Arvamuslugu ilmus algselt <a href="https://www.err.ee/1609828029/annika-alavere-ja-grete-marleen-kongo-iga-noor-vaarib-turvalisi-suhteid">ERRi portaalis</a>. 
Noorte võimalus saada kaasaegset seksuaalharidust ei tohiks sõltuda juhusest. Kui koolides puudub antud teemal läbimõeldud lähenemine ja õpetajatele tugi, jäävad paljud noored ilma teadmistest ja oskustest, mis aitavad hoida tervist ning kujundada turvalisi ja lugupidavaid suhteid. Uuringud ja ka meie enda kogemus koolides loenguid andes kinnitab, et just põhjalik ja järjepidev seksuaalharidus kõikides kooliastmetes on parim viis nende teadmiste, oskuste ja hoiakute kindlustamiseks, kirjutavad Tartu Ülikooli arstitudengid ja koolinoori seksuaalhariduse teemal koolitavad Annika Alavere ja Grete Marleen Kongo. 
Olukorra mõistmiseks tuleb alustada veidi kaugemalt. Möödunud aastal ilmunud Tervise Arengu Instituudi noorte seksuaaltervise uuringu tulemused näitasid, et kuigi seksuaalhariduse teemad on inimeseõpetuse ainekavas olemas, on selle sisu ja kvaliteet kooliti erinev. Kõiki uuritud teemasid oli koolis küll käsitletud, kuid õpilaste hinnangul ebaühtlaselt ja vähese põhjalikkusega. Õpilaste teadmiste tase oli ebaühtlane ja pigem madal. 
Näiteks uuritud 2224-st 7.-9. klassi õpilasest teadis vaid 26% täpselt, kuidas levib inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV. Lisaks ainult 23% mõistis sugulisel teel levivate infektsioonide levikut ja 15% oskas nimetada nende vältimise meetodeid. 
Veelgi kõnekam on, et mida põhjalikumalt oli noorte sõnul koolis seksuaalharidust käsitletud, seda paremad olid teadmised seksuaaltervisest, sallivam suhtumine HIV-ga elavatesse inimestesse, positiivsem suhtumine kondoomi kasutamisse ning mis peamine – seda rohkem oli noortel võrdõiguslikkust ja turvalist seksuaalkäitumist soosivaid hoiakuid. See tähendab, et põhjalik ja järjepidev seksuaalharidus mõjutab otseselt noorte tervist ja suhete turvalisust. 
Klassiruum peegeldab ühiskonna hoiakuid 
Anname arstitudengitena koolides seksuaalhariduse teemal vabatahtlikena loenguid ja näeme niisamuti, et teadmised ja oskused klassides on ebaühtlased. On noori, kes on seksuaaltervise teemadel juba teadlikud ja huviga kaasa löömas ning on neid, kes puutuvad seksuaalharidusega kokku esimest korda, teema teeb nalja või valmistab piinlikkust.  
Meie kogemus loengutest näitab, et tänases kooli seksuaalhariduses on rida barjääre, mis takistavad noorte tervise ja suhetega seotud teadmiste järjepidevat kujundamist. Esiteks tundub, et seksuaalhariduse teemadele ei pühendata kõikides koolides piisavalt aega. Eriti problemaatiline on see juhul, kui seksuaalharidust on vaid üks tund aastas või vastava ettevalmistusega õpetaja puudub. 
Näeme ka oma loengutes, et paljudes klassides tuleb meil esmalt avada seksuaalsuse tähendust, st õpilastel pole eelnevalt olnud võimalust arutleda selle mitmekesise olemuse osas, kuidas see igale inimesele korda läheb ning mil moel on see seotud igaühe turvalisuse, heade suhete ja ka tervisega. Liiga tihti ei osata kriitiliselt analüüsida pornofitseeritud meediapilti, teadvustada soostereotüüpe või “iluideaalide” kahjulikku mõju tervisele. Seetõttu peaksime nii koolis kui ka terves ühiskonnas käsitlema seksuaalsust palju laiemalt, alates oma keha tundma õppimisest kuni noorte suhtevägivalla ennetamise ning usaldusväärse info ja abi leidmiseni. Just selle arusaama muutmine on meie töö esimene ja kõige olulisem samm. 
Vajalik on süsteemne ja järjepidev muutus 
Ka viidatud teadustöö kinnitab, et noored just sisukamat õpet ootavadki. Tervelt 42% hindas koolis seksuaalhariduse teemade käsitlemist heaks või väga heaks, samas ligikaudu sama hulk noori hindas seda neutraalselt ja 14% arvates oli teemade käsitlemine halb või väga halb. Seega on õpilaste hinnangud seinast seina ja sõltuvad koolist, kus õpitakse. Üle poole vastanutest soovis, et koolis käsitletaks rohkem seksuaalhariduse teemasid (55%), neile pühendataks rohkem aega (42%) ning toodaks rohkem näiteid reaalsest elust (35%). Lisaks sooviti, et teemasid käsitletaks tõsisemalt, positiivsemalt ja et tunde alustataks varasemas eas. Seega noorte poolt on olemas selge ootus saada koolist asjalikku ja põhjalikku seksuaalharidust igas kooliastmes.
Et nende ootuste ja vajadustega sammu pidada, soovime kooli seksuaalharidusele kaasa aidata. Seksuaalhariduse peamiseks edastajaks koolis on õpetajad ja paljudes koolides pakuvadki nad väga heal tasemel seksuaalharidust. Samas kõikides koolides vastava ettevalmistusega õpetajaid siiski ei ole ja on keerulisi teemasid nagu lähisuhtevägivalla ennetus ja noorte kohtinguvägivald, mille käsitlemiseks soovime koolidele tuge pakkuda. 
President Kaljulaidi Fondi, Tartu Ülikooli ja Eesti Ämmaemandate Ühingu ühisalgatusel ning Targa Tuleviku Fondi rahastusel luuakse kooliväliste lektorite võrgustik ämmaemandatest ja arstiüliõpilastest. Projekt toob Eesti koolidesse loengud, mille eesmärk on ennetada lähisuhte- ja kohtinguvägivalda ning avada noortele laiem arutelu tervete ja turvaliste suhete teemal. 
Alg- ja põhikooli lapsi ja noori toetatakse lisaks teadmiste, oskuste ja positiivsete hoiakute arendamisel ka turvaliste suhete loomisel. Käsitlust leiavad muu hulgas sellised teemad, nagu lähisuhtevägivald ja seda soodustavad soostereotüübid ning misogüünia ja kohtinguvägivald, mis on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald suhtes olevate inimeste vahel, kes ei ela koos või kes on äsja tutvunud. Selline suhtevägivalla ennetamine koolis ei toeta mitte ainult õpilaste individuaalset heaolu, vaid panustab ka oluliselt laiemalt sellesse, et lähisuhted oleks Eestis tervemad ja turvalisemad kui täna.

Arstitudengid: iga noor väärib terveid ja turvalisi suhteid

President Kersti Kaljulaid kutsub sind taas <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/demokraatia/akadeemia/">Demokraatia Akadeemiasse</a>! 
Kui oled 15-19aastane noor, sulle läheb korda meie riigi ja ühiskonna käekäik ning sa ei soovi jääda kõrvaltvaatajaks sellele, kuidas ühiskond mööda kihutab, vaid tahad ise käed külge panna ning kujundada seda, millises Eestis me elame, olenemata sinu eelnevatest teadmistest – siis see akadeemia on just sinule!
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-2089" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/demak_viimane-132-1-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/demak_viimane-132-1-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/demak_viimane-132-1-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/demak_viimane-132-1-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/demak_viimane-132-1-1536x1024.jpg 1536w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
<h1>Kuidas kandideerida?</h1>
Mõtle, mis on see, mida just sina kodanikuna saaks või tahaks oma kogukonnas, linnas, või vallas või miks mitte ka kogu Eestis muuta. 
Mille pärast sa oma kodukohas muretsed? Kus sa näed, et me saaks teha palju rohkem, paremini või teisiti? Äkki on sul äge idee, millesse usud ja mida tahad ise ellu viia?
Mõtle see idee läbi ja salvesta maksimaalselt 3 minuti pikkune vabalt valitud vormis eestikeelne video, kus tutvustad ennast ja esitad meile probleemi ning sinu mõtted sellest, kuidas tahaksid seda lahendada. Kirjelda, milles probleem seisneb ja millisena näed selle lahendust! 
Olgu see teema mis tahes – alates keskkonnast, haridusest kuni sotsiaalsete küsimusteni. Ole loov ja originaalne, näita oma ideid ja kirge!
<h1>Kandideerimise tähtaeg on 19. oktoober.</h1>
Oluline!
<ul>
<li>Video pikkus: maksimaalselt 3 minutit</li>
<li>Täida ära vorm oma andmetega<a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdeyQOzkw-DMhEqf-uTAYorrLmSbJp_dgsr4UPKov2O3NnD0g/viewform"> SIIN</a>, sinna saad lisada ka oma video lingi!</li>
<li>Tähtaeg: 19. oktoober 2025</li>
</ul>
Vastuse selle kohta, kas just sina saad olla üks akadeemia kolmanda lennu osalistest, anname sulle hiljemalt 7. novembriks.  
2025/2026. õppeaastal toimuva Demokraatia Akadeemia toimumisajad:* 
21.-22. november – Maailmavaade ja poliitika 
09.-10. jaanuar – Riik ja institutsioonid 
13.-14. veebruar – Kodanikuaktiivsus 
27.-28. märts – Meedia 
24.-25. aprill – Tulevikuliidriks kasvamine 
* korraldajad jätavad endale õiguse teha muudatusi nii kuupäevades kui akadeemia sisus 
Ootame sind meie programmiga liituma ja koos kujundama Eesti tulevikku!
President Kaljulaidi Demokraatia Akadeemia saab teoks koostöös Advokaadibürooga Sorainen ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.
<h1>Rohkem infot Demokraatia Akadeemia kohta leiad <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/demokraatia/akadeemia/">SIIT</a>!</h1>
President Kaljulaid Foundation MTÜ jaoks on oluline austada Teie privaatsust ja järgida kõiki kehtivaid seadusi ja määrusi mis tahes isikuandmete kohta, mida võime teie kohta koguda. Meie privaatsuspoliitika leiad <a href="https://kerstikaljulaid.ee/privaatsuspoliitika/">SIIT</a>.

Kandideeri Demokraatia Akadeemia 3. lendu!

Koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga oleme käivitanud projekti, mille fookuses on terved ja turvalised suhted noorte seas. Seda projekti juhib meie uus tiimiliige Britta Hunt-Šperova. Saime Brittaga lähemalt tuttavaks ja uurisime, mis projektiga on tegu.
Kes sa oled ja kust sa tuled?
Viimased kolm aastat olen töötanud Sotsiaalkindlustusametis, täpsemalt Ohvriabis. Seal vedasin esimesel aastal eest lähisuhtevägivalla teemalise e-kursuse projekti ning seejärel olen ennetus- ja arendustegevuste eksperdina panustanud erinevatesse Ohvriabi koostööpartnerite suunalistesse tegevustesse. Enne seda olin 10 aastat kindlustusvaldkonnas, kus tegelesin eraklientidega ja viimased 8 aastat partnerite ning rahvusvaheliste äriklientidega ning töötajatega seotud kindlustusliikide arenduste ja koolitustega.
Selgita, mis on „Terved ja turvalised suhted“ projekt?
Koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga loome kooliväliste lektorite võrgustiku ämmaemandatest ja arstiüliõpilastest, kes hakkavad andma koolides loenguid tervete ja turvaliste suhete teemal. Käsitlust leiavad muu hulgas sellised teemad, nagu lähisuhtevägivald ja seda soodustavad soostereotüübid ning misogüünia ja kohtinguvägivald ehk igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald suhtes olevate inimeste vahel, kes ei ela koos või kes on äsja tutvunud.
Selline suhtevägivalla ennetamine koolis ei toeta mitte ainult õpilaste individuaalset heaolu, vaid panustab oluliselt laiemalt sellesse, et lähisuhted oleks Eestis tervemad ja turvalisemad. Projekti rahastab Targa Tuleviku Fond.
Miks on sinu arvates oluline, et koolidesse jõuaks arutelud ja õppematerjalid tervetest ja turvalistest suhetest?
Kui ollakse terve elu olnud ebaturvalistes suhetes või neid kõrvalt näinud, siis kuidas peakski noor või laps teadma, et saab ka teisiti. Arutelude ja õppematerjalide jõudmine koolidesse ongi siin oluline, sest see suunab lapsi ja noori (ja loodetavasti ka õpetajaid) üksteist ja iseennast märkama.
Millist muutust sa loodad, et see projekt Eesti koolides ja laste jaoks toob?
Loodan, et see projekt algatab antud teemal laiema diskussiooni ja et see omakorda toob kaasa mõtteviisi muutuse Eesti koolides ja haridusvaldkonnas üldiselt. Seda nii, et tervete ja turvaliste suhete temaatika käsitlemine saaks ühel hetkel meie koolides nii loomulikuks nagu seda on käte pesemine.
Mis sind ennast selle projekti puhul kõige rohkem kõnetab?
Enim kõnetab võimalus päriselt ka midagi selleks ära teha, et ebaturvaliste suhete mustrid põlvkondade kaupa edasi ei kanduks. Näen, et terved ja turvalised suhted lapseeas on just see, ehk isegi olulisim võimalus tegemaks nii, et Eestis lähisuhtevägivalda vähem oleks ning meie noored ja lapsed seeläbi igas mõttes tervemad oleksid. Ilmselgelt on siin pikk tee minna, kuid usun siiralt, et selle projektiga saab tehtud oluline samm edasi turvalisema ja tervema ühiskonna suunas.
Mis sind motiveerib lähisuhtevägivalla ennetusse panustama?
Mind motiveerivad esmajoones minu enda lapsed – täna on nad väikesed, kuid mõne aasta pärast lähevad kooli ja soovin, et nemad ja nende eakaaslased saaksid sellel teemal väga head teadmised ja tunnetuse ka haridussüsteemist, mis on õige ja mis vale. Lisaks olen Ohvriabis tööl olles näinud, kui suur probleem lähisuhtevägivald Eestis on ning kui paljusid, sh lapsi, see puudutab. Mind motiveerib panustama teadmine, et saan midagi omalt poolt selleks ära teha, et maailm natukene paremaks paigaks saaks.

Fondiga liitus Britta Hunt-Šperova, kes juhib uut koolinoortele suunatud LSV ennetuse projekti

Novembris stardib President Kaljulaidi Fondi algatatud Demokraatia Akadeemia kolmas lend. Läbi poole aasta vältava programmi eesmärk on julgustada noori Eesti elu kujundamises kaasa rääkima.
Demokraatia Akadeemiasse on oodatud osalema 15–19aastased noored, kellele läheb korda meie riigi ja ühiskonna käekäik. Noored, kes ei soovi jääda kõrvaltvaatajaks, vaid tahavad ise käed külge panna ja kujundada seda, millises Eestis me elame.
“Meie ühiskondlik supervõime on see, et iga inimene saab ühiskonda muuta, tuleb vaid pihta hakata ja oma ideid eest vedada. Meie otsustusahelad on jätkuvalt lühikesed, bürokraatia talutav ja värsked mõtted oodatud. Akadeemiaga tahamegi noortele sisendada suhtumise, et ise tuleb käised üles käärida, tegema hakata ja siis hakkab juhtuma! Meil koguneb juba kolmas lend Eesti tulevikukujundajaid, kellest paljudest kuuleme Eesti ühiskonnas järgmistel aastatel kindlasti veel,” avas president Kersti Kaljulaid akadeemia tausta.
Ta tõdes, et noorte hääl ei kõla Eesti ühiskonnas piisavalt ja tõi näiteks eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel andis oma hääle vaid iga kolmas 18–24aastane. “Aga muuta saab ka väljapool poliitikat, jaguma peab pealehakkamist. Kui noorte hääl ühiskonnaelus ei kõla, jääme ilma olulistest mõtetest, energiast ja julgusest küsida teistsuguseid küsimusi,“ märkis Kaljulaid.
Demokraatia Akadeemia on omamoodi juhtimiskoolitus noortele, kus osalejad saavad poole aasta jooksul nii uusi teadmisi ja oskusi kui ka praktiliselt erinevaid algatusi luua. Akadeemia projektijuht Kaisa Tepp tõi välja, et esinejate nimekiri on olnud igal aastal inspireeriv: “Alustades Vabariigi Presidendist ja peaministrist, lõpetades kliimanoorte, ajakirjanike, näitlejate ja erinevate valdkondade tippkoolitajatega. Me ei tee esinejate valikul allahindlust, vastupidi – tahame noortele pakkuda parimat teadmist, mis Eestis saada on.”
Läbi poole aasta vältava ja viiest kahepäevasest moodulist koosneva programmi jooksul toimuvad mitmed seminarid ja töötoad, kus üheskoos mõjukate külaliste ja ekspertidega saavad noored võimaluse arutada Eesti demokraatia käekäigu, poliitika, meedia ning ühiskondlike protsesside üle. „Ootame osalejatest uut, aktiivset, ühiskonnas toimuvast huvituvat ja ise kaasa lüüa soovivat põlvkonda Eesti ellu,“ ütles Kaljulaid.
President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia toimub juba kolmandat korda. Novembris algavasse lendu oodatakse osalema 30 noort erinevatest Eesti piirkondadest. Kandideerimine on avatud kuni 19. oktoobrini.
Kandideerimine ja lisainfo <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uudis/kandideeri-demokraatia-akadeemia-3-lendu/">SIIN</a>!

President Kaljulaid kutsub noori Demokraatia Akadeemiasse: “Igaüks saab Eestit muuta!”

15. septembril andis Prantsuse Auleegioni suurkantsler, kindral François Lecointre president Kaljulaidile üle Prantsusmaa Auleegioni komandöri klassi ordeni.
President Kaljulaid pälvis teenetemärgi panuse eest Eesti ja Prantsusmaa suhete tugevdamisel ning silmapaistva rolli eest Eesti ühiskonnas. Ordeni üle andnud kindral Lecointre tunnustas presidendi panust sõnavabaduse ja vähemusgruppide kaitsel – väärtustes, mis ühendavad mõlemat rahvast.
Lisaks said kõrge tunnustuse ka majandus- ja taristuminister Andres Sutt ning Saint-Gobaini tehase direktor Andi Kasak.
Merci beaucoup pour cet honneur !
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-2076" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00384-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00384-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00384-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00384-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00384-1536x1024.jpg 1536w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-2078" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00177-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00177-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00177-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00177-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00177-1536x1024.jpg 1536w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-2077" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00231-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00231-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00231-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00231-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00231-1536x1024.jpg 1536w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-2079" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00109-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00109-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00109-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00109-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/09/DSC00109-1536x1024.jpg 1536w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
Fotod: Mattias Tammet

President Kaljulaidile omistati Prantsusmaa kõrgeim autasu

Septembrist alustas President Kaljulaidi Fondi kommunikatsioonijuhina tööd Cairit Rebane, kellel on mitmekülgne taust PR-valdkonnas. 
Cairiti sõnul kõnetas teda võimalus panustada sotsiaalselt mõjusatesse projektidesse. “Mulle on tähtsad väärtused, mille eest President Kaljulaidi Fond seisab: ühiskonna haavatamate gruppide eest seismine, demokraatia ja vabadused ning võrdsed võimalused. Fondi senine tegevus ühiskondlike muutuste käivitamisel on olnud silmapaistev. Loodan enda oskuste ja kogemusega aidata meie algatuste mõju veelgi suurendada,” märkis ta.
Cairit on kommunikatsioonitööd teinud pea kümme aastat, seda nii avalikus-, era- kui ka kolmandas sektoris. Viimased neli aastat nõustas ta erinevates valdkondades tegutsevaid organisatsioone PR-agentuuris META Advisory. Varasemalt on ta panustanud prantslaste kuuldavaks ja nähtavaks tegemise nimel Eestis, olles pressiatašee Prantsuse saatkonnas. Lisaks on Cairit vabatahtlikuna elanud ja töötanud Kosovos.

President Kaljulaidi Fondi kommunikatsiooni asus juhtima Cairit Rebane

President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia kolmandat hooaega veab eest Kaisa Tepp. Uus projektijuht loodab programmi meelitada ka neid noori, kes soovivad kodanikuühiskonnas aktiivsemalt kaasa rääkida, ent pole selleks veel võimalusi leidnud.
Erasektori personalivaldkonna taustaga Kaisa liitus President Kaljulaidi Fondiga sooviga panustada missioonitundega projektidesse, mis loovad ühiskonnas väärtust. “Olen ka ise erinevates põnevates projektides kaasa aegade jooksul kaasa löönud ja tean, kui ägedaid uksi need avavad,” märkis ta.
Kaisa lubab Demokraatia Akadeemiasse projektijuhina tuua õppijakeskset ja projektipõhist lähenemist. “Noortele läheb demokraatia tervis korda, kuid sageli jääb neil puudu vajalikest teadmistest ja võimalustest erinevates teemades kaasa rääkida. Peame ühiskonnana noorte hääle kuuldavamaks tegema.”
Ta loodab, et Demokraatia Akadeemia uude lendu leiavad tee ka need noored, kes veel ei löö kodanikuühiskonnas aktiivselt kaasa. “Kodanikuaktiivsuse julgustamine, erinevate ühiskonnagruppide kaasamine ja läbipaistev arutelukultuur on tugeva demokraatia alustala. Tugev demokraatia aitab meil kriisidest läbi tulla,” usub Kaisa.
“Demokraatia Akadeemiaga on oodatud liituma noored, kes soovivad enda jaoks olulistel teemadel ühiskonnas rohkem kaasa rääkida ja lisaks saada ka praktilist projektijuhtimise kogemust. Pakume noortele võrgustikku, kus arendada esinemis- ja juhtimisoskusi ning pidada vestlusi Eesti poliitikast, meediast ja ühiskondlikest protsessidest,” kirjeldas Kaisa, mis noori programmis ees ootab.
Kandideerimine Demokraatia Akadeemia kolmandasse lendu algab peagi!
Demokraatia Akadeemia on mõeldud 9.-12. klasside õpilastele, kellele läheb korda Eesti riigi ja ühiskonna käekäik ning kes soovivad kujundada seda, millises Eestis me elame. Rohkem infot programmi kohta leiab <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/demokraatia/akadeemia/">SIIT</a>!

PKF-i Demokraatia Akadeemia projektijuhina alustas tööd Kaisa Tepp

President Kaljulaidi Fond tunnustab justiitsministeeriumi ettepanekut võtta Eestis kasutusele nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus ehk nn jah-mudel.
Fondi lähisuhtevägivalla ennetuse suuna juhi Hannaliisa Uusma sõnul on plaanitud muudatus märkimisväärne samm seksuaalvägivallaohvritele parema kaitsmise tagamiseks. “Nõusolekupõhine lähenemine ja jah-mudel ei ole üksnes õigusnorm, vaid sõnum, et meie ühiskond väärtustab iga inimese vabadust, turvatunnet ja väärikust. Kui nõusolek on alus kõigis eluvaldkondades, peab see olema ka intiimsuhetes vaieldamatu põhimõte. See on samm õiglase, hooliva ja turvalise Eesti poole,” ütles Uusma.
Ta rõhutas, et eelnõu mustandisse lisatud selgitavad sätted on hädavajalikud, et seadusemuudatus tooks kaasa kiire ja ühtse muutuse õiguspraktikas. “Kui jätaksime kõik kohtupraktika kujundada, veniks protsess subjektiivsetel põhjustel. Ohvrite kaitse seisukohalt oleks see liiga riskantne. Seda on rõhutanud ka seksuaalvägivallajuhtumitega tegelevad juristid,” märkis Uusma. 
Lähisuhtevägivalla ennetuse eksperdi sõnul võiks eelnõus samas olla selgemalt kirjas, et osapoolte nõusolek peab kehtima kogu vahekorra vältel. “Kui inimene annab nõusoleku vahekorra alguses, ei tähenda see veel, et ta nõustub automaatselt kõige järgnevaga, mille kohta tal ei ole veel teavet ning mis võib teda vigastada, kahjustada või hirmutada,” selgitas Uusma. Ta lisas, et ka hiljutine Riigikohtu lahend toetab läbiva nõusoleku olulisust seksuaalvahekorras. 
President Kaljulaidi Fond on 2022. aastal ellukutsutud ühing, mille eesmärgiks on edendada demokraatiat, inimõigusi, vabadusi ning spordi ja liikumisvõimalusi nii Eestis kui kaugemal. Fondi tegevus hõlmab mitmeid lähisuhtevägivallaennetuse projekte.
Loe ka President Kaljulaidi Fondi põhjalikumat tagasisidet karistusseadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele jaanuaris 2025: <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/artikkel/pkfi-tagasiside-nousolekuseaduse-eelnoule/">https://kerstikaljulaid.ee/m/artikkel/pkfi-tagasiside-nousolekuseaduse-eelnoule/</a>

PKFi tagasiside nõusolekuseadusele:  jah-mudel toetab kõige paremini ohvri inimväärikust

<a href="https://www.err.ee/1609785384/kersti-kaljulaid-kuidas-jouda-pohjamaiselt-arutleva-uhiskonnani">Arvamuslugu ilmus algselt 1. septembril ERR-i portaalis </a>
Mõni aeg tagasi jäi mulle kõrva, kuidas Soome president Alexander Stubb vastas Palestiina tunnustamist puudutavale küsimusele. Nimelt ütles president, et kui selline ettepanek peaks temani jõudma, siis ta seda toetab.
Soome poliitika toimimisega kursis olevale inimesele ütleb see, et vähemalt pool aastat on erinevad poliitilised jõud ja riigiametnikud vaikselt omavahel suhelnud, kuulanud maad ja jõudnud arusaamisele. Nimelt kui mitmed teised Euroopa riigid, sealhulgas teised Põhjala riigid, peaksid Palestiinat tunnustama, ei ole Soomel, kes on alati usaldanud rahvusvahelist õigust, toetanud koos Euroopa Liidu teiste liikmetega kahe riigi lahendust ja nõudnud muuhulgas inimõiguste ja sõjaõiguse austamist mistahes konfliktis, eriti teist teed.
Samamoodi toimiti Soome NATO-sse toomisel. Keegi ei jooksnud lipuga ees ega nõudnud kohest otsust. Kõik suhtlesid, katsusid kaaluda argumente, veenda kõhklejaid. Kui riigijuhid sõnumitega välja tulid, oli konsensus juba sündinud.
Olen seda soomlaste arutlemiskultuuri aastakümneid imetlenud, saanud mõnikord osaledagi ja arvan, et just see ongi ühiskonna eestvedajate suurim ametialane oskus: kannatlik kuulamine ja konsensuse ehitamine. Tegelikult mistahes eestvedajate peamine relv.
Selle oskuse omandamise aluseks on teadmine, et mistahes kogukonna või ühiskonna ees seisva probleemi lahendusi on alati palju, kusjuures igal teel ja rajal on oma eelised ja puudused.
Kust peab inimene sellised teadmised saama? Arvatavasti saab ta neid õppida vanematelt, koolis, kusagil vabatahtlikuna koostööd tehes jne. Mida teha aga siis, kui vanemad inimesed ühiskonnas ei ole kunagi õppinud usaldama enda ja teiste teadmisi ning informeeritud arvamust? Kui selle asemel on harjumus leppida, et ülemuse või tugevama sõna maksab rohkem? Kui arutelude valdav toon ei olegi ühiskonnas suunatud konsensuse ehitamisele, vaid parimal juhul enamuse saavutamisele?
Siis tuleb noortel õppida negatiivsest eeskujust. Seegi on täitsa hea meetod, aga ainult juhul, kui noortel ei ole mitte ainult arvamus, et vanemad inimesed korralikult arutleda ei mõista. Lisaks peab neil olema võimalus kusagil õppida seda, kuidas paremini läbi rääkida, kuidas päriselt inimesi kuulata ja kuidas seda võimalikult head ühist suunda ja liikumiskiirust määrata.
Eelmisel aastal alustas kümme kooli Arutleva Kooli programmis. Tänavu tervitame selles programmis 20 uut kooli. Arutleva Kooli programm on Eesti Väitlusseltsi ja President Kaljulaidi Fondi ühisprojekt, mis aitab vajalike tööriistadega nii õpetajaid kui ka õpilasi selleks, et põhjamaine arutelukultuur Eestis kiiremini juurduks.
Oleme koos oma mõttekaaslastega nüüd juba 30 koolis täitsa kindlad, et meie noored tegelikult tahavad ehitada rahulikult üheskoos mõtlevat ühiskonda. Loomulikult ei ole eesmärk erinevate arvamuste tasalülitamine, vaid kõiki kaasa võttes eesmärkide poole liikumine.
Meie kõigi arust on kool sobilik kogukond, kus noortel on tore erinevate ainetundide käigus, ainealaseid oskusi õppides samaaegselt rakendada ka arutelu-, väitlus- ja eelkõige kriitilise mõtlemise oskusi. Lihtne on neid oskusi harjutada mistahes õpiülesandeid lahendades, kui õpetajad on harjunud läbi arutelu õpetatavat kinnistama.
Arutleva kooli õpetajad on harjunud märkama ning õpilastele puremiseks pakkuma probleeme, mille kallal koos kinnistada teadmist, et lahendusi on alati mitu ja parim neist on selline, mis teeb rõõmsaks kõik osalejad. Ei, kõik osalejad ei ole võrdsed, kõik ei panusta kindlasti iga ülesande lahendamisse ühtemoodi, aga kõik saavad vastavalt oma huvidele ja senistele teadmistele alati osaleda lahenduse otsimises.
Kui me korraks mõtleme, mis meile koolis, ülikoolis või tööl hästi selgeks on saanud, siis on need valdavalt asjad, mis ei ole seotud korraks lugemise või tegemisega. Pigem ikka sellised, mille üle tuli omavahel arutada, tuli kaaluda erinevaid argumente ja valida parim lahenduskäik tulemuse saavutamiseks.
Nende hästi selgeks saanud ülesannete hulgas on neid, mille lahenduse üle oleme pikalt ja koos teistega uhked, aga on ka ebaõnnestumisi. Selline on elu. Tagasi vaadates saame kindlasti aru ka sellest, kus võib-olla jätsime kellegi arvamuse, kellegi tähelepanu juhtimise märkamata. Võime näha, et selline otsus põhjustaski vea või vastupidi, otsus probleemi lihtsustada viis hea lahenduseni.
Kõlab nagu mõttetu jahumine ja ajaraisk? Lugege siis veelkord selle artikli alguses toodud kahte näidet Soome ühiskonnast. Arutlev Kool püüab sinnapoole, et ka meie Eestis oskaksime kuulata, konsensust ehitada ja õpiksime noores eas kogemuste varal, et argumenteerimisoskus on see, mis hoiab ühiskonna koos.

Kersti Kaljulaid: kuidas jõuda (põhjamaiselt) arutleva ühiskonnani?

<div class="xdj266r x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs x126k92a">
<div dir="auto">
Täna pärjasid Justiits- ja Digiministeerium ning Vabariigi Presidendi Kantselei meid vägivallaennetuse tunnustusauhinnaga. Süda on täis uhkust ja rõõmu!
</div>
</div>
<div dir="auto">Vägivallaennetuse tunnustusauhinda jagatakse Justiits- ja Digiministeeriumi ning Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös 2017. aastast. Sellega tunnustatakse inimesi, kes on oma algatuse, käitumise või muu tegevusega panustanud märkimisväärselt vägivallaennetusse Eestis.</div>
<div class="xdj266r x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs x126k92a">
<div dir="auto"></div>
<div dir="auto">Üheks tänavuseks laureaadiks olime ka meie:</div>
</div>
<div class="x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs xtlvy1s x126k92a">
<div dir="auto">
President Kaljulaidi Fond teeb tänuväärset tööd lähisuhtevägivalla ennetustegevuses erasektori suunal, luues tööandjatele lähisuhtevägivalla ennetamise kompetentsikeskust. Tänaseks on tööandjate algatusega „Vägivallavabaks“ liitunud 16 Eesti hinnatud tööandjat, kes usuvad, et töökeskkonnal on kandev roll vägivalla vähendamisel Eestis. 2022. aastal korraldasid nad esimest korda valdkonna spetsialistide seas tunnustatud lähisuhtevägivalla konverentsisarja „Koos tugevamad“.
</div>
</div>
<div class="x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs xtlvy1s x126k92a">
<div dir="auto">Aitäh kõigile, kes on meiega koos panustanud vägivallavabama ühiskonna loomisesse – meie Vägivallavabaks liikmetele ning oranži kampaania, Koos tugevamad konverentsi, nõusolekuseaduse foorumi ja misogüüniaprojekti partneritele.</div>
</div>
<div class="x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs xtlvy1s x126k92a">
<div dir="auto">
See auhind kuulub meile kõigile!
Loe vägivallaennetuse tunnustusauhindadest lähemalt <a href="https://www.justdigi.ee/uudised/vagivallaennetuse-tunnustuse-palvis-viis-tegijat">SIIT</a>.
</div>
</div>
<div dir="auto"></div>
<div dir="auto"><img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-2018" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/08/54721421547_98b450712a_o-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" /></div>
<div dir="auto"></div>
<div class="x14z9mp xat24cr x1lziwak x1vvkbs xtlvy1s x126k92a">
<div dir="auto">Fotod: Raigo Pajula/VPK</div>
</div>

Arstitudengid: iga noor väärib terveid ja turvalisi suhteid

Kandideeri Demokraatia Akadeemia 3. lendu!

Fondiga liitus Britta Hunt-Šperova, kes juhib uut koolinoortele suunatud LSV ennetuse projekti

President Kaljulaid kutsub noori Demokraatia Akadeemiasse: “Igaüks saab Eestit muuta!”

President Kaljulaidile omistati Prantsusmaa kõrgeim autasu

President Kaljulaidi Fondi kommunikatsiooni asus juhtima Cairit Rebane

PKF-i Demokraatia Akadeemia projektijuhina alustas tööd Kaisa Tepp

PKFi tagasiside nõusolekuseadusele: jah-mudel toetab kõige paremini ohvri inimväärikust

Kersti Kaljulaid: kuidas jõuda (põhjamaiselt) arutleva ühiskonnani?

President Kaljulaidi Fond pälvis vägivallaennetuse tunnustusauhinna

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee