Septembrist alustas President Kaljulaidi Fondi kommunikatsioonijuhina tööd Cairit Rebane, kellel on mitmekülgne taust PR-valdkonnas. 
Cairiti sõnul kõnetas teda võimalus panustada sotsiaalselt mõjusatesse projektidesse. “Mulle on tähtsad väärtused, mille eest President Kaljulaidi Fond seisab: ühiskonna haavatamate gruppide eest seismine, demokraatia ja vabadused ning võrdsed võimalused. Fondi senine tegevus ühiskondlike muutuste käivitamisel on olnud silmapaistev. Loodan enda oskuste ja kogemusega aidata meie algatuste mõju veelgi suurendada,” märkis ta.
Cairit on kommunikatsioonitööd teinud pea kümme aastat, seda nii avalikus-, era- kui ka kolmandas sektoris. Viimased neli aastat nõustas ta erinevates valdkondades tegutsevaid organisatsioone PR-agentuuris META Advisory. Varasemalt on ta panustanud prantslaste kuuldavaks ja nähtavaks tegemise nimel Eestis, olles pressiatašee Prantsuse saatkonnas. Lisaks on Cairit vabatahtlikuna elanud ja töötanud Kosovos.

President Kaljulaidi Fondi kommunikatsiooni asus juhtima Cairit Rebane

President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia kolmandat hooaega veab eest Kaisa Tepp. Uus projektijuht loodab programmi meelitada ka neid noori, kes soovivad kodanikuühiskonnas aktiivsemalt kaasa rääkida, ent pole selleks veel võimalusi leidnud.
Erasektori personalivaldkonna taustaga Kaisa liitus President Kaljulaidi Fondiga sooviga panustada missioonitundega projektidesse, mis loovad ühiskonnas väärtust. “Olen ka ise erinevates põnevates projektides kaasa aegade jooksul kaasa löönud ja tean, kui ägedaid uksi need avavad,” märkis ta.
Kaisa lubab Demokraatia Akadeemiasse projektijuhina tuua õppijakeskset ja projektipõhist lähenemist. “Noortele läheb demokraatia tervis korda, kuid sageli jääb neil puudu vajalikest teadmistest ja võimalustest erinevates teemades kaasa rääkida. Peame ühiskonnana noorte hääle kuuldavamaks tegema.”
Ta loodab, et Demokraatia Akadeemia uude lendu leiavad tee ka need noored, kes veel ei löö kodanikuühiskonnas aktiivselt kaasa. “Kodanikuaktiivsuse julgustamine, erinevate ühiskonnagruppide kaasamine ja läbipaistev arutelukultuur on tugeva demokraatia alustala. Tugev demokraatia aitab meil kriisidest läbi tulla,” usub Kaisa.
“Demokraatia Akadeemiaga on oodatud liituma noored, kes soovivad enda jaoks olulistel teemadel ühiskonnas rohkem kaasa rääkida ja lisaks saada ka praktilist projektijuhtimise kogemust. Pakume noortele võrgustikku, kus arendada esinemis- ja juhtimisoskusi ning pidada vestlusi Eesti poliitikast, meediast ja ühiskondlikest protsessidest,” kirjeldas Kaisa, mis noori programmis ees ootab.
Kandideerimine Demokraatia Akadeemia kolmandasse lendu algab peagi!
Demokraatia Akadeemia on mõeldud 9.-12. klasside õpilastele, kellele läheb korda Eesti riigi ja ühiskonna käekäik ning kes soovivad kujundada seda, millises Eestis me elame. Rohkem infot programmi kohta leiab <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/demokraatia/akadeemia/">SIIT</a>!

PKF-i Demokraatia Akadeemia projektijuhina alustas tööd Kaisa Tepp

President Kaljulaidi Fond tunnustab justiitsministeeriumi ettepanekut võtta Eestis kasutusele nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus ehk nn jah-mudel.
Fondi lähisuhtevägivalla ennetuse suuna juhi Hannaliisa Uusma sõnul on plaanitud muudatus märkimisväärne samm seksuaalvägivallaohvritele parema kaitsmise tagamiseks. “Nõusolekupõhine lähenemine ja jah-mudel ei ole üksnes õigusnorm, vaid sõnum, et meie ühiskond väärtustab iga inimese vabadust, turvatunnet ja väärikust. Kui nõusolek on alus kõigis eluvaldkondades, peab see olema ka intiimsuhetes vaieldamatu põhimõte. See on samm õiglase, hooliva ja turvalise Eesti poole,” ütles Uusma.
Ta rõhutas, et eelnõu mustandisse lisatud selgitavad sätted on hädavajalikud, et seadusemuudatus tooks kaasa kiire ja ühtse muutuse õiguspraktikas. “Kui jätaksime kõik kohtupraktika kujundada, veniks protsess subjektiivsetel põhjustel. Ohvrite kaitse seisukohalt oleks see liiga riskantne. Seda on rõhutanud ka seksuaalvägivallajuhtumitega tegelevad juristid,” märkis Uusma. 
Lähisuhtevägivalla ennetuse eksperdi sõnul võiks eelnõus samas olla selgemalt kirjas, et osapoolte nõusolek peab kehtima kogu vahekorra vältel. “Kui inimene annab nõusoleku vahekorra alguses, ei tähenda see veel, et ta nõustub automaatselt kõige järgnevaga, mille kohta tal ei ole veel teavet ning mis võib teda vigastada, kahjustada või hirmutada,” selgitas Uusma. Ta lisas, et ka hiljutine Riigikohtu lahend toetab läbiva nõusoleku olulisust seksuaalvahekorras. 
President Kaljulaidi Fond on 2022. aastal ellukutsutud ühing, mille eesmärgiks on edendada demokraatiat, inimõigusi, vabadusi ning spordi ja liikumisvõimalusi nii Eestis kui kaugemal. Fondi tegevus hõlmab mitmeid lähisuhtevägivallaennetuse projekte.
Loe ka President Kaljulaidi Fondi põhjalikumat tagasisidet karistusseadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele jaanuaris 2025: <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/artikkel/pkfi-tagasiside-nousolekuseaduse-eelnoule/">https://kerstikaljulaid.ee/m/artikkel/pkfi-tagasiside-nousolekuseaduse-eelnoule/</a>

PKFi tagasiside nõusolekuseadusele:  jah-mudel toetab kõige paremini ohvri inimväärikust

<a href="https://www.err.ee/1609785384/kersti-kaljulaid-kuidas-jouda-pohjamaiselt-arutleva-uhiskonnani">Arvamuslugu ilmus algselt 1. septembril ERR-i portaalis </a>
Mõni aeg tagasi jäi mulle kõrva, kuidas Soome president Alexander Stubb vastas Palestiina tunnustamist puudutavale küsimusele. Nimelt ütles president, et kui selline ettepanek peaks temani jõudma, siis ta seda toetab.
Soome poliitika toimimisega kursis olevale inimesele ütleb see, et vähemalt pool aastat on erinevad poliitilised jõud ja riigiametnikud vaikselt omavahel suhelnud, kuulanud maad ja jõudnud arusaamisele. Nimelt kui mitmed teised Euroopa riigid, sealhulgas teised Põhjala riigid, peaksid Palestiinat tunnustama, ei ole Soomel, kes on alati usaldanud rahvusvahelist õigust, toetanud koos Euroopa Liidu teiste liikmetega kahe riigi lahendust ja nõudnud muuhulgas inimõiguste ja sõjaõiguse austamist mistahes konfliktis, eriti teist teed.
Samamoodi toimiti Soome NATO-sse toomisel. Keegi ei jooksnud lipuga ees ega nõudnud kohest otsust. Kõik suhtlesid, katsusid kaaluda argumente, veenda kõhklejaid. Kui riigijuhid sõnumitega välja tulid, oli konsensus juba sündinud.
Olen seda soomlaste arutlemiskultuuri aastakümneid imetlenud, saanud mõnikord osaledagi ja arvan, et just see ongi ühiskonna eestvedajate suurim ametialane oskus: kannatlik kuulamine ja konsensuse ehitamine. Tegelikult mistahes eestvedajate peamine relv.
Selle oskuse omandamise aluseks on teadmine, et mistahes kogukonna või ühiskonna ees seisva probleemi lahendusi on alati palju, kusjuures igal teel ja rajal on oma eelised ja puudused.
Kust peab inimene sellised teadmised saama? Arvatavasti saab ta neid õppida vanematelt, koolis, kusagil vabatahtlikuna koostööd tehes jne. Mida teha aga siis, kui vanemad inimesed ühiskonnas ei ole kunagi õppinud usaldama enda ja teiste teadmisi ning informeeritud arvamust? Kui selle asemel on harjumus leppida, et ülemuse või tugevama sõna maksab rohkem? Kui arutelude valdav toon ei olegi ühiskonnas suunatud konsensuse ehitamisele, vaid parimal juhul enamuse saavutamisele?
Siis tuleb noortel õppida negatiivsest eeskujust. Seegi on täitsa hea meetod, aga ainult juhul, kui noortel ei ole mitte ainult arvamus, et vanemad inimesed korralikult arutleda ei mõista. Lisaks peab neil olema võimalus kusagil õppida seda, kuidas paremini läbi rääkida, kuidas päriselt inimesi kuulata ja kuidas seda võimalikult head ühist suunda ja liikumiskiirust määrata.
Eelmisel aastal alustas kümme kooli Arutleva Kooli programmis. Tänavu tervitame selles programmis 20 uut kooli. Arutleva Kooli programm on Eesti Väitlusseltsi ja President Kaljulaidi Fondi ühisprojekt, mis aitab vajalike tööriistadega nii õpetajaid kui ka õpilasi selleks, et põhjamaine arutelukultuur Eestis kiiremini juurduks.
Oleme koos oma mõttekaaslastega nüüd juba 30 koolis täitsa kindlad, et meie noored tegelikult tahavad ehitada rahulikult üheskoos mõtlevat ühiskonda. Loomulikult ei ole eesmärk erinevate arvamuste tasalülitamine, vaid kõiki kaasa võttes eesmärkide poole liikumine.
Meie kõigi arust on kool sobilik kogukond, kus noortel on tore erinevate ainetundide käigus, ainealaseid oskusi õppides samaaegselt rakendada ka arutelu-, väitlus- ja eelkõige kriitilise mõtlemise oskusi. Lihtne on neid oskusi harjutada mistahes õpiülesandeid lahendades, kui õpetajad on harjunud läbi arutelu õpetatavat kinnistama.
Arutleva kooli õpetajad on harjunud märkama ning õpilastele puremiseks pakkuma probleeme, mille kallal koos kinnistada teadmist, et lahendusi on alati mitu ja parim neist on selline, mis teeb rõõmsaks kõik osalejad. Ei, kõik osalejad ei ole võrdsed, kõik ei panusta kindlasti iga ülesande lahendamisse ühtemoodi, aga kõik saavad vastavalt oma huvidele ja senistele teadmistele alati osaleda lahenduse otsimises.
Kui me korraks mõtleme, mis meile koolis, ülikoolis või tööl hästi selgeks on saanud, siis on need valdavalt asjad, mis ei ole seotud korraks lugemise või tegemisega. Pigem ikka sellised, mille üle tuli omavahel arutada, tuli kaaluda erinevaid argumente ja valida parim lahenduskäik tulemuse saavutamiseks.
Nende hästi selgeks saanud ülesannete hulgas on neid, mille lahenduse üle oleme pikalt ja koos teistega uhked, aga on ka ebaõnnestumisi. Selline on elu. Tagasi vaadates saame kindlasti aru ka sellest, kus võib-olla jätsime kellegi arvamuse, kellegi tähelepanu juhtimise märkamata. Võime näha, et selline otsus põhjustaski vea või vastupidi, otsus probleemi lihtsustada viis hea lahenduseni.
Kõlab nagu mõttetu jahumine ja ajaraisk? Lugege siis veelkord selle artikli alguses toodud kahte näidet Soome ühiskonnast. Arutlev Kool püüab sinnapoole, et ka meie Eestis oskaksime kuulata, konsensust ehitada ja õpiksime noores eas kogemuste varal, et argumenteerimisoskus on see, mis hoiab ühiskonna koos.

Kersti Kaljulaid: kuidas jõuda (põhjamaiselt) arutleva ühiskonnani?

<div class="xdj266r x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs x126k92a">
<div dir="auto">
Täna pärjasid Justiits- ja Digiministeerium ning Vabariigi Presidendi Kantselei meid vägivallaennetuse tunnustusauhinnaga. Süda on täis uhkust ja rõõmu!
</div>
</div>
<div dir="auto">Vägivallaennetuse tunnustusauhinda jagatakse Justiits- ja Digiministeeriumi ning Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös 2017. aastast. Sellega tunnustatakse inimesi, kes on oma algatuse, käitumise või muu tegevusega panustanud märkimisväärselt vägivallaennetusse Eestis.</div>
<div class="xdj266r x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs x126k92a">
<div dir="auto"></div>
<div dir="auto">Üheks tänavuseks laureaadiks olime ka meie:</div>
</div>
<div class="x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs xtlvy1s x126k92a">
<div dir="auto">
President Kaljulaidi Fond teeb tänuväärset tööd lähisuhtevägivalla ennetustegevuses erasektori suunal, luues tööandjatele lähisuhtevägivalla ennetamise kompetentsikeskust. Tänaseks on tööandjate algatusega „Vägivallavabaks“ liitunud 16 Eesti hinnatud tööandjat, kes usuvad, et töökeskkonnal on kandev roll vägivalla vähendamisel Eestis. 2022. aastal korraldasid nad esimest korda valdkonna spetsialistide seas tunnustatud lähisuhtevägivalla konverentsisarja „Koos tugevamad“.
</div>
</div>
<div class="x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs xtlvy1s x126k92a">
<div dir="auto">Aitäh kõigile, kes on meiega koos panustanud vägivallavabama ühiskonna loomisesse – meie Vägivallavabaks liikmetele ning oranži kampaania, Koos tugevamad konverentsi, nõusolekuseaduse foorumi ja misogüüniaprojekti partneritele.</div>
</div>
<div class="x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs xtlvy1s x126k92a">
<div dir="auto">
See auhind kuulub meile kõigile!
Loe vägivallaennetuse tunnustusauhindadest lähemalt <a href="https://www.justdigi.ee/uudised/vagivallaennetuse-tunnustuse-palvis-viis-tegijat">SIIT</a>.
</div>
</div>
<div dir="auto"></div>
<div dir="auto"><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-2018" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /></div>
<div dir="auto"></div>
<div class="x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs xtlvy1s x126k92a">
<div dir="auto">Fotod: Raigo Pajula/VPK</div>
</div>

President Kaljulaidi Fond pälvis vägivallaennetuse tunnustusauhinna

Selleaastasel Arvamusfestivalil Paides korraldab President Kaljulaidi Fond koos Soome, Islandi, Taani ja Norra saatkondadega arutelu “Noored ja veebipõhine sooline vihkamine. Kuidas reageerida ja ennetada?”. Arutelu toimub reedel, 8. augustil kl 16:00-17:30 arutelualal Täitsa nihkes! Shift Happens.
Arutelu toob fookusesse murettekitava taandarengu noorte hoiakutes soolise võrdõiguslikkuse suhtes. Ebavõrdsust propageeriv sisu õitseb populaarsetel sotsiaalmeedia platvormidel, mille mõjuväljas noored veedavad palju aega. Arutelu käigus otsitakse vastuseid küsimustele, millise sisuga on tegemist ja millised on selle tagajärjed, kas saame tõsta noorte teadlikkust ja kuidas võidelda toksilise mõtlemise vastu.
Arutelus osalevad: Grete Maria Avent (Demokraatia Akadeemia juht, President Kaljulaidi Fondi misogüüniavastase algatuse juht), Umberto Dorus Geerts (MTÜ Peaasi koolitaja), Marten Penu (Haridus- ja Noorteameti peaekspert), Maarja Punak (politseinik) 
Arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Joosep Värk.
Otseülekannet saab veebis jälgida siit:

President Kaljulaidi Fond on Arvamusfestivalil kohal!

Äsja Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö “Juhtide hoiakute ja käitumise kujundamise mudel lähisuhtevägivalla ennetamiseks tööandjate kaudu” näitab, et Eesti juhid tunnevad vastutust lähisuhtevägivalla (LSV) ennetamisel töökohal, kuid sageli jääb tegutsemine pidama vajalike teadmiste, oskuste ja toetava keskkonna puudumise taha. Uurimuses osalesid President Kaljulaidi Fondi tööandjate algatuse Vägivallavabaks majakasliikmed ja Tervisekassa.
Uurimuse autor Merle Liisu Lindma uuris, kuidas tööandjad saavad kujundada juhtide hoiakuid ja käitumist lähisuhtevägivalla märkamisel ja ennetamisel. Tulemustest joonistub välja, et juhid soovivad aidata, kuid vajavad selleks rohkem tuge, teadmisi ja oskusi.
„Töökoht võib olla ainus turvaline ruum inimese jaoks, kes kodus vägivalla all kannatab. Just seetõttu on juhtide roll töötajate märkamisel ja toetamisel oluline,” rõhutab Lindma. “Uuringus osalenud juhid tunnistasid, et tahaksid aidata, kuid tihti ei tea, kuidas seda teha ilma midagi valesti ütlemata või piire ületamata,” ütleb magistritöö autor.
Miks juhid kõhklevad?
Uurimus tõi välja kolm peamist tegurit, mis mõjutavad juhi valmisolekut märgata ja reageerida: 
&#8211; Kas teema on juhi jaoks tähenduslik ja seotud tema töörolliga? 
&#8211; Kas ta tajub, et kolleegid ja organisatsioon toetavad reageerimist? 
&#8211; Kas tal on piisavalt teadmisi ja tuge, et oskuslikult tegutseda?
Kõige sagedamini tõid juhid välja teadmiste ja oskuste puuduse. Sageli ei teata, kuidas vestelda töötajaga, kes vihjab LSV-le, ega ka seda, kus jookseb piir isikliku elu ja tööandja vastutuse vahel.
“Samuti peljati eksimisi, kartes, et heast tahtest võib teha midagi valesti või tekitada rohkem kahju kui kasu. Mitmed juhid tõid välja ka ajapuuduse ja lisanduva emotsionaalse koormuse, mis võivad selliseid vestlusi raskendada, eriti kui organisatsioonis puudub toetus või selge tegevusplaan,” tõi Lindma välja.
Osad juhid tundsid ka hirmu normide nihkumise ees, et kui avada uks isiklike teemade käsitlemisele tööl, võib see muutuda &#8220;libedaks teeks&#8221;. See peegeldab laiemat ühiskonna kultuurilist ja organisatsioonilist hoiakut, kus töö- ja eraelu vahele tõmmatakse range piir ehkki inimene on üks tervik.
Juht on kultuuri kujundaja
Organisatsioonis teadlikkuse tõstmine ja praktiliste tööriistade pakkumine juhile on võtmetähtsusega ja mitte selleks, et teha juhist nõustaja, vaid, et ta julgeks märgata ja vajadusel toetada inimest otsima professionaalset abi oma muredele, rõhutas magistritöö autor.
“Mulle tundub oluline rõhutada, et tööandjad ja juhid ei saa ega pea olema terapeudid, et lahendada inimeste isiklikke probleeme. Siiski on neil võimas ja oluline roll kultuuriruumi kujundajatena, sest iga organisatsioon teeb vaikimisi valiku, kas nad vaikivad või märkavad,” lisas Lindma. Oluline on tööandjal ka kaaluda, kas nad juhtideks edutamisel peavad oluliseks juhi isiklikku väärtusruumi ja empaatiat või ainult tööalaseid oskusi.
Teaduspõhine mudel tööandjatele juhtide toetamiseks
Uurimuse ühe tulemusena töötati välja teaduspõhine mudel, mis aitab tööandjatel süsteemselt toetada juhte keeruliste olukordade märkamisel ja käsitlemisel. Mudeli arendamiseks kaasati ka President Kaljulaidi Fondi tööandjate algatuse Vägivallavabaks majakasliikmeid ja Tervisekassa.
Mudel tugineb Ajzeni planeeritud käitumise teooriale ja Fishbeini ning Yzeri integreeritud käitumise ennustamise mudelile. Seda täiendavad teooriad ja arusaamad võimust, vastutusest, organisatsioonikultuurist, psühholoogilisest turvalisusest, mõtteviisist, usaldusest ja haavatavusest.
“Mudelis on esmakordselt seotud juhi hoiakute ja käitumise kujunemine ühiskondlike, organisatsiooniliste ja isiklike teguritega. See annab tööandjale võimaluse luua psühholoogiliselt turvaline töökeskkond, mis toetab juhtide vastutustundlikku ja julget tegutsemist,” selgitab Lindma.
Mida tööandjad saavad kohe teha?
Uurimuses tõid juhid välja mitmeid konkreetseid samme ja ideid, mis võiksid aidata kaasa lähisuhtevägivalla ennetamisele ning töötajate toetamisele: 
&#8211; Normaliseerida teemat tööandja kommunikatsioonikanalites läbi kampaaniate ja/või info jagamise (näiteks intranet, siselistid, koosolekud). 
&#8211; Anda juhtidele selged kontaktid ja juhised töötaja abile suunamiseks ning kuidas teha seda nii, et kogemata rohkem kahju ei teeks. 
&#8211; Pakkuda koolitusi juhtidele, mis aitavad mõista juhi rolli ja piire ning julgustaksid teemat märkama ja tundlikult käsitlema. 
&#8211; Tugevdada juhtide eneseteadlikkust ja empaatilist juhtimisstiili. Anda juhtidele oskused, et juhid töötaksid teadlikult turvalise keskkonna loomisel ning selle nimel, et töötajad tunneksid, et nad võivad raskest teemast rääkida ilma hukkamõistu või tagajärgedeta.
“Kõige olulisem on juhi enda eeskuju teadliku ruumi kujundajana ning autentne ja usaldusväärne juhtimine, mis saadab sõnumi: me hoolime,” võtab Lindma kokku.
Magistritööga saad lähemalt tutvuda siin: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/02776076-02ba-4240-ba80-5a39d420625e/content]
&nbsp;
<h2>Merle Liisu Lindma enda märkamised uurimuse läbiviimisel:</h2>
Miks lähisuhtevägivalla teema sind kõnetas ning valisid selle oma magistritööks?
Mind kõnetab teema mitmel põhjusel. Me veedame suure osa oma ajast tööl, mistõttu on organisatsioonil ja juhtidel väga oluline roll, kuidas inimesed end igapäevaselt tunnevad. Usun, et iga inimest tuleb tema igal eluetapil väärtustada, toetada ja hoida, sh töökeskkonnas. Sagedamini räägitakse organisatsiooni kultuurist ettevõtte strateegia elluviimise kontekstis, harvem käsitletakse seda kui teadlikult kujundatavat kulutuuriruumi, mis mõjutab inimeste mõtteviisi, hoiakuid, käitumist ja turvatunnet, mis omakorda mõjutab inimeste, sh juhtide käitumist.
Minu soov oli panna kokku kaks teemat, mida on harva seostatud &#8211; organisatsioonikultuur ja lähisuhtevägivalla ennetamine. Soovisin mõista ja näidata, kuidas tööandjad saavad kujundada kultuuriruumi, kus iga inimene saab olla autentne ning igal inimesel ja eriti juhil on soov ja oskus märgata ja toetada inimesi erinevates keerulistes olukordades, sh näiteks lähisuhtevägivalla puhul, ning kuidas kõik saavad aidata kaasa vägivalla ennetamisele.
Uurides, kuidas kultuur ja juhtide hoiakud kujunevad ning kuidas neid on võimalik mõjutada, soovin anda panuse keskkonna kujundamisse, kus inimesed tunnevad end turvalisemalt, sh vägivalla toimepanijad saavad abi ning kus ka keerulistest ja valusatest teemadest saab rääkida avatult ja toetavalt.
Millised tulemused olid sinu enda jaoks kõige põnevamad ja olulisemad?
Minu jaoks oli uuringus kõige põnevam avastus see, kui oluliseks juhid ise peavad usaldust ja empaatilist juhtimist, sh lähisuhtevägivalla ennetamisel – isegi siis, kui neil puuduvad konkreetsed teadmised või oskused tegutsemiseks. Paljud juhid tajusid, et nad tahaksid aidata, aga nad ei tea kuidas. See näitas, et teadmiste ja teadlikkuse kõrval on võtmetähtsusega ka psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomine, kus töötaja julgeb oma murest rääkida.
Oluliseks pidasin ka seda, kuidas juhid kirjeldasid oma mõju kultuuriruumi kujundamise, tihti alateadlikult. Just see teadlikkuse tõstmine, et ka vaikimine või teemast möödavaatamine kujundab organisatsioonikultuuri, oli minu jaoks oluline järeldus.
Lisaks oli minu jaoks tähenduslik näha, et kui tuua kokku erinevad teooriad. Näiteks psühholoogiline turvalisus, võimu ja vastutuse käsitlus, empaatia ja juhtide käitumise muutmise mudelid, nii tekib raamistik, mille abil saame teaduspõhiselt toetada juhtide rolli kultuuriruumi kujundamise sh vägivalla ennetuses. See loob võimaluse kujundada tööandjate kaudu suuremat sotsiaalset muutust üksik isikus ja samuti ühiskonnas. Oluline on liikuda teadlikuma ja koostöisema lähenemise suunas, kus tööandja, juht ja ühiskondlikud tugisüsteemid ei tegutse eraldi, vaid üksteist täiendades.
Mis sind töö käigus enim üllatas?
Läbi aegade on mind häirinud, kui maha tegevalt ja mitte üksteist toetavalt räägitakse valukohtadest ja probleemidest. Töö kirjutamisel mind ehmatas eelkõige, kui palju lähisuhtevägivalda on meie ümber ja kui vähe me sellel teemal räägime. Minule oli kogemus isiklikult väga avardav ja mitte ainult uurijana/teadlasena, vaid ka inimesena, kuna usun, et igaühel meist on oluline roll vägivallavabama kultuuri loomisel.
Oma magistritöö teema uuringu käigus puudutas ja üllatas mind kui sügavalt isiklikul tasandil paljud juhid lähisuhtevägivalla teemat kogesid või mõistsid – kas läbi omaenda kogemuse, pereliikmete või kolleegide lugude. Kuigi minu töös uuring keskendus juhtide professionaalsele rollile, avanes paljudes intervjuudes väga haavatav ja inimlik pool. Minule andis see kinnitust, kui oluline on paljudele inimestele empaatia ja hinnanguvaba toetamine igapäeva elus.

Uurimus: juhid tahavad aidata lähisuhtevägivalla ennetamisel, aga ei tea kuidas

2025/26. õppeaastal laieneb Arutleva Kooli haridusprogramm jõudsalt – senise kümne kooli kõrvale astub veel 20, moodustades kokku 30 koolist koosneva võrgustiku. Pilootaasta kogemused on andnud kindlust, et sisukal arutelul ja argumenteerimisel on Eesti koolisüsteemis selge koht.
Arutleva Kooli eesmärk on kujundada koolikultuur, kus kuulamine, arutlemine ja oma seisukohtade väljendamine on sama loomulik kui faktide meeldejätmine. Esimese aasta jooksul katsetati kümnes koolis, kuidas muuta arutlemine igapäevaseks õppetöö osaks. Tekkinud on väitlusklubisid, ainetundidesse on juurutatud arutlevaid meetodeid ning õpetajad on teinud teadlikumaid valikuid oma õpetamisvõtetes.
Õpetajad on märganud, et suurim muutus puudutab just tundide kavandamist – loengulise ja interaktiivse osa vahekorra tasakaalustamist, kindlate arutelumeetodite kasutamist ning rühmatööde mõtestamist. Tõdetakse, et struktureeritud arutelu aitab õpilastel paremini keskenduda ja kaasa rääkida.
Pilootaasta eel viidi koolides läbi küsitlus, milles osales ligi 950 õpilast. Tulemused näitasid selgelt, et arutelukultuur vajab teadlikku arendamist: kuigi 58% 6. klassi õpilastest tundis, et õpetajad kuulavad nende arvamust sageli või alati, jagas oma seisukohti vabatahtlikult vaid iga neljas. Kolmandik õpilastest tunnistas, et tunneb end arvamust avaldades ebamugavalt, ning eriti ilmnes see tüdrukute kogemustes, kus esines enam ebakindlust ja negatiivseid tundeid. See kinnitab, et turvalise aruteluruumi kujundamine eeldab õpetajate tuge ja sihipärast tööd
Arutleva Kooli programm on president Kersti Kaljulaidile südamelähedane ja ta soovib selle arengusse aktiivselt panustada. 9. mail külastas ta kahte pilootkooli Saaremaal – Kuressaare Nooruse Kooli ja Saaremaa Gümnaasiumi –, et kogeda arutlevat õpikäsitust vahetult klassiruumis.
Külastuste käigus arutleti muu hulgas Eesti ja Euroopa Liidu rolli, kodanikuaktiivsuse ning väärtuskasvatuse üle. Presidendi juhitud ühiskonnaõpetuse tunnis käsitleti ka naiste õigusi ja noorte meeste radikaliseerumist. Õpilaste aktiivne kaasatus näitas, et arutelud võivad muutuda sedavõrd kaasahaaravaks, et isegi koolipäev venib – ühes klassis jäi õpilane peale tunde, kuna ei tahtnud pooleli jätta elavat arutelu demokraatia teemal.
Sama teema jätkus ka nädal hiljem, kui president külastas Tallinna Õismäe Vene Lütseumi, kus ta kohtus 10. klassi õpilaste ja nende õpetajatega. Koos arutleti, mis on demokraatia ning mida igaüks meist saab teha selle hoidmiseks. Samuti võeti kokku Arutleva Kooli esimene aasta ning räägiti erinevatel haridust puudutavatel teemadel.

Arutlev Kool mitmekordistas haaret – uuel aastal liitub veel 20 kooli

Demokraatia Akadeemia teise lennu neljas kogunemine viis meid seekord Saarjärvele, Põlvamaale. 25.–26. aprillil toimunud neljas sessioon keskendus meediale – sellele, kust ja kuidas me infot saame, keda me usume ja miks on üldse oluline aru saada, mis on tõde ning mis mitte.
Kohtusime Martin Šmutoviga, kes avas Õhtulehe näitel, kuidas töötab üks toimetus, mis on peatoimetaja roll ja mida tähendab ajakirjaniku vastutus. Maria Murumaa-Mengel rääkis infouputusest ja sellest, kuidas infotulvas orienteeruda – mis on pahatahtlik valeinfo, mis lihtsalt eksitus, ja miks mõlemal võib olla suur mõju.
Õhtu lõppes lõkke ääres, kus Marii Karell jagas oma kogemust uuriva ajakirjanikuna saates Laser. Teise päeva keskmes olid praktilised töötoad – Põim Kama rääkis, kuidas leida oma projektile õige sihtrühm ja mida üldse tasub oma ideest rääkida (ja mida mitte). Inspiratsiooni andis ka Marju Lauristin, kes avas põnevaid seoseid demokraatia, kirjakultuuri ja hariduse ajaloolise arengu vahel – ja kuidas see kõik kõnetab meid ka tänases päevas.
Meie teekond jätkub, loe lähemalt <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/demokraatia/akadeemia/">SIIT</a>.

Kuidas mõista meediat? Demokraatia Akadeemia 4. sessioon otsis vastuseid

President Kaljulaidi Fondi eestvedamisel loodud tööandjate algatusega Vägivallavabaks on tänaseks liitunud 16 Eesti hinnatud tööandjat, kes usuvad, et töökeskkonnal on kandev roll vägivalla vähendamisel Eestis.
“Mõnikord on nii, et võtad mõne teema jutuks ja kohe tunned, kuidas inimesed haakuvad. See võib juhtuda kodus, tööl või avalikus ruumis. Järelikult oled puudutanud midagi olulist. Meiega President Kaljulaidi Fondis juhtus see poolteist aastat tagasi, kui meie lähisuhtevägivalla aastakonverentsil mõned inimesed Suurbritanniast väitsid, et tööandjatel saab olla oluline roll ühiskonnas kurjuse vähendamisel. Nad saavad aidata oma töötajatel toime tulla lähisuhtevägivallaga &#8211; lahkuda neil vägivaldsest suhtest ja ehitada üles uus elu. Lisaks on see organisatsioonidele ka majanduslikult kasulik. See oligi selline hetk – leidus juhte, keda see huvitas ja kes haakusid,” ütles president Kersti Kaljulaid.
Tänaseks on fondi eestvedamisel loodud tööandjate algatusega Vägivallavabaks liitunud 16 Eesti tööandjat, kes usuvad, et töökeskkonnal on oluline roll lähisuhtevägivalla ennetamisel. “Meil on julgeid mehi ja naisi, kes seni tundmatul maal jala maha panid ja oma inimesi toetada tahavad. Õpime koos, teeme koos ja ma olen iga kord liigutatud, kui näen, et kellelegi läheb päriselt korda see, et Eesti inimestel oleks turvaline omas kodus ja tänu sellele ka jaksu tööl hästi kaasa teha,” lisas president.
Lähisuhtevägivald on Eestis probleem, mis mõjutab moel või teisel iga inimest. Statistikaameti andmetel on 41% naistest ja 33% meestest kogenud vähemalt kord elus paarisuhtes vägivalda. Samal ajal käib Eestis tööl ligi 700 000 inimest, mis tähendab, et tööandjat puutuvad iga päev kokku töötajatega, kes on kogenud lähisuhtevägivalda, seda ise teiste peal toime panevad või kõrvalt näevad. Algatus pakub tööandjatele tööriistu, koolitusi ja mitmekülgset ekspert-tuge, mis aitavad tööandjatel tõsta teadlikkust ning luua töökeskkondi, kus osatakse lähisuhtevägivalda märgata ning abivajajaid abile suunata.
Tööandjate mõju teadlikkuse tõstmisel ulatub sadade tuhandete inimesteni
Algatusega äsja kolmeks aastaks liitunud Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu nentis, et Põhja-Eestis ja saartel tegutseva tervishoiuasutusena ei saa nad jääda sellisel olulisel teemal kõrvaltvaatajaks, sest haigla mõju ulatub sadade tuhandete inimesteni. “Hoolivus on meie olemuse üks osa. Tõstes meie enam kui 5300 töötaja teadlikkust ning andes neile vajalikud oskused ja tegutsemisviisid abivajajate märkamiseks ja aitamiseks ka niivõrd tundlikul teemal nagu lähisuhtevägivald, saame üheskoos aidata luua tervema ja turvalisema ühiskonna. Lisaks puutub igal aastal meie haiglatega kokku üle 150 000 patsiendi, samuti nende patsientide lähedased,” selgitas Agris Peedu liitumise tagamaid.
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-1963" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-300x200.jpeg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-300x200.jpeg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-1024x683.jpeg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-768x512.jpeg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-1536x1024.jpeg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-6x4.jpeg 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH.jpeg 1920w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
“Lähisuhtevägivald on ühiskonnas tõsine, kuid sageli varjatud probleem, mis vajab suuremat tähelepanu. Tööandjana ei piirdu meie vastutus üksnes töötingimuste tagamisega – peame oluliseks panustada ka töötajate vaimsesse ja füüsilisse heaolusse. Turvaline ja hooliv töökeskkond on Selveri jaoks enesestmõistetav väärtus,” ütles Selver AS-i juhatuse liige Kristi Lomp majakasliikmena liitumise kohta. Ta usub, et tööandjana on neil võimalik luua keskkond, kus inimesed julgevad abi küsida, ent oskavad ka ise abivajajaid märgata ja toetada.
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-1965" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
Tööl loodavad väärtused kanduvad edasi ühiskonda
Kolmeks aastaks liitus algatusega ka USA ettevõte Rush Street Interactive, mis omab kontoreid nii Tallinnas kui Tartus. “Lähisuhtevägivalla statistika Eestis on šokeeriv – see näitab, et pea igas kollektiivis võib leiduda nii lähisuhtevägivalda kogenuid kui ka toimepanijaid. Töandjana teame, kui suur on meie roll oma töötajate toetamisel. Teadlikkuse suurendamine ja toe pakkumine võimadab meil tagada turvalise töökeskkonna, mille väärtused kanduvad edasi ka ühiskonda. Meil on sõna otseses mõttes võimalus päästa elusid,” lausus Ann-Marii Lääne, Rush Street Interactive’i mitmekesisuse programmijuht.
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-1966" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-300x202.jpg" alt="" width="300" height="202" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-300x202.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-1024x689.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-768x516.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-1536x1033.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-2048x1377.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
Algatusega Vägivallavabaks on tänaseks liitunud mitmed hinnatud Eesti tööandjad, lisaks eelpool mainitutele ka SOL Baltics, Ensto Estonia, Enefit, Betsson Group, Lidl, Swedbank, Nordea, Telia, Bolt, IKEA, Seesam kindlustus, Südameapteek ja Mõttekasv. “Vägev on näha, kuidas teema kõnetab niivõrd erineva taustaga organisatsioone. See on märk sellest, et lähisuhtevägivald on kogu ühiskonda läbiv probleem, mis puudutab moel või teisel igaüht ja iga tööandjat,” rõhutas president Kersti Kaljulaid ja kutsus algatusega liituma kõik Eesti tööandjad.
Algatusega saad lähemalt tutvuda: <a href="http://www.vagivallavabaks.ee">www.vagivallavabaks.ee</a>

President Kaljulaidi Fondi kommunikatsiooni asus juhtima Cairit Rebane

PKF-i Demokraatia Akadeemia projektijuhina alustas tööd Kaisa Tepp

PKFi tagasiside nõusolekuseadusele: jah-mudel toetab kõige paremini ohvri inimväärikust

Kersti Kaljulaid: kuidas jõuda (põhjamaiselt) arutleva ühiskonnani?

President Kaljulaidi Fond pälvis vägivallaennetuse tunnustusauhinna

President Kaljulaidi Fond on Arvamusfestivalil kohal!

Uurimus: juhid tahavad aidata lähisuhtevägivalla ennetamisel, aga ei tea kuidas

Arutlev Kool mitmekordistas haaret – uuel aastal liitub veel 20 kooli

Kuidas mõista meediat? Demokraatia Akadeemia 4. sessioon otsis vastuseid

Algatusega Vägivallavabaks on liitunud 16 Eesti hinnatud tööandjat

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee