Noorte hoiakuid kujundavad üha enam sotsiaalmeedia, algoritmid ja mõjuisikud. Seksism, misogüünia, äärmuslikud soorollid ja manosfääri sõnumid ei jää ainult internetti – need jõuavad klassiruumi, koolikoridori, grupivestlustesse ja noorte omavahelistesse suhetesse.
Kiiresti muutuvas digimaailmas võib õpetajal olla keeruline märgata, millal naljast saab kiusamine, eriarvamusest vastasseis või veebis nähtud sisust hoiak, mis hakkab mõjutama kogu klassi õhkkonda.
Seetõttu on oluline küsida: milline on õpetaja roll äärmuslike hoiakute märkamisel ja nende levikusse sekkumisel? Kuidas rääkida noortega teemadest, mis võivad olla tundlikud, polariseerivad või provokatiivsed? Ja mida saab õpetaja päriselt teha?
President Kaljulaidi Fondi korraldatav seminar aitab mõista, kuidas sotsiaalmeedia ja äärmuslike vaadetega sisuloojad noorte maailmapilti mõjutavad ning kuidas need mõjud koolikeskkonnas avalduvad. Päeva jooksul räägime algoritmidest, manosfäärist, radikaliseerumisest, vaimsest tervisest ja õpetaja võimalustest keerulisi teemasid turvaliselt ning mõjusalt käsitleda.
Seminarilt saab kaasa teadmisi ja praktilisi tööriistu, kuidas märgata ohumärke, luua noortega kontakti, toetada keeruliste hoiakutega õpilasi ning mõista, millal kaasata tugispetsialist, lapsevanem või muid osapooli.
Seminar on mõeldud õpetajatele, koolijuhtidele, tugispetsialistidele, noorsootöötajatele ja kõigile koolikeskkonnas tegutsevatele inimestele, kes soovivad paremini mõista digimaailma mõju noortele.
Üritus koosneb teemakohastest loengutest ja praktilistest töötubadest. Päeva jooksul jagavad teadmisi Eesti parimad sotsiaalteadlased, vaimse tervise eksperdid ja haridustehnoloogid.
Piletiinfo: <a href="https://fienta.com/et/kui-tiktok-mollab-klassiruumis-kuidas-raakida-opilastega-aarmuslikest-soorollidest">https://fienta.com/et/kui-tiktok-mollab-klassiruumis-kuidas-raakida-opilastega-aarmuslikest-soorollidest</a>

Seminar haridustöötajatele “Kui TikTok möllab klassiruumis: kuidas rääkida õpilastega äärmuslikest soorollidest?”

Eesti Seksuaaltervise Liidu liikmed valisid 2025. aasta seksuaaltervise edendajaks <a href="https://www.tervedsuhted.ee/">projekti „Terved ja turvalised suhted“</a>, mille eesmärk on pakkuda noortele teadmisi, mis aitavad neil luua hoolivaid ja hoidvaid lähisuhteid, märgata ja ära tunda ebaturvalist käitumist ning vajadusel abi otsida. Oleme Liidule tänulikud meie algatuse märkamise ja tunnustamise eest!
Projekti raames jõuavad sajasse Eesti põhikooli külalistunnid suhtevägivalla teemal. Külalistunde viivad läbi ligi 40 spetsiaalse koolitusprogrammi läbinud ämmaemandat ja arstitudengit. Lisaks töötavad eksperdid projekti raames õpetajatele välja ka juhendmaterjali lähisuhte- ja kohtinguvägivalla teema käsitlemiseks põhikooli kõikides astmetes. Projekt „Terved ja turvalised suhted“ on sündinud Tartu Ülikooli Seksuaaltervise Uuringute Keskuse, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Arstiteadusteüliõpilaste Seltsi ja President Kaljulaidi Fondi koostöös ning Targa Tuleviku Fondi rahastusel.
Projekti tunnustamiseks esitanud ESTLi liige põhjendas oma kandidatuuri järgmiselt: &#8220;Seksuaaltervis algab turvalistest, lugupidavatest ja vägivallavabadest suhetest. Projekt tegeleb väga olulise ühiskondliku teemaga – kuidas ennetada lähisuhte- ja kohtinguvägivalda ning toetada noori tervemate suhtemustrite kujundamisel. Koolikeskkonda toodud teadlik, süsteemne ja praktiline töö aitab murda vägivalla kordumise ringi ning annab noortele oskusi, mida nad vajavad kogu eluks. See on väärt algatus, mis väärib esile tõstmist.&#8221;
Eesti Seksuaaltervise Liidu president Liisa Larm ütles, et tervislike ja turvaliste suhete õpetamine peab olema seksuaalhariduse lahutamatu osa. &#8220;Seksuaaltervis ei tähenda üksnes teadmisi kehast või reproduktiivtervisest. Turvalised suhted, nõusolek, vastastikune austus ning oskus märgata ja ennetada vägivalda on seksuaaltervise lahutamatu osa. [&#8212;] Mida rohkem on Eestis selliseid algatusi, seda suurem on võimalus, et iga noor saab usaldusväärset infot ning oskused kujundada turvalisi, lugupidavaid ja terveid suhteid. Iga selline samm aitab kujundada turvalisemat, hoolivamat ja tervemat ühiskonda,“ märkis Larm.
„Paraku kasvavad paljud Eesti lapsed üles kodudes, kus vägivaldsed lähisuhted on normaalsus. Isegi kui vägivald pole suunatud otse lapse vastu, soodustab sellises hirmu ja ennustamatuse õhkkonnas elamine depressiooni, ärevuse, enesevigastamise ja sõltuvuskäitumise riski. Veelgi enam, katkised käitumismustrid võetakse kaasa ka enda käimissuhetesse,“ selgitas projekti „Terved ja turvalised suhted“ juht Britta Hunt-Šperova, miks on oluline noortega suhtevägivallast rääkida.
„Terved ja turvalised suhted“ projekti raames jõuavad sajasse Eesti kooli külalistunnid, mis käsitlevad teemasid nagu noorte kohtingusuhetes toimuv vägivald ja seda soodustavad soostereotüübid, misogüünia ja seksuaalne nõusolek. “Suuname noori märkama, et ka liigne kontrollimine ja vaimne vägivald on kohtinguvägivalla liigid. Tutvustame abivõimalusi, kui noor on kogenud suhtevägivalda ja lahendusi ka vägivalda kasutavatele inimestele,” kirjeldas Hunt-Šperova. Ta lisas, et suhtevägivalla ennetamine koolis ei toeta mitte ainult õpilaste individuaalset heaolu, vaid panustab ka oluliselt laiemalt sellesse, et lähisuhted oleks Eestis tervemad ja turvalisemad kui täna.
Eesti Seksuaaltervise Liit on seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -õiguste eestkosteorganisatsioon, mis seisab selle eest, et kõigil Eestis elavatel inimestel oleks võimalus elada turvalisi, lugupidavaid ja tervislikke lähisuhteid ning teha teadlikke otsuseid oma seksuaaltervise kohta. Aasta seksuaaltervise edendaja tunnustusega tõstab Eesti Seksuaaltervise Liit esile inimese või algatuse, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse seksuaaltervise edendamisse ning aidanud kujundada teadlikumat, tervemat ja turvalisemat ühiskonda. Tunnustust antakse välja alates 2017. aastast.

Eesti Seksuaaltervise Liit valis aasta seksuaaltervise edendajaks projekti “Terved ja turvalised suhted”

President Kaljulaid viibis Yalta European Strategy (YES) delegatsiooniga Ukrainas. Kiievi ja Odessa visiidi eesmärk oli valmistada ette iga-aastast YES-konverentsi, mis tänavu toimub 11.–12. septembril Kiievis.
Visiidi käigus kohtusid YES nõukogu liikmed Ukraina kõrgete riigiametnikega, sealhulgas Ukraina presidendi kabinetiülema Kõrõlo Budanovi, peaminister Julija Svõrõdenko, Euroopa ja euroatlandi integratsiooni asepeaministri Taras Katška ning majandus-, keskkonna- ja põllumajandusministri Oleksii Soboleviga. Samuti toimusid kohtumised diplomaatilise korpuse, kodanikuühiskonna ning Ukraina kaitseväe ja veteranide esindajatega. Ühtlasi külastati ka hiljuti Venemaa rünnakus kannatada saanud Petšerski koobaskloostrit.
Odessas kohtuti kohaliku sõjaväelise administratsiooni juhi Oleh Kiperiga, külastati Odessa merekaubasadamat ning haavatud sõdurite rehabilitatsioonikeskust RECOVERY.
Kersti Kaljulaid kuulub YESi nõukokku alates 1. novembrist 2021.
President Kaljulaidi enda muljeid visiidist saab lugeda Facebookist:
<iframe loading="lazy" style="border: none; overflow: hidden;" src="https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2FKerstiKaljulaid%2Fposts%2Fpfbid0nEoxtnY9i2WbkV4JbJJ9v6VYmtZ9fhs9uGNyKUsmW9aig2XesmK4ZVzTPuv29J78l&amp;show_text=true&amp;width=500" width="500" height="761" frameborder="0" scrolling="no" allowfullscreen="allowfullscreen">﻿</iframe>

President Kaljulaid väisas Ukrainat

Kommentaar ilmus ka <a href="https://www.ohtuleht.ee/1159966/nousolekuseadus-taavi-linnamae-jah-ka-oma-naiselt-tuleb-luba-kusida-ei-notarit-pole-voodisse-vaja">Õhtulehes.</a> 
Riigikogu kiitis nõusolekuseaduse heaks 10. juunil. 
See oli umbes kahe aasta eest, kui minu teadvusesse jõudis arusaamine, et tahtevastane seks ei ole Eestis seaduse mõttes vägistamine. See on seda ainult siis, kui on tõendatud, et sellega kaasnes füüsiline vägivald või abitusseisundi ärakasutamine. Ja pean tunnistama, et see oli kaunis šokeeriv tõdemus.
Oleme President Kaljulaidi Fondis viimased kaks aastat päris kõvasti pingutanud selle nimel, et Eesti seadusruum muutuks. Toonud siia eksperte, toonud arutelusse argumente, mis põhinevad teiste riikide kogemustel, võtnud maha hirme ja üritanud pidada sisukamat debatti kui „hö-hö-hö kas oma naiselt tuleb nüüd ka küsida“ või „notar tuleb voodisse kaasa võtta edaspidi“. Etteruttavalt siiski – esimesele küsimusele on vastus jah, teisele ei.
Eile kiitis Riigikogu heaks nõusolekuseaduse. See tähendab, et alates järgmisest aastast ei kehti meie ühiskonnas enam vaikimisi eeldust, et kõik on nõus sinuga seksima. Nii nagu ei kehti meil ju tegelikult eeldus, et vaikimisi on kõigil lubatud mu rahakotti endale võtta või autoaknad sisse lüüa. Intiimsuhetes siiani see äraspidine loogika millegipärast kehtis.
Üks asi, mis viimase kahe aasta jooksul nendes aruteludes paljudele ikka ja jälle üllatusena tuli, oli see, kui vähe me tegelikult teame sellest, kuidas inimesed ohuolukorras käituvad. Millegipärast on visalt püsinud filmilik ettekujutus, et kui inimene ei taha intiimsust, siis ta ütleb selgelt ei, karjub või hakkab füüsiliselt vastu. Tegelikkus on aga palju keerulisem.
Väga paljud inimesed tarduvad sellistes olukordades täielikult. Mitte sellepärast, et nad oleksid nõus, vaid sellepärast, et keha lülitub ellujäämisrežiimile. Ehk et seni oleme seksuaalvägivalla puhul liiga sageli lähtunud ettekujutusest sellest, kuidas „õige ohver“ peaks käituma, mitte sellest, kuidas inimesed päriselt käituvad.
Ja tegelikult tekib siin veel üks küsimus. Miks me üldse oleme harjunud küsima, mida ohver tegi või tegemata jättis? Kui me räägime vabatahtlikust seksist, siis on ju loogiline küsida hoopis vastupidist: mille põhjal sa järeldasid, et teine inimene oli nõus? See ei ole mingi radikaalne põhimõte. Tegelikult toimime me niimoodi igal pool mujal oma elus.
Ehk et uus käsitlus viib ka intiimsuhted neile alustele, kuidas meie ühiskond tavapäraselt toimib. Kui su kaaslane ei taha õhtuks šašlõkki süüa, siis te ju ei sööda seda talle vägisi. Kui ta ei taha teatrisse minna, siis sa ei vea teda sinna vägisi. Nüüd on sama ka kõige lähedasemates suhetes.
Kas seadus muudab kultuuri? Ei, ei muuda. Sellega tuleb nagunii tegeleda – koolituse, harimise, teavitusega. Nii ametkondades kui laiemalt. Aga vähemalt on baaseeldus nüüd korrektne. Ainult jah tähendab jah.

Taavi Linnamäe: ainult jah tähendab jah

Arvamuslugu ilmus algselt <a href="https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589903/hannaliisa-uusma-lopuks-ometi-seks-ilma-nousolekuta-on-vagistamine-ja-vastutab-vagistaja">Delfis.</a> 
Riigikogu kiitis nõusolekuseaduse heaks 10. juunil. 
Riigikogu on teinud ajaloolise otsuse ning öelnud selgelt: seks ilma nõusolekuta on vägistamine.
See ei ole pelgalt seadusemuudatus. See on väärtusotsus, mis aitab paremini kaitsta seksuaalvägivalla ohvreid ning saadab ühiskonnale selge sõnumi, et iga inimese õigus oma kehale, turvatundele ja väärikusele on puutumatu.
Liiga paljud inimesed on pidanud pärast vägistamist selgitama, miks nad ei hakanud vastu. Praegune süsteem on aastakümneid lähtunud eeldusest, et ohver peab ütlema „ei&#8221;. Ohver peab suutma põhjendada, miks ta ei karjunud, ei põgenenud või ei võidelnud. See ei arvesta aga päriselu.
Ellujäämisinstinkt sunnib tarduma
Seksuaalvägivalla ohvrid ei käitu sageli nii, nagu oleme filmidest näinud. Traumaatiline olukord, mida vägistamine on, võib inimese halvata. Tekib tooniline liikumatus ehk šokist tingitud tardumine. Inimene võib olla täielikult teadlik toimuvast, kuid mitte suuteline rääkima, liikuma või vastu hakkama. See ei ole valik ega nõusolek. See on organismi automaatne ellujäämisreaktsioon.
Rootsi teadlaste uuringu kohaselt esineb toonilist liikumatust lausa 70% seksuaalvägivalla ohvritest. Ometi on just need ohvrid olnud seni olukorras, kus nende vaikimist või tardumist võidakse tõlgendada nõustumisena.
Nõusolekuseaduse kriitikud on ironiseerinud, et nüüd tuleb magamistuppa notar kaasa võtta. On hirmutatud, et süütuid inimesi hakatakse valimatult vägistajateks tembeldama. Ning jäetud mulje, justkui Eesti inimene oleks võimetu veenduma, kas partner ka tegelikult intiimsust soovib.
Teistes eluvaldkondades juba lähtume nõusolekupõhisusest
Tegelikult taandub ju kogu nõusolekuseadus küsimusele: kelle vastutus on veenduda, et teine inimene soovib seksuaalvahekorras osaleda? Enamik meist saab aru, millal teine inimene soovib lähedust ja millal mitte. Sellest annavad meile märku kehakeel, kaaslase reaktsioonid, tajutav vastastikune huvi ja selgelt sõnaliselt väljendatud nõusolek.
Nõusolekuseadus ei kriminaliseeri normaalset intiimsust. See kriminaliseerib olukorra, kus inimene otsustab edasi minna veendumata, et teine pool seda soovib.
Tegelikult toimib sama põhimõte peaaegu kõikjal meie ühiskonnas. Nõusolekut ei eeldata. Nõusolek tehakse kindlaks. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev on seda kirjeldanud lihtsa võrdlusega: kui inimeselt varastatakse auto, ei küsita temalt, kas autole oli „ei&#8221; peale kirjutatud. Miks peaks siis seksuaalse enesemääramise õiguse rikkumise puhul, mis on üks kõige laastavamaid kuritegusid, olema standard madalam?
Sageli väidetakse ka, et nõusolekupõhine käsitlus toob kaasa valesüüdistuste kasvu. Seda ei kinnita nende riikide kogemus, kes on sarnase tee juba läbi käinud. Valeütlused seksuaalkuritegudes on harvad ning nende osakaal ei erine teistest kuriteoliikidest. Nõusolekuseadus ei ole üheski riigis toonud kaasa massilist valesüüdistuste lainet ega mitmekordistanud koormust õigussüsteemile.
Küll aga on see saatnud ühiskonnale olulise sõnumi. Seks peab olema vabatahtlik. Kord antud nõusolek ei ole nõusolek alatiseks. Kui keegi soovib seksuaalvahekorda astuda, on tema kohustus veenduda, et ka partner seda päriselt tahab. See ei tähenda, et peale kord antud “jah”-i võiks inimesega teha mida iganes. Nõusolek peab olema läbiv.
Nõusolekuseadus ei lahenda üleöö seksuaalvägivalla probleemi Eestis. Selleks on vaja ka paremat seksuaalharidust koolides, traumateadlikumat lähenemist justiitssüsteemis, rohkem abivõimalusi ohvritele ning meie kõigi oskust märgata abivajajaid. Oleme alles teekonna alguses.
&nbsp;

Hannaliisa Uusma: nõusolekuseadus nihutab vastutuse lõpuks ohvrilt vägistajale

Tööandjate algatusega Vägivallavabaks on värskelt liitunud neli uut organisatsiooni: Grant Thornton Baltic, ERGO Eesti, Eesti Pank ja If Kindlustus. Tänaseks kuulub lähisuhtevägivalla märkamise, ennetamise ja abivajajate toetamisega tegelevasse võrgustikku 22 tööandjat, kelle juures töötab üle 30 000 inimese.
„Me veedame väga suure osa oma elust tööl. Kahjuks on Eestis inimesi, kelle jaoks on need kaheksa tundi kõige turvalisem osa päevast. Just kolleegid või juhid märkavad sageli esimesena, et inimene elab hirmus või vajab abi,“ selgitas Vägivallavabaks juht Triin Adamson.
„Sellest arusaamast sündis ka tööandjate algatus Vägivallavabaks. Koostöös ettevõtetega oleme töötanud välja metoodikaid ja koolitanud inimesi, et organisatsioonid oskaksid lähisuhtevägivalda paremini märgata ning vajadusel abivajajaid olemasolevate tugiteenuste ja professionaalse abi juurde suunata.“
Miks algatusega liituda?
Baltikumi ühe juhtiva auditeerimise, raamatupidamise ning maksu-, õigus-, finants-, kestlikkus-, infoturbe- ja ärinõustamisteenuseid pakkuva ettevõtte Grant Thornton Balticu juhtivpartner Mati Nõmmiste usub, et tööandjatel on lähisuhtevägivalla ennetuses oluline roll.
„Statistika näitab, et lähisuhtevägivallaga on sõltumata soost kokku puutunud suur osa inimestest ja teema puudutab paljusid organisatsioone, sh ka meie ettevõtet. Me peame looma keskkonna, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja julgevad oma muredest rääkida. Nii saame vajadusel neid abi leidmisel toetada,“ rääkis Nõmmiste.
ERGO Eesti liitus algatusega personalijuht Helena Jõerand-Konsapi sõnul sooviga luua teadlikumat ja toetavamat organisatsiooni, kus iga inimene teab, et ta ei ole üksi. „Me ei pea olema antud valdkonna spetsialistid, kuid saame olla need, kes märkavad, hoolivad ja oskavad suunata edasi õige abi juurde. Usume, et just nii loome keskkonna, kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja kasvavad koos,“ lisas ta.
Eesti Panga president Madis Müller rõhutas ka lähisuhtevägivalla ulatuslikku majanduslikku mõju, mis tuleb kannatajate vähenenud töövõimest ja tervishoiukulutuste kasvust.
“Vähim, mida me organisatsiooni juhtides teha saame, on hoolitseda selle eest, et kolleegid märkaksid võimalikku abivajajat ja et me teaksime, kuhu abi vajavat töökaaslast vajaliku toe saamiseks suunata. Tööandjate algatus Vägivallavabaks aitab meil seda teha palju läbimõeldumalt, kui me seda üksi oskaksime,” ütles Müller.
Ka If Kindlustuse Balti HR üksuse juhi Grete Kotkase hinnangul aitavad teadlikkuse tõstmine, koolitused ja toetav töökultuur kujundada ruumi, kus inimesed julgevad abi küsida, üksteist märgata ja toetada. „Soovime oma tegevusega aidata kaasa ühisele arusaamale, et igaühel on õigus turvalisusele ja hoolimisele – nii kodus kui ka tööl. Just sellisest hoolimisest ja usaldusest sünnib tugevam ning vastutustundlikum ühiskond,” märkis ta.
Algatusega Vägivallavabaks on oodatud liituma kõik tööandjad, sõltumata tegevusvaldkonnast või organisatsiooni suurusest. Ootame liituma nii äriühinguid, mittetulundusühinguid, sihtasutusi kui ka teisi juriidilisi isikuid, kes jagavad meie väärtusi ja visiooni. Samuti on teretulnud teemast huvitatud üksikisikud. Oma huvist saab märku anda <a href="https://www.vagivallavabaks.ee/et/liitu">SIIN</a>.

Vägivallavabaks võrgustikuga on liitunud juba 22 ettevõtet

Arutleva Kooli võrgustik laieneb uuest õppeaastast 38 kooli, kui programmiga liituvad Hiiu Kool, Kohtla-Järve Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Kool, Rocca al Mare Kool, Tallinna Reaalkool, Tallinna Kesklinna Põhikool ja Turba Kool.
Rocca al Mare Kooli juht Sirje Toomla ütleb liitumise kohta, et näeb kooli strateegiliste eesmärkide seas eraldi prioriteedina kriitilise mõtlemise ja funktsionaalse lugemise oskuse arenguvajadust.
„Arutlemise ja argumenteerimise kaudu tekib võimalus tehisaru abil kogutud teadmiste kasutamiseks ja võimestamiseks ning iseseisva mõtlemise tagant tõukamiseks. Samuti kujundab suuline ja interaktiivne arutelu eluks vajalikku mõtlemis- ja suhtlemisoskust,” rõhutab Toomla.
Irene Käosaar, Narva Eesti Gümnaasiumi koolijuht, põhjendab Arutleva Kooliga liitumise vajadust suundumusega, kus veetes aina rohkem aega tehisaruga, muutub argumenteerimise ja kriitilise mõtlemise oskus veelgi olulisemaks.
„Tehisaru saab meie eest ära teha peaaegu kõik, välja arvatud mõtlemise, tuleviku vaatenurkade mõtestamise, tarkade ja mitte nii tarkade mõtete vahel vahet tegemise ning nende mõtete edastamise lähtudes kontekstist ja inimlikust positsioonist. Usun, et programmiga liitumine toob meile veelgi tarkust ja tegemislusti juurde just sellest vaatest meie noorte toetamisel,“ lisab Käosaar.
Arutlev Kool on President Kaljulaidi Fondi ja Eesti Väitlusseltsi haridusalgatus, kus õppetöö keskmes on argumenteerimisel ja arutelul põhinevad õppemeetodid. Programmi toetavad Heateo Haridusfond ja Skaala. Algatusest lähemalt: <a href="https://arutlevkool.ee/">Arutlev Kool</a>

Arutleva Kooli programmiga liitub üheksa uut kooli

34 President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia värsket lõpetajat on valmis käised üles käärima ja Eesti elu kujundamises aktiivselt kaasa lööma.
Kolmandas lennus osalenud noortel tulevikukujundajatel õnnestus kohtuda Vabariigi Presidendi Alar Karisega, Bolti tegevjuhi Markus Villiguga, Euroopa Parlamendi liikme Jüri Ratasega, haridusminister Kristina Kallasega, Narva linnapea Katri Raikiga, näitleja Henessi Schmidti, mitmete Riigikogu liikmete ja erakondade esindajatega ning paljude teiste inspireerivate arvamusliidrite ja ekspertidega.
Aitäh advokaadibüroole Sorainen ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusele, kelle abiga sai Demokraatia Akadeemia taaskord toimuda.
Kolme aastaga on Demokraatia Akadeemia lõpetanud ligi 100 tulevikukujundajat, kelle eestvedamisel on sündinud pea 20 noorteprojekti.
President Kaljulaidi Fondi <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/demokraatia/akadeemia/">Demokraatia Akadeemia</a> on läbi poole aasta vältav programm noortele, kes soovivad nüüd ja tulevikus aktiivselt ühiskonnaelus kaasa lüüa. See on ühtaegu nii juhtimise ja eestvedamise koolitus, sissevaade meie riigi ja ühiskonna toimimisse kui tore koostegemine ja ühisloome teemadel, mis noori endid kõige enam kõnetavad.

Lõpetas Demokraatia Akadeemia kolmas lend

Aprilli lõpus käivitus President Kaljulaidi Fondi esimene rahvusvaheline spordiprojekt <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/uute-voimaluste-loomine-spordi-ja-liikumisvaldkonnas/her-turn/">Her Turn</a>. Juhtimis- ja arenguprogramm toob kokku 50 spordivaldkonnas tegutsevat naist kogu Euroopast.
Programm sai avapaugu Tallinnas, kus kogunes 25 esimese lennu osalejat 12 riigist. Kohtumisel jagasid enda kogemusi pikaaegne Rahvusvahelise Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juht Emma Terho, endine kümnevõistleja Mihail Dudaš, tunnustatud spordivaldkonna juhtimiskoolitaja Richard B. Stephenson ning Milttoni eksperdid Kira Hagström ja Annika Arras. Enda teekonnast tippjuhina rääkis ka president Kaljulaid.
Vaata meeleolusid avakohtumisest:
&nbsp;
<iframe loading="lazy" title="Her Turn Class of 2026 begins its journey in Tallinn" width="640" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/cN_zN2eLNYs?feature=oembed" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe>
Her Turn on President Kaljulaidi Fondi, Milttoni ja Out of the Box Internationali koostöös sündinud programm, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu spordijuhtimises läbi naisspordijuhtide karjäärialase arengu toetamise, võimestamise ning julgustamise. Projekt vältab 2027. aasta sügiseni ning seda rahastab Euroopa Komisjon Erasmus+ programmi vahenditest.<span class="EOP SCXW44646135 BCX0" data-ccp-props="{&quot;134233117&quot;:false,&quot;134233118&quot;:false,&quot;201341983&quot;:0,&quot;335559738&quot;:0,&quot;335559739&quot;:160,&quot;335559740&quot;:276}"> 
Vaata lähemalt: <a href="https://herturn.eu/">https://herturn.eu/</a>

Euroopa naisspordijuhid kogunesid Tallinnas

Heateo Mõjufond otsustas toetada President Kaljulaidi Fondi algatust <a href="https://www.vagivallavabaks.ee/et">Vägivallavabaks</a>. Algatus panustab lähisuhtevägivalla vähendamisse, luues teadlikke ja turvalisi töökeskkondi, kus osatakse vägivalda märgata, abivajajaid toetada ning neid abini suunata.
Algatuse on ellu kutsunud President Kaljulaidi Fond ja see koondab missioonitundega Eesti tööandjaid, kes soovivad teadlikult ennetada lähisuhtevägivalda ning toetada töötajaid, kes võivad vägivalda kogeda või ise seda teiste peal kasutada. Algatus toob seni sageli varju jäänud teema organisatsioonide igapäevasesse juhtimisse ja töökultuuri.
“Algatusega on tänaseks liitunud 23 ettevõtet, kelle juures töötab ligikaudu 30 000 inimest. Esimese tegutsemisaasta jooksul viisime neis ettevõtetes läbi enam kui 50 koolitust ning lõime lähisuhtevägivalla teadlikkust tõstvaid e-õppematerjale. Mõjufondi toel saame oluliselt suurendada oma koolitusvõimekust ning viia teadmised lähisuhtevägivallast ja selle ennetamisest veelgi suurema hulga inimesteni,” kommenteeris Vägivallavabaks algatuse juht Triin Adamson.
Heateo Mõjufond toetab algatust nii sisulise mõju kasvatamisel kui organisatsiooni võimekuse tugevdamisel. Toetuse abil arendatakse ja laiendatakse programmi – kaasatakse uusi ettevõtteid, luuakse täiendavaid koolitusi ning võetakse kasutusele uus õppeplatvorm. Koostöös ekspertidega töötatakse välja uued materjalid ning kaetakse koolitusjuhi tööjõukulud.
Lisaks algatuse sisulisele arendamisele toetatakse ka President Kaljulaidi Fondi finants- ja projektijuhtimise võimekuse tõstmist.
Mõjufondi toetusotsuse taga on veendumus, et Vägivallavabaks tegeleb keerulise ja seni alateadvustatud probleemiga. Algatus loob nähtavust, aktiveerib tööandjaid ning liigub selgelt mõõdetava mõju suunas, omades potentsiaali kujuneda isemajandavaks mudeliks.
„Lähisuhtevägivald ei jää töökoha uste taha – selle mõju kandub paratamatult ka töökeskkonda. Tööandjatel on siin oluline roll märgata, toetada ja luua keskkond, kus abi küsimine on võimalik,“ ütles Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge. “Algatus aitab murda müüre lähisuhtevägivalla juhtumite ümber ja tuua see keeruline teema nähtavale,” lisas ta.
Vägivallavabaks on ka NULA inkubaatori 2024/2025 lennu vilistlane. Programmist sai algatus tõuke oma mudeli arendamiseks ning mõju mõõtmise suuna loomiseks – valdkonnas, kus seni puuduvad selged raamistikud. „Seni ei ole maailmas head mudelit, kuidas hinnata organisatsioonides lähisuhtevägivalla suunaliste tegevuste mõju. Seda me NULA starditoetuse abil hetkel nuputame,“ selgitas Triin Adamson.
Heateo Mõjufond on 2018. aastal Heateo Sihtasutuse poolt ellu kutsutud Eesti esimene strateegilise filantroopia fond, kuhu panustavad Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted.
Fondi toel on oma tegevust laiendanud näiteks SA Kiusamisvaba Kool, SPIN programm, Asendusõpetajate programm, MTÜ Peaasjad ja Lapse Heaolu Arengukeskus.

Seminar haridustöötajatele “Kui TikTok möllab klassiruumis: kuidas rääkida õpilastega äärmuslikest soorollidest?”

Eesti Seksuaaltervise Liit valis aasta seksuaaltervise edendajaks projekti “Terved ja turvalised suhted”

President Kaljulaid väisas Ukrainat

Taavi Linnamäe: ainult jah tähendab jah

Hannaliisa Uusma: nõusolekuseadus nihutab vastutuse lõpuks ohvrilt vägistajale

Vägivallavabaks võrgustikuga on liitunud juba 22 ettevõtet

Arutleva Kooli programmiga liitub üheksa uut kooli

Lõpetas Demokraatia Akadeemia kolmas lend

Euroopa naisspordijuhid kogunesid Tallinnas

Heateo Mõjufond toetab tööandjate algatust Vägivallavabaks lähisuhtevägivalla ennetamisel

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee