jako Salla ning Rootsi organisatsioonis MÄN mehelikkuse ja võrdsuse teemadega tegelev koolitaja ja lektor Marco Vega.
Üritus oli osa President Kaljulaidi Fondi oranžide nädalate programmist <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/oranzide-nadalate-programm-miks-me-vaikime/">„Miks me vaikime?“</a>, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lähisuhtevägivalla ennetamisele ja lõpetamisele.
Oranžid nädalad ning julgeoleku- ja majandusarutelu sai teoks tänu meie headele toetajatele: Swedbank, Kanada Suursaatkond Eestis, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis.
Üritus on järelvaadatav <a href="https://www.youtube.com/watch?v=B42CBPHNOD8">SIIN</a>.
Arutelupäeva fotod leiab <a href="https://photos.app.goo.gl/RtF1Loc2XJpEPxsz9">SIIT</a>.

Majandus- ja julgeolekueksperdid arutlesid, milline on lähisuhtevägivallal mõju ühiskonnale

President Kaljulaidi Fondi tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 83 protsenti Eesti inimestest peab lähisuhtevägivalda ühiskondlikult oluliseks probleemiks. Sealjuures peetakse töökeskkonna rolli lähisuhtevägivalla ennetamisel ja vähendamisel üha olulisemaks.
 18 protsenti uuringule vastanud naistest tunnistas, et lähisuhtevägivald on mõjutanud nende töösooritust. Sama märkis kümme protsenti meestest. Lähisuhtevägivalla tõttu on pidanud töölt puuduma viis protsenti Eesti inimestest.
„See tähendab, et meie ümber on mitukümmend tuhat inimest, kes on pidanud võtma haiguslehe, tervisepäeva või muul moel jäänud vägivaldsete lähisuhtete tõttu töistest tegemistest kõrvale,“ ütles President Kaljulaidi Fondi ellukutsutud tööandjate algatuse Vägivallavabaks juht Triin Adamson. Teistest enam on lähisuhtevägivalla tõttu töölt eemale jäänud madalama sissetulekuga ja väiksemates asulates elavad naised.
Adamson lisas, et vägivald lähisuhtetes võib mõjutada inimeste keskendumist tööülesannetele, loovust, tähtaegadest kinnipidamist, töökvaliteeti ja -tulemusi. „Sellel kõigel on ka majanduslik mõju, millest paraku meil Eestis väga head ülevaadet pole,“ tõdes ta.
<a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaal/Norra/vagivalla_hind.pdf">Varasemad analüüsid</a> on näidanud, et umbes pooled kulud saamata jäänud majanduslikust kasust kannavad tööandjad. „See on ka põhjus, miks me otsustasime President Kaljulaidi Fondiga aasta eest kaasata sellesse diskussiooni tööandjad ja kutsusime ellu tööandjate algatuse Vägivallavabaks. Tänaseks on algatusega liitunud juba 19 ettevõtet, kus töötab kokku üle 25 000 inimese – see on ligi neli protsenti kogu Eesti tööealisest elanikkonnast,“ märkis Adamson.
Teiste seas on Vägivallavabaks kogukonnaga liitunud Swedbank. Panga personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa Maria Lees märkis, et statistikale tuginedes võib nende 2700 töötaja seas olla nii lähisuhtevägivalla ohvreid kui ka selle põhjustajaid. „Inimese elu on tervik – kodused probleemid mõjutavad turvatunnet, vaimset heaolu ja töövõimet enam, kui me sageli teadvustame. Tööandja roll on märgata ja toetada, eriti siis, kui ohvril on endal raske abi otsida. Swedbankis on see loomulik osa turvalise ja hooliva töökultuuri loomisest. Usume, et igal inimesel peab olema õigus vabadusele, turvalisusele ja väärikusele,“ rääkis Lees.
Norstati poolt oktoobris elluviidud uuringu tulemustest joonistub välja, et Eesti inimesed usuvad üha enam, et töökeskkonnal on oluline roll lähisuhtevägivalla ennetamisel ja vähendamisel. Üle poole (57%) elanikkonnast peab tähtsaks, et tema tööandja pööraks lähisuhtevägivalla ohvrite toetamisele tähelepanu ning rakendaks meetmeid, mis toetaks ohvrit vägivallaringist pääsemisel – aasta tagasi oli vastav näitaja 51 protsenti. Vaid 16 protsenti küsitlustele vastanutest ei pea oluliseks, et tema tööandja selle küsimusega tegeleks.
President Kaljulaidi Fondi tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat oktoobris 2025 ja sellele vastas 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Uuring: pea iga viies naine tunnistab, et lähisuhtevägivald on tema töösooritust mõjutanud

Meie selleaastase oranžide nädalate programmi <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/oranzide-nadalate-programm-miks-me-vaikime/">„Miks me vaikime?“</a> raames võtavad lähisuhtevägivalla teemadel sõna 15 tuntud Eesti meest. Eesmärk on juhtida tähelepanu lähisuhtevägivalla probleemile ning kutsuda inimesi abivajajaid märkama, hoolima ja sekkuma.
President Kaljulaidi Fondi tellitud ja Norstati poolt 2025. aasta oktoobris ellu viidud elanikkonnauuringust selgus, et 83% Eesti inimestest peab lähisuhtevägivalda ühiskondlikult oluliseks probleemiks. Samas arvavad enam kui pooled küsitlusele vastanutest, et eelkõige räägivad sellest teemast naised.
Juhtimaks tähelepanu meeste rolli olulisusele lähisuhtevägivalla ennetuses sündis oranžide vestluste videoseeria, kus sellest sageli varjatud teemast rääkisid PPA peadirektor Egert Belitšev, muusikud sämi, Karl-Erik Taukar, Daniel Levi Viinalass ja Henry Kõrvits, raadiohääl Jürgen Pärnsalu, olümpiavõitja Gerd Kanter, näitleja Henrik Kalmet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Agris Peedu, kommunikatsiooniekspert Urmas Vaino, Briti suursaadik Ross Allen, koomik Mattias Naan, MMA võitleja Maikel Astur, kirjanik Lauri Räpp ning EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Kõik oranžid vestlused on leitavad kampaanialehel: <a href="https://miksmevaikime.kerstikaljulaid.ee/">https://miksmevaikime.kerstikaljulaid.ee/</a>
Lisaks 15 tuntud Eesti mehele on kampaanialehel ka video, milles Ivo Uukkivi esitab anonüümse Eesti mehe kirjutatud teksti, mis on valus sissevaade ühiskondlikesse hoiakutesse lähisuhtevägivalla teemadel.
Oranžid vestlused on osa President Kaljulaidi Fondi oranžide nädalate programmist <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/oranzide-nadalate-programm-miks-me-vaikime/">„Miks me vaikime?“</a>. 25. novembrist 10. detsembrini kestva teavituskampaania raames toimuvad erinevates keskkondades oranžid vestlused, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lähisuhtevägivalla ennetamisele ja lõpetamisele.
Kui sul või su lähedasel on probleem, saad abi küsida <a href="http://www.palunabi.ee">www.palunabi.ee</a>. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäevaringselt. Hädaolukorras helista 112.
Vägivaldne käitumine on õpitud käitumine, millest on võimalik loobuda. Abi saab ka vägivallast loobumise infotelefonilt 660 6077 (E-R 10-16) või <a href="mailto:vlt@sotsiaalkindlustusamet.ee">vlt@sotsiaalkindlustusamet.ee</a>.

15 Eesti meest astuvad üles lähisuhtevägivalla ennetuse kampaanias

27. novembrist kuni 6. detsembrini on Vana-Kalamaja tänaval ja selle ümbruses avatud President Kaljulaidi Fondi oranžide nädalate näitus „Vaikimise anatoomia“. Erinevate ülikoolide tudengite looming räägib äärmuslikest soorollidest, nende avaldumisvormidest, põhjustest ning mõjust.
Väljapanekul on näha Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite teoseid. Looming kõneleb naistevastaste hoiakute erinevatest külgedest ja mõjust nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil.
Näituse kuraatorite Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme sõnul puudutab misogüünia kõiki, olenemata soost. „Sooline ebavõrdsus taastoodab end eri valdkondades ning vajab sihipärast sekkumist. Selliste laastavate hoiakute mõjust noorte tervisele, eneseväljendusele, erialasele teostusele ja vabadusele laiemalt aga räägitakse liiga vähe,“ selgitas Lehtsaar näituse taustalugu.
„Tahtsime, et noortel oleks päriselt ruum ja platvorm, kus oma kogemusi ja mõtteid sõnastada, neid nähtavaks teha ja üksteisega kogemusi jagada,“ märkis Nõmm. Ta lisas, et projekti laiem eesmärk on kasvatada ühiskonnas kriitilist mõtlemist, empaatiavõimet ja teadlikkust. „Kui vägivalla ja soorollidega tegelevad noored loovuse kaudu, tekib usaldusväärne ja vahetu dialoog, mis jõuab publikuni teisel tasandil,“ ütles Nõmm.
Kuraatorite sõnul on avalik linnaruum näituse jaoks teadlik valik, et nendest teemadest ei oleks võimalik mööda vaadata. Tänavapilti toodavad teosed ilmestavad, kuidas naistevastased hoiakud kujunevad, levivad ja püsivad. Ühtlasi heidavad taiesed pilgu sellele, miks kõnetab manosfäär paljusid noori mehi ning kuidas käitumismustrid toovad esile hoolivuse ja kuuluvuse vajakajäämise ühiskonnas.
Teoste autorid on Säde Semper, Lotta Karoliina Räsänen, Astra Susi, Hõbe Ann Rooste, Greta Sauter, Mark Raidpere, Daria Morozova, Gleb Volodtšenko, Mia-Mai Roosberg, Mariliis Pruul, Hannabel Reinvart, Darja Sinitsõna, Mia Saar. Näituse kuraatorid on Maria Izabella Lehtsaar ja Sarah Nõmm.
Tööde valmimist juhendasid Birgit Poopuu, Brigitta Davidjants, Doris Tääker, Flo Kasearu, Gregor Kulla, Grete Maria Avent, Hannaliisa Uusma, Jaana Davidjants, Johanna Allandi, Maria Izabella Lehtsaar ning Sarah Nõmm.
Näitus „Vaikimise anatoomia“ on osa President Kaljulaidi Fondi oranžide vestluste programmist <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/oranzide-nadalate-programm-miks-me-vaikime/">„Miks me vaikime?“</a>. 25. novembrist 10. detsembrini kestva teavituskampaania raames toimuvad erinevates keskkondades oranžid vestlused, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lähisuhtevägivalla ennetamisele ja lõpetamisele.
<figure id="attachment_2303" aria-describedby="caption-attachment-2303" style="width: 300px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="size-medium wp-image-2303" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Daria-Morozova-_Juhtmene-eesriie_-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Daria-Morozova-_Juhtmene-eesriie_-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Daria-Morozova-_Juhtmene-eesriie_-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Daria-Morozova-_Juhtmene-eesriie_-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Daria-Morozova-_Juhtmene-eesriie_-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Daria-Morozova-_Juhtmene-eesriie_-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Daria-Morozova-_Juhtmene-eesriie_-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><figcaption id="caption-attachment-2303" class="wp-caption-text">Daria Morozova &#8220;Juhtmene eesriie&#8221;</figcaption></figure>
<figure id="attachment_2304" aria-describedby="caption-attachment-2304" style="width: 300px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="size-medium wp-image-2304" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Darja-Sinitsona-ja-Hannabel-Reinvart-_Misoguunia-peegeldus_-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Darja-Sinitsona-ja-Hannabel-Reinvart-_Misoguunia-peegeldus_-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Darja-Sinitsona-ja-Hannabel-Reinvart-_Misoguunia-peegeldus_-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Darja-Sinitsona-ja-Hannabel-Reinvart-_Misoguunia-peegeldus_-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Darja-Sinitsona-ja-Hannabel-Reinvart-_Misoguunia-peegeldus_-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Darja-Sinitsona-ja-Hannabel-Reinvart-_Misoguunia-peegeldus_-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Darja-Sinitsona-ja-Hannabel-Reinvart-_Misoguunia-peegeldus_-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><figcaption id="caption-attachment-2304" class="wp-caption-text">Darja Sinitsõna ja Hannabel Reinvart &#8220;Misogüünia peegeldus&#8221;</figcaption></figure>
<figure id="attachment_2305" aria-describedby="caption-attachment-2305" style="width: 300px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="size-medium wp-image-2305" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Gleb-Volodtsenko-_Kui-keegi-ei-vaata_-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Gleb-Volodtsenko-_Kui-keegi-ei-vaata_-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Gleb-Volodtsenko-_Kui-keegi-ei-vaata_-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Gleb-Volodtsenko-_Kui-keegi-ei-vaata_-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Gleb-Volodtsenko-_Kui-keegi-ei-vaata_-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Gleb-Volodtsenko-_Kui-keegi-ei-vaata_-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Gleb-Volodtsenko-_Kui-keegi-ei-vaata_-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><figcaption id="caption-attachment-2305" class="wp-caption-text">Gleb Volodtšenko &#8220;Kui keegi ei vaata&#8221;</figcaption></figure>
<figure id="attachment_2306" aria-describedby="caption-attachment-2306" style="width: 225px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="size-medium wp-image-2306" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Greta-Sauter-_Hinnanguvaba-ala_-225x300.jpg" alt="" width="225" height="300" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Greta-Sauter-_Hinnanguvaba-ala_-225x300.jpg 225w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Greta-Sauter-_Hinnanguvaba-ala_-768x1024.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Greta-Sauter-_Hinnanguvaba-ala_-1152x1536.jpg 1152w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Greta-Sauter-_Hinnanguvaba-ala_-1536x2048.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Greta-Sauter-_Hinnanguvaba-ala_-3x4.jpg 3w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Greta-Sauter-_Hinnanguvaba-ala_-scaled.jpg 1920w" sizes="auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px" /><figcaption id="caption-attachment-2306" class="wp-caption-text">Greta Sauter &#8220;Hinnanguvaba ala&#8221;</figcaption></figure>
<figure id="attachment_2307" aria-describedby="caption-attachment-2307" style="width: 300px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="size-medium wp-image-2307" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Hobe-Ann-Rooste-ja-Sade-Semper-_Maletad-kui-sa-mind-veel-armastasid_-300x225.jpg" alt="" width="300" height="225" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Hobe-Ann-Rooste-ja-Sade-Semper-_Maletad-kui-sa-mind-veel-armastasid_-300x225.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Hobe-Ann-Rooste-ja-Sade-Semper-_Maletad-kui-sa-mind-veel-armastasid_-1024x768.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Hobe-Ann-Rooste-ja-Sade-Semper-_Maletad-kui-sa-mind-veel-armastasid_-768x576.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Hobe-Ann-Rooste-ja-Sade-Semper-_Maletad-kui-sa-mind-veel-armastasid_-1536x1152.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Hobe-Ann-Rooste-ja-Sade-Semper-_Maletad-kui-sa-mind-veel-armastasid_-2048x1536.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Hobe-Ann-Rooste-ja-Sade-Semper-_Maletad-kui-sa-mind-veel-armastasid_-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><figcaption id="caption-attachment-2307" class="wp-caption-text">Hõbe Ann Rooste ja Säde Semper &#8220;Mäletad, kui sa mind veel armastasid&#8221;</figcaption></figure>
<figure id="attachment_2311" aria-describedby="caption-attachment-2311" style="width: 300px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="size-medium wp-image-2311" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mark-Raidpere-_Karuatiid-_22e_-tiidi-tiidi_-eh-naisekujuline-tugisammas.-Vrd-atlant-atlas-os-2018_-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mark-Raidpere-_Karuatiid-_22e_-tiidi-tiidi_-eh-naisekujuline-tugisammas.-Vrd-atlant-atlas-os-2018_-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mark-Raidpere-_Karuatiid-_22e_-tiidi-tiidi_-eh-naisekujuline-tugisammas.-Vrd-atlant-atlas-os-2018_-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mark-Raidpere-_Karuatiid-_22e_-tiidi-tiidi_-eh-naisekujuline-tugisammas.-Vrd-atlant-atlas-os-2018_-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mark-Raidpere-_Karuatiid-_22e_-tiidi-tiidi_-eh-naisekujuline-tugisammas.-Vrd-atlant-atlas-os-2018_-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mark-Raidpere-_Karuatiid-_22e_-tiidi-tiidi_-eh-naisekujuline-tugisammas.-Vrd-atlant-atlas-os-2018_-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mark-Raidpere-_Karuatiid-_22e_-tiidi-tiidi_-eh-naisekujuline-tugisammas.-Vrd-atlant-atlas-os-2018_-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><figcaption id="caption-attachment-2311" class="wp-caption-text">Mark Raidpere &#8220;Karüat`iid 22e -tiidi, -t`iidi eh naisekujuline tugisammas. Vrd atl`ant, `atlas (õs 2018)&#8221;</figcaption></figure>
<figure id="attachment_2310" aria-describedby="caption-attachment-2310" style="width: 300px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="size-medium wp-image-2310" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mariliis-Pruul-_Tasakaal_-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mariliis-Pruul-_Tasakaal_-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mariliis-Pruul-_Tasakaal_-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mariliis-Pruul-_Tasakaal_-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mariliis-Pruul-_Tasakaal_-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mariliis-Pruul-_Tasakaal_-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mariliis-Pruul-_Tasakaal_-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><figcaption id="caption-attachment-2310" class="wp-caption-text">Mariliis Pruul &#8220;Tasakaal&#8221;</figcaption></figure>
<figure id="attachment_2312" aria-describedby="caption-attachment-2312" style="width: 300px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="size-medium wp-image-2312" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mia-Mai-Roosberg-ja-Mia-saar-_Miks-sa-mu-voodis-oled_-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mia-Mai-Roosberg-ja-Mia-saar-_Miks-sa-mu-voodis-oled_-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mia-Mai-Roosberg-ja-Mia-saar-_Miks-sa-mu-voodis-oled_-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mia-Mai-Roosberg-ja-Mia-saar-_Miks-sa-mu-voodis-oled_-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mia-Mai-Roosberg-ja-Mia-saar-_Miks-sa-mu-voodis-oled_-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mia-Mai-Roosberg-ja-Mia-saar-_Miks-sa-mu-voodis-oled_-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Mia-Mai-Roosberg-ja-Mia-saar-_Miks-sa-mu-voodis-oled_-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /><figcaption id="caption-attachment-2312" class="wp-caption-text">Mia-Mai Roosberg ja Mia saar &#8220;Miks sa mu voodis oled?&#8221;</figcaption></figure>
<figure id="attachment_2314" aria-describedby="caption-attachment-2314" style="width: 1px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="size-medium wp-image-2314" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Lotta-Karoliina-Rasanen-ja-Astra-Irene-Susi-_Hoia-hellalt_-2.jpg" alt="" width="1" height="1" /><figcaption id="caption-attachment-2314" class="wp-caption-text">Lotta Karoliina Räsänen ja Astra Irene Susi &#8220;Hoia hellalt&#8221;</figcaption></figure>

Vägivallavabaks algatusega liitus maksunõustamise ja äritugiteenuste ettevõte Onestli

Vägivallauurija ja psühholoog Per Isdal: paljud vägivaldselt käituvad inimesed soovivad muutuda, kuid ei oska

Tippjuhid: pea poole lähisuhtevägivalla tõttu saamata jäänud majanduslikust kasust kannavad tööandjad

Ööhaldjad seisavad turvalisema ööelu eest: „Igaüks peab tundma, et tema piire austatakse“

Kersti Kaljulaid: sõnadega tuli jube ettevaatlik olla… Nüüd mõistkem, mis meile täna ohtlik on

Tööandjate algatuse Vägivallavabaks koolitusjuhina asus tööle Merilin Metsma

Majandus- ja julgeolekueksperdid arutlesid, milline on lähisuhtevägivallal mõju ühiskonnale

Uuring: pea iga viies naine tunnistab, et lähisuhtevägivald on tema töösooritust mõjutanud

15 Eesti meest astuvad üles lähisuhtevägivalla ennetuse kampaanias

Tudengite looming juhib tähelepanu äärmuslike soorollide ja lähisuhtevägivalla seostele

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee