President Kersti Kaljulaidi eestvedamisel toimus 3. detsembril vestlusring, mis tõi kokku majandus- ja julgeolekueksperdid. Arutelu keskmes oli küsimus, milline on lähisuhtevägivalla majanduslik mõju ning kas laialdane vägivald Eesti kodudes peaks olema käsitletud laiemalt kui pelgalt sotsiaalprobleem ehk kas see on ka julgeolekuküsimus.
Julgeolekuteemadel jagasid oma vaadet Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, endine Kaitseväe juhataja Martin Herem ja endine Kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu. Nende tähelepanu all oli, kuidas sisemine turvalisus mõjutab ühiskonna vastupanuvõimet ja riigi julgeolekut.
Lähisuhtevägivalla majanduslike mõjusid analüüsisid Eesti Panga president Madis Müller, Enefit Industry juhatuse esimees Lauri Karp ja Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. Jutuks tulid nii vägivalla varjatud kulud kui ka selle mõju tööturule ja majanduskeskkonnale laiemalt.
Lisaks aruteludele aitasid lähisuhtevägivalla mehhanisme ja riskitegureid selgitada vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktor Jako Salla ning Rootsi organisatsioonis MÄN mehelikkuse ja võrdsuse teemadega tegelev koolitaja ja lektor Marco Vega.
Üritus oli osa President Kaljulaidi Fondi oranžide nädalate programmist <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/oranzide-nadalate-programm-miks-me-vaikime/">„Miks me vaikime?“</a>, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lähisuhtevägivalla ennetamisele ja lõpetamisele.
Oranžid nädalad ning julgeoleku- ja majandusarutelu sai teoks tänu meie headele toetajatele: Swedbank, Kanada Suursaatkond Eestis, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis.
Üritus on järelvaadatav <a href="https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120420967/jarelvaadatav-majandus-ja-julgeolekueksperdid-selgitavad-mis-tagajarjed-on-lahisuhtevagivallal-meie-uhiskonnale">SIIN</a>.
Arutelupäeva fotod leiab <a href="https://photos.app.goo.gl/RtF1Loc2XJpEPxsz9">SIIT</a>.

Majandus- ja julgeolekueksperdid arutlesid, milline on lähisuhtevägivallal mõju ühiskonnale

President Kaljulaidi Fondi tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 83 protsenti Eesti inimestest peab lähisuhtevägivalda ühiskondlikult oluliseks probleemiks. Sealjuures peetakse töökeskkonna rolli lähisuhtevägivalla ennetamisel ja vähendamisel üha olulisemaks.
 18 protsenti uuringule vastanud naistest tunnistas, et lähisuhtevägivald on mõjutanud nende töösooritust. Sama märkis kümme protsenti meestest. Lähisuhtevägivalla tõttu on pidanud töölt puuduma viis protsenti Eesti inimestest.
„See tähendab, et meie ümber on mitukümmend tuhat inimest, kes on pidanud võtma haiguslehe, tervisepäeva või muul moel jäänud vägivaldsete lähisuhtete tõttu töistest tegemistest kõrvale,“ ütles President Kaljulaidi Fondi ellukutsutud tööandjate algatuse Vägivallavabaks juht Triin Adamson. Teistest enam on lähisuhtevägivalla tõttu töölt eemale jäänud madalama sissetulekuga ja väiksemates asulates elavad naised.
Adamson lisas, et vägivald lähisuhtetes võib mõjutada inimeste keskendumist tööülesannetele, loovust, tähtaegadest kinnipidamist, töökvaliteeti ja -tulemusi. „Sellel kõigel on ka majanduslik mõju, millest paraku meil Eestis väga head ülevaadet pole,“ tõdes ta.
<a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaal/Norra/vagivalla_hind.pdf">Varasemad analüüsid</a> on näidanud, et umbes pooled kulud saamata jäänud majanduslikust kasust kannavad tööandjad. „See on ka põhjus, miks me otsustasime President Kaljulaidi Fondiga aasta eest kaasata sellesse diskussiooni tööandjad ja kutsusime ellu tööandjate algatuse Vägivallavabaks. Tänaseks on algatusega liitunud juba 19 ettevõtet, kus töötab kokku üle 25 000 inimese – see on ligi neli protsenti kogu Eesti tööealisest elanikkonnast,“ märkis Adamson.
Teiste seas on Vägivallavabaks kogukonnaga liitunud Swedbank. Panga personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa Maria Lees märkis, et statistikale tuginedes võib nende 2700 töötaja seas olla nii lähisuhtevägivalla ohvreid kui ka selle põhjustajaid. „Inimese elu on tervik – kodused probleemid mõjutavad turvatunnet, vaimset heaolu ja töövõimet enam, kui me sageli teadvustame. Tööandja roll on märgata ja toetada, eriti siis, kui ohvril on endal raske abi otsida. Swedbankis on see loomulik osa turvalise ja hooliva töökultuuri loomisest. Usume, et igal inimesel peab olema õigus vabadusele, turvalisusele ja väärikusele,“ rääkis Lees.
Norstati poolt oktoobris elluviidud uuringu tulemustest joonistub välja, et Eesti inimesed usuvad üha enam, et töökeskkonnal on oluline roll lähisuhtevägivalla ennetamisel ja vähendamisel. Üle poole (57%) elanikkonnast peab tähtsaks, et tema tööandja pööraks lähisuhtevägivalla ohvrite toetamisele tähelepanu ning rakendaks meetmeid, mis toetaks ohvrit vägivallaringist pääsemisel – aasta tagasi oli vastav näitaja 51 protsenti. Vaid 16 protsenti küsitlustele vastanutest ei pea oluliseks, et tema tööandja selle küsimusega tegeleks.
President Kaljulaidi Fondi tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat oktoobris 2025 ja sellele vastas 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Uuring: pea iga viies naine tunnistab, et lähisuhtevägivald on tema töösooritust mõjutanud

Meie selleaastase oranžide nädalate programmi <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/oranzide-nadalate-programm-miks-me-vaikime/">„Miks me vaikime?“</a> raames võtavad lähisuhtevägivalla teemadel sõna 15 tuntud Eesti meest. Eesmärk on juhtida tähelepanu lähisuhtevägivalla probleemile ning kutsuda inimesi abivajajaid märkama, hoolima ja sekkuma.
President Kaljulaidi Fondi tellitud ja Norstati poolt 2025. aasta oktoobris ellu viidud elanikkonnauuringust selgus, et 83% Eesti inimestest peab lähisuhtevägivalda ühiskondlikult oluliseks probleemiks. Samas arvavad enam kui pooled küsitlusele vastanutest, et eelkõige räägivad sellest teemast naised.
Juhtimaks tähelepanu meeste rolli olulisusele lähisuhtevägivalla ennetuses sündis oranžide vestluste videoseeria, kus sellest sageli varjatud teemast rääkisid PPA peadirektor Egert Belitšev, muusikud sämi, Karl-Erik Taukar, Daniel Levi Viinalass ja Henry Kõrvits, raadiohääl Jürgen Pärnsalu, olümpiavõitja Gerd Kanter, näitleja Henrik Kalmet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Agris Peedu, kommunikatsiooniekspert Urmas Vaino, Briti suursaadik Ross Allen, koomik Mattias Naan, MMA võitleja Maikel Astur, kirjanik Lauri Räpp ning EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Kõik oranžid vestlused on leitavad kampaanialehel: <a href="https://miksmevaikime.kerstikaljulaid.ee/">https://miksmevaikime.kerstikaljulaid.ee/</a>
Lisaks 15 tuntud Eesti mehele on kampaanialehel ka video, milles Ivo Uukkivi esitab anonüümse Eesti mehe kirjutatud teksti, mis on valus sissevaade ühiskondlikesse hoiakutesse lähisuhtevägivalla teemadel.
Oranžid vestlused on osa President Kaljulaidi Fondi oranžide nädalate programmist <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/oranzide-nadalate-programm-miks-me-vaikime/">„Miks me vaikime?“</a>. 25. novembrist 10. detsembrini kestva teavituskampaania raames toimuvad erinevates keskkondades oranžid vestlused, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lähisuhtevägivalla ennetamisele ja lõpetamisele.
Kui sul või su lähedasel on probleem, saad abi küsida <a href="http://www.palunabi.ee">www.palunabi.ee</a>. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäevaringselt. Hädaolukorras helista 112.
Vägivaldne käitumine on õpitud käitumine, millest on võimalik loobuda. Abi saab ka vägivallast loobumise infotelefonilt 660 6077 (E-R 10-16) või <a href="mailto:vlt@sotsiaalkindlustusamet.ee">vlt@sotsiaalkindlustusamet.ee</a>.

15 Eesti meest astuvad üles lähisuhtevägivalla ennetuse kampaanias

27. novembrist kuni 6. detsembrini on Vana-Kalamaja tänaval ja selle ümbruses avatud President Kaljulaidi Fondi oranžide nädalate näitus „Vaikimise anatoomia“. Erinevate ülikoolide tudengite looming räägib äärmuslikest soorollidest, nende avaldumisvormidest, põhjustest ning mõjust.
Väljapanekul on näha Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite teoseid. Looming kõneleb naistevastaste hoiakute erinevatest külgedest ja mõjust nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil.
Näituse kuraatorite Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme sõnul puudutab misogüünia kõiki, olenemata soost. „Sooline ebavõrdsus taastoodab end eri valdkondades ning vajab sihipärast sekkumist. Selliste laastavate hoiakute mõjust noorte tervisele, eneseväljendusele, erialasele teostusele ja vabadusele laiemalt aga räägitakse liiga vähe,“ selgitas Lehtsaar näituse taustalugu.
„Tahtsime, et noortel oleks päriselt ruum ja platvorm, kus oma kogemusi ja mõtteid sõnastada, neid nähtavaks teha ja üksteisega kogemusi jagada,“ märkis Nõmm. Ta lisas, et projekti laiem eesmärk on kasvatada ühiskonnas kriitilist mõtlemist, empaatiavõimet ja teadlikkust. „Kui vägivalla ja soorollidega tegelevad noored loovuse kaudu, tekib usaldusväärne ja vahetu dialoog, mis jõuab publikuni teisel tasandil,“ ütles Nõmm.
Kuraatorite sõnul on avalik linnaruum näituse jaoks teadlik valik, et nendest teemadest ei oleks võimalik mööda vaadata. Tänavapilti toodavad teosed ilmestavad, kuidas naistevastased hoiakud kujunevad, levivad ja püsivad. Ühtlasi heidavad taiesed pilgu sellele, miks kõnetab manosfäär paljusid noori mehi ning kuidas käitumismustrid toovad esile hoolivuse ja kuuluvuse vajakajäämise ühiskonnas.
Teoste autorid on Säde Semper, Lotta Karoliina Räsänen, Astra Susi, Hõbe Ann Rooste, Greta Sauter, Mark Raidpere, Daria Morozova, Gleb Volodtšenko, Mia-Mai Roosberg, Mariliis Pruul, Hannabel Reinvart, Darja Sinitsõna, Mia Saar. Näituse kuraatorid on Maria Izabella Lehtsaar ja Sarah Nõmm.
Tööde valmimist juhendasid Birgit Poopuu, Brigitta Davidjants, Doris Tääker, Flo Kasearu, Gregor Kulla, Grete Maria Avent, Hannaliisa Uusma, Jaana Davidjants, Johanna Allandi, Maria Izabella Lehtsaar ning Sarah Nõmm.
Näitus „Vaikimise anatoomia“ on osa President Kaljulaidi Fondi oranžide vestluste programmist <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/oranzide-nadalate-programm-miks-me-vaikime/">„Miks me vaikime?“</a>. 25. novembrist 10. detsembrini kestva teavituskampaania raames toimuvad erinevates keskkondades oranžid vestlused, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lähisuhtevägivalla ennetamisele ja lõpetamisele.

Tudengite looming juhib tähelepanu äärmuslike soorollide ja lähisuhtevägivalla seostele

25. novembril Fotografiskas toimunud muusikalisel vestlusõhtul „Pilgu taga peidus“ rääkisid muusikud Ingel Marlen Mikk ja Erki Pärnoja ning tegevusterapeut Heldi McCaskill vaimse vägivalla erinevatest tahkudest.
2024. aastal sai häirekeskus pea 14 000 teadet lähisuhtevägivalla või seksuaalse väärkohtlemise kohta. See tähendab, et pea iga poole tunni tagant saab keegi Eestis oma lähedase poolt väga haiget.
Kui füüsilisel vägivallal on silmnähtavad tagajärjed, siis hoopis keerulisem on märgata vaimset vägivalda. Ka ohvritel endal võib arusaam vägivallast tekkida alles aastaid hiljem.
Piia Osula veetud vestlusringis juhtis tegevusterapeut McCaskill tähelepanu, et isegi kui vaimset vägivalda märgatakse, küsitakse meie ühiskonnas tihtipeale valesid küsimusi. „Fookus on küsimusel, miks ohver ebatervest suhtest välja ei astu, kuigi peaks olema hoopis sellel, miks teine inimene vägivallatseb. Suhtest lahkumist, ka turvalisest suhtest, ei tehta kunagi kergekäeliselt. Kui paneme siia juurde veel konteksti, näiteks finantsiline sõltuvus või ähvardamine laste äravõtmisega, muutub suhtest väljumine veelgi keerulisemaks,“ lausus McCaskill.
An-Marlenina tuntud Ingel Marlen Mikk on üks paljudest, kes on paarisuhtes kannatanud vaimse vägivalla käes. Tema debüütalbum „Iseendale“ on viis rääkida seda lugu ilma, et peaks selle pärast piinlikust ja süütunnet tundma. „Kõik, kes vaimse vägivallaga kokku puutuvad, teavad, et see on mitmetahuline teema ja kõikide kogemused võivad olla erinevad,“ sõnas Mikk.
Kitarrist Erki Pärnoja kutsus mehi üles vaimset vägivalda märkama ja sekkuma. „Need võivad olla väikesed märgid. Kui on tajuda kellegi domineerimist või võimu kasutamist, tuleb öelda, et see pole okei. Tuleb olla lugupidav ja teise inimese suhtes austav. Vaimne vägivald võib alata hääletoonist või žestist. Seda tuleb märgata ja sellele tähelepanu juhtida,“ lausus Pärnoja.
Muusikalinn Tallinna korraldatud muusikaline vestlusõhtu „Pilgu taga peidus“ on osa President Kaljulaidi Fondi oranžide nädalate programmist. 25. novembrist 10. detsembrini kestva teavituskampaania raames juhitakse tähelepanu lähisuhtevägivalla ennetamisele ja lõpetamisele, tuues teema päevakorda ootamatutes keskkondades ja formaatides.

Vestlusõhtul „Pilgu taga peidus“ julgustasid muusikud märkama vaimset vägivalda

Hooned üle Eesti värvusid lähisuhtevägivalla ennetuseks oranžiks

Miks meie majandusmeedia vaikib sellest, kui palju raha jääb riigil igal aastal saamata, sest kodus haiget saanud inimene jääb töölt eemale? Miks me vaikime, kui isehakanud elukunstnikud tulevad meie lastele õpetama, milline on tõeliselt mehelik mees? Miks me vaikime, kui tagalas käib lööming? Miks me vaatame mööda, kui näeme vägivalda?
Need küsimused on 25. novembrist 10. detsembrini kestva teavituskampaania raames toimuvate oranžide vestluste keskmes. 16 päeva jooksul soovime juhtida tähelepanu lähisuhtevägivalla ennetamisele ja lõpetamisele, tuues teema päevakorda ootamatutes keskkondades ja formaatides.
Tänavu on oranžide vestluste keskmes meeste roll lähisuhtevägivalla ennetamises. 83% Eesti inimestest peab lähisuhtevägivalda oluliseks ühiskondlikuks probleemiks. Samas arvavad enam kui pooled vastanutest, et pigem räägivad sellest teemast naised. (allikas: Norstati elanikkonna uuring, oktoober 2025).
Soovime seda muuta ja kutsuda mehi neil teemadel kaasa rääkima. Meie eesmärk on nihestada arusaama, et lähisuhtevägivald on pehme „naisküsimus“, mis kuulub naisteajakirjade veergudele. Usume, et kui mehed kaasa ei räägi, on päris raske loota, et lähisuhtevägivalda oleks Eesti vähem.
<h2>Oranžide vestluste 2025. aasta programm:</h2>
&nbsp;
PÖFF näitab lähisuhtevägivalla-teemalist filmikava
7.-23. novembrini toimuval Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF-i) programmis on 7 eriseanssi filmidele, mis avavad lähisuhtevägivalla keerulist ja tihti varjatud olemust. Esiletoodud filmid juhatavad eriseanssidel sisse lähisuhtevägivallaennetusega tegelevad eksperdid.
Lähisuhtevägivalla-teemalise filmikava leiab <a href="https://poff.ee/uudis/president-kaljulaidi-fond-ja-poff-kutsuvad-markama-lahisuhtevagivalda-2025/">PÖFFi kodulehelt</a>.
&nbsp;
Oranž linnaruum kui vägivallavaba tuleviku sümbol 
Oranžide vestluste programm saab ametliku alguse 25. novembril, kui ligi 50 hoonet ja objekti suuremates Eesti linnades värvuvad oranžiks, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud vägivallavaba tuleviku sümboliks. President Kaljulaidi Fondi eestvedamisel kutsutakse selle visuaalse aktsiooniga üles tõstma teadlikkust lähisuhtevägivallast ning ühiselt looma turvalisemat ühiskonda.
Lõuna-Eestis toetab aktsiooni toimumist <a href="https://zonta.ee/oranzh-paev/">Zonta Tartu klubi</a>.
&nbsp;
Tasuta kontsert-vestlusõhtu Fotografiskas
25. novembril kell 19.00 toimub Fotografiskas Muusikalinna Tallinna korraldatud vestlusõhtu „Pilgu taga peidus“, kus naistevastase vägivalla teemal arutlevad tegevusterapeut Heldi McCaskill ning muusikud Ingel Marlen Mikk ja Erki Pärnoja. Vestlust juhib Piia Osula.
Vestlused on pikitud muusikaliste etteastetega An-Marlenilt ja Erki Pärnojalt.
VÄLJA MÜÜDUD!
&nbsp;
Erituurid ja vestlused kunstimuuseumites
Kõigis viies Eesti Kunstimuuseumi filiaalis toimuvad 25. novembril koostöös Ohvriabiga erituurid ja vestlused, mis suunavad märkama ajaloos normaliseeritud naistevastast vägivalda läbi tänase teadlikkuse.
25.11 kell 16.00 erituur „Vägivald ja vabadus kunstis“ Kumus 
25.11 kell 16.00 erituur ja vestlus „Kui karüatiidid astuvad kõrvale“ Adamson-Ericu muuseumis 
25.11 kell 17.00 aeglase vaatamise erituur „Võta aega märgata“ Mikkeli muuseumis 
25.11 kell 17.00 loeng „Vägivalla ja paradiisi piiril: naispühakud ja märterlus kui vastupanu“ Niguliste muuseumis 
25.11 kell 18.00 vestlus piiridest ja julgusest „Et Susanna ei vaikiks“ Kadrioru kunstimuuseumis
Piletiinfo: <a href="https://kunstimuuseum.ekm.ee/naistevastase-vagivalla-vastu/">https://kunstimuuseum.ekm.ee/naistevastase-vagivalla-vastu/</a>
&nbsp;
Maiduk esitleb: Mehis Mehiste mehise mehe koolitus
26. novembril kell 20.00 Fonoteegis (Telliskivi 62, Tallinn) astub Maarjamaal ühel ainsal korral lavale mõtiskleja, filosoof, entrepeneur ja haritlane Mehis Mehiste, kes õpetanud teisi mehi mehelikeks saama juba varajasest noorusest saadik. Üks ja ainus &#8220;koolitus&#8221;.
VÄLJA MÜÜDUD!
Vaikimise anatoomia – tudengite looming Tallinna linnaruumis
27. novembril avame Vana-Kalamaja tänaval ja selle ümbruses näituse äärmuslikest soorollidest – nende avaldumisvormidest, -põhjustest ja mõjust nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.
Tallinna ja Tartu Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õpilaste loomingulised tõlgendused käsitlevad seda, kuidas naistevastased hoiakud kujunevad, miks manosfäär paljusid noori mehi kõnetab ning kuidas see peegeldab hoolivuse ja kuuluvuse tühimikku meie ühiskonnas.
Tudengid kaardistavad erinevate meediumite kaudu võimusuhteid, nähtamatuid hierarhiaid ja keelelisi mustreid, mis mõjutavad meie arusaamu soost ja empaatiast. Teosed haakuvad küsimusega, miks me vaikime neil olulistel teemadel, kutsudes samal ajal südalinna tänavatel avalikku arutellu.
Näitus on avatud 6. detsembrini.
Näituse avamisüritusele (27.11 kl 17.00) ja kuraatorituuridele (29.11 kl 13.00 ja 06.12 kl 13.00) registreerimine <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdFYa8Q9tjMDDPCrjGLjQ-VUpOjUWDWLxdOK0Oi4Mc90B6ONA/viewform">SIIN</a>.
&nbsp;
Eksperdid arutlevad: lähisuhtevägivald kui majandus- ja julgeolekuprobleem
3. detsembril kell 9.30-12.00 toimub Fotografiskas president Kersti Kaljulaidi vestlusring majandus- ja julgeolekuekspertidega. Küsime, milline on lähisuhtevägivalla majanduslik mõju ja kas see, et Eesti kodudes esineb endiselt nii palju vägivalda, on tegelikult laiem julgeolekuküsimus.
Lähisuhtevägivallast kui julgeolekuküsimusest räägivad Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, eelmine Kaitseväe juhataja Martin Herem ja endine Kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu.
Majandusteemadel arutlevad Eesti Panga juht Madis Müller, Enefit Industry juhatuse esimees Lauri Karp ja Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Lisaks avavad lähisuhtevägivalla anatoomiat vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktor Jako Salla ning Rootsis tegutsev koolitaja ja lektor Marco Vega.
&nbsp;
Murrame vaikimise müüri: lähisuhtevägivalla lood meie ümber
Oranžide vestluste selleaastane programm saab punkti 10. detsembril, rahvusvahelisel inimõiguste päeval, kui Eesti mehed loevad päikesetõusust päikeseloojanguni Riigikogu ees ette lähisuhtevägivallaga seotud politseiväljakutsete kokkuvõtteid.
Sõnad, mis tavaliselt jäävad nelja seina vahele, kõlavad sel päeval avalikus ruumis – et meenutada, et lähisuhtevägivald puudutab meid kõiki.
&nbsp;
Oranžid nädalad saavad teoks tänu meie headele toetajatele: Swedbank, Kanada Suursaatkond Eestis, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis
&nbsp;
Aitäh Tallinna Linn, Delfi, Digiposter, Megameedia Grupp, JCDecaux, Move Media, Selver, MyFitness, Südameapteek, T Grupp, Tartu Kaubamaja, Eesti Maaülikool, Viru Keskus, Unibet Arena, Mainor Ülemiste, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kaamos Group. 
Kui sul või su lähedasel on probleem, saad abi küsida www.palunabi.ee. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäevaringselt. Hädaolukorras helista 112.
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-2182" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Toetajad-2025-300x100.png" alt="" width="300" height="100" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Toetajad-2025-300x100.png 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Toetajad-2025-1024x341.png 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Toetajad-2025-768x256.png 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Toetajad-2025-6x2.png 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/11/Toetajad-2025.png 1200w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />

Oranžide nädalate programm „Miks me vaikime?“

Koostöös PÖFFiga toome teist aastat järjest festivali programmis esile filme, mis avavad lähisuhtevägivalla keerulist ja tihti varjatud olemust. President Kaljulaidi Fondi poolt esiletoodud filmid juhatavad eriseanssidel sisse lähisuhtevägivallaennetusega tegelevad eksperdid.
President Kersti Kaljulaidi sõnul ei ole vägivald pelgalt statistika politsei ööpäevainfos või leheveergudel. Ligi pooled Eesti elanikest kogevad lähisuhtevägivalda omal nahal. „Kõiki teisi puudutab see teema läbi nende lähedaste. Need on päris inimeste päris lood meie kõrvalt. Need on meie lapsed, sõbrad, naabrid, töö- ja trennikaaslased, keda kistakse juustest, lüüakse näkku, kelle käsi väänataks ja keda vägistatakse, alandatakse,“ märkis Kaljulaid.
„Lähisuhtevägivald peaks olema igaühe asi. Ent tihti maandub see teema naisteajakirja veergudele. Valdkonna üritustel on saalid täis naisi. Mehed vaikivad – võib-olla häbist, võib-olla teadmatusest. Aga vägivalda ei jää vähemaks, kui pool ühiskonnast seda probleemi ei adresseeri. Kui keegi vaikib, sest kardab, siis meie ülejäänud, kõrvalseisjad ei tohi vait olla, sest nii on mugavam. Sest iga maha löödud pilk, iga ära pööratud selg teeb kellelegi väga haiget,“ pani Kaljulaid südamele mitte abivajajast mööda vaatama.
PÖFFi lähisuhtevägivalla-teemaline filmikava on osa President Kaljulaidi Fondi oranžide nädalate programmist, millega suunatakse inimesi märkama lähisuhtevägivalda ja leidma sellele lahendusi. PÖFF soovib ühes President Kaljulaidi Fondiga anda oma mõjusa panuse, et Eestis oleks vägivalda oluliselt vähem ning et selle eest seisaks väärtuste ja tegudega igaüks.
Tutvu esiletoodud filmide ja eriseansidega <a href="https://poff.ee/uudis/president-kaljulaidi-fond-ja-poff-kutsuvad-markama-lahisuhtevagivalda-2025/">PÖFFi kodulehel</a>.

PÖFFi eriseansid avavad lähisuhete keerukaid lugusid

Oleme spordivaldkonna naisjuhtidele käivitamas uut üleeuroopalist projekti Her Turn . Projekti eesmärk on edendada soolist tasakaalu spordijuhtimises läbi  naisspordijuhtide karjäärialase arengu toetamise, võimestamise ning julgustamise.
&#8220;Sport on unikaalne valdkond, mis ühendab erinevast vanusest, rahvusest ja soost inimesi. Samas on spordijuhtimine täna valdavalt meeste nägu,” selgitas President Kaljulaidi Fondi spordisuuna juht Triin Adamson. Euroopa Komisjoni hiljuti tehtud ülevaatest selgus, et Euroopa spordiföderatsioonide juhtidest vaid 14% on naised. See näitaja pole viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt muutunud.
“Naisspordijuhtide karjäärivõimalusi pidurdavad eeskujude, mentorite ja professionaalsete võrgustike nappus. Usume, et võrdsete võimaluste loomine arendab spordivaldkonda tervikuna,&#8221; ütles Adamson.
Uute võimaluste loomine spordi- ja liikumisvaldkonnas on üks kolmest President Kaljulaidi Fondi võtmevaldkonnast. &#8220;Meie jaoks on oluline, et sportlik eluviis oleks normaalsus – see on pika ja terve elu kindlaim tagatis. Seejuures on meie jaoks oluline spordimaailmas toimetajatele võrdsete võimaluste loomine ning uute teadmiste abil valdkonna arendamine,&#8221; märkis Adamson.
Her Turn toob kokku 50 ambitsioonikat naisspordijuhti kogu Euroopast, et pakkuda neile professionaalset arenguprogrammi, mis hõlmab rahvusvahelisi juhtimis- ja spordikorralduse koolitusi, isikliku arenguplaani koostamist ning mentorlust. Projekt pakub osalejatele praktilisi teadmisi, oskusi ja kontakte, mis aitavad neil spordiorganisatsioonides jõuda juhtimis- ja otsusustasandile.
Kandideerimine programmi algab 2026. aasta jaanuaris ja esimene lend alustab tegevust märtsis. Projekti viib ellu President Kaljulaidi Fond koos Milttoni ja Out of the Box International’iga. Projekt vältab 2027. aasta sügiseni ning seda rahastab Euroopa Komisjon Erasmus+ programmi vahenditest.

Käivitub naisspordijuhtidele mõeldud rahvusvaheline arenguprogramm

Arvamuslugu ilmus algselt <a href="https://www.err.ee/1609828029/annika-alavere-ja-grete-marleen-kongo-iga-noor-vaarib-turvalisi-suhteid">ERRi portaalis</a>. 
Noorte võimalus saada kaasaegset seksuaalharidust ei tohiks sõltuda juhusest. Kui koolides puudub antud teemal läbimõeldud lähenemine ja õpetajatele tugi, jäävad paljud noored ilma teadmistest ja oskustest, mis aitavad hoida tervist ning kujundada turvalisi ja lugupidavaid suhteid. Uuringud ja ka meie enda kogemus koolides loenguid andes kinnitab, et just põhjalik ja järjepidev seksuaalharidus kõikides kooliastmetes on parim viis nende teadmiste, oskuste ja hoiakute kindlustamiseks, kirjutavad Tartu Ülikooli arstitudengid ja koolinoori seksuaalhariduse teemal koolitavad Annika Alavere ja Grete Marleen Kongo. 
Olukorra mõistmiseks tuleb alustada veidi kaugemalt. Möödunud aastal ilmunud Tervise Arengu Instituudi noorte seksuaaltervise uuringu tulemused näitasid, et kuigi seksuaalhariduse teemad on inimeseõpetuse ainekavas olemas, on selle sisu ja kvaliteet kooliti erinev. Kõiki uuritud teemasid oli koolis küll käsitletud, kuid õpilaste hinnangul ebaühtlaselt ja vähese põhjalikkusega. Õpilaste teadmiste tase oli ebaühtlane ja pigem madal. 
Näiteks uuritud 2224-st 7.-9. klassi õpilasest teadis vaid 26% täpselt, kuidas levib inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV. Lisaks ainult 23% mõistis sugulisel teel levivate infektsioonide levikut ja 15% oskas nimetada nende vältimise meetodeid. 
Veelgi kõnekam on, et mida põhjalikumalt oli noorte sõnul koolis seksuaalharidust käsitletud, seda paremad olid teadmised seksuaaltervisest, sallivam suhtumine HIV-ga elavatesse inimestesse, positiivsem suhtumine kondoomi kasutamisse ning mis peamine – seda rohkem oli noortel võrdõiguslikkust ja turvalist seksuaalkäitumist soosivaid hoiakuid. See tähendab, et põhjalik ja järjepidev seksuaalharidus mõjutab otseselt noorte tervist ja suhete turvalisust. 
Klassiruum peegeldab ühiskonna hoiakuid 
Anname arstitudengitena koolides seksuaalhariduse teemal vabatahtlikena loenguid ja näeme niisamuti, et teadmised ja oskused klassides on ebaühtlased. On noori, kes on seksuaaltervise teemadel juba teadlikud ja huviga kaasa löömas ning on neid, kes puutuvad seksuaalharidusega kokku esimest korda, teema teeb nalja või valmistab piinlikkust.  
Meie kogemus loengutest näitab, et tänases kooli seksuaalhariduses on rida barjääre, mis takistavad noorte tervise ja suhetega seotud teadmiste järjepidevat kujundamist. Esiteks tundub, et seksuaalhariduse teemadele ei pühendata kõikides koolides piisavalt aega. Eriti problemaatiline on see juhul, kui seksuaalharidust on vaid üks tund aastas või vastava ettevalmistusega õpetaja puudub. 
Näeme ka oma loengutes, et paljudes klassides tuleb meil esmalt avada seksuaalsuse tähendust, st õpilastel pole eelnevalt olnud võimalust arutleda selle mitmekesise olemuse osas, kuidas see igale inimesele korda läheb ning mil moel on see seotud igaühe turvalisuse, heade suhete ja ka tervisega. Liiga tihti ei osata kriitiliselt analüüsida pornofitseeritud meediapilti, teadvustada soostereotüüpe või “iluideaalide” kahjulikku mõju tervisele. Seetõttu peaksime nii koolis kui ka terves ühiskonnas käsitlema seksuaalsust palju laiemalt, alates oma keha tundma õppimisest kuni noorte suhtevägivalla ennetamise ning usaldusväärse info ja abi leidmiseni. Just selle arusaama muutmine on meie töö esimene ja kõige olulisem samm. 
Vajalik on süsteemne ja järjepidev muutus 
Ka viidatud teadustöö kinnitab, et noored just sisukamat õpet ootavadki. Tervelt 42% hindas koolis seksuaalhariduse teemade käsitlemist heaks või väga heaks, samas ligikaudu sama hulk noori hindas seda neutraalselt ja 14% arvates oli teemade käsitlemine halb või väga halb. Seega on õpilaste hinnangud seinast seina ja sõltuvad koolist, kus õpitakse. Üle poole vastanutest soovis, et koolis käsitletaks rohkem seksuaalhariduse teemasid (55%), neile pühendataks rohkem aega (42%) ning toodaks rohkem näiteid reaalsest elust (35%). Lisaks sooviti, et teemasid käsitletaks tõsisemalt, positiivsemalt ja et tunde alustataks varasemas eas. Seega noorte poolt on olemas selge ootus saada koolist asjalikku ja põhjalikku seksuaalharidust igas kooliastmes.
Et nende ootuste ja vajadustega sammu pidada, soovime kooli seksuaalharidusele kaasa aidata. Seksuaalhariduse peamiseks edastajaks koolis on õpetajad ja paljudes koolides pakuvadki nad väga heal tasemel seksuaalharidust. Samas kõikides koolides vastava ettevalmistusega õpetajaid siiski ei ole ja on keerulisi teemasid nagu lähisuhtevägivalla ennetus ja noorte kohtinguvägivald, mille käsitlemiseks soovime koolidele tuge pakkuda. 
President Kaljulaidi Fondi, Tartu Ülikooli ja Eesti Ämmaemandate Ühingu ühisalgatusel ning Targa Tuleviku Fondi rahastusel luuakse kooliväliste lektorite võrgustik ämmaemandatest ja arstiüliõpilastest. Projekt toob Eesti koolidesse loengud, mille eesmärk on ennetada lähisuhte- ja kohtinguvägivalda ning avada noortele laiem arutelu tervete ja turvaliste suhete teemal. 
Alg- ja põhikooli lapsi ja noori toetatakse lisaks teadmiste, oskuste ja positiivsete hoiakute arendamisel ka turvaliste suhete loomisel. Käsitlust leiavad muu hulgas sellised teemad, nagu lähisuhtevägivald ja seda soodustavad soostereotüübid ning misogüünia ja kohtinguvägivald, mis on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald suhtes olevate inimeste vahel, kes ei ela koos või kes on äsja tutvunud. Selline suhtevägivalla ennetamine koolis ei toeta mitte ainult õpilaste individuaalset heaolu, vaid panustab ka oluliselt laiemalt sellesse, et lähisuhted oleks Eestis tervemad ja turvalisemad kui täna.

Majandus- ja julgeolekueksperdid arutlesid, milline on lähisuhtevägivallal mõju ühiskonnale

Uuring: pea iga viies naine tunnistab, et lähisuhtevägivald on tema töösooritust mõjutanud

15 Eesti meest astuvad üles lähisuhtevägivalla ennetuse kampaanias

Tudengite looming juhib tähelepanu äärmuslike soorollide ja lähisuhtevägivalla seostele

Vestlusõhtul „Pilgu taga peidus“ julgustasid muusikud märkama vaimset vägivalda

Hooned üle Eesti värvusid lähisuhtevägivalla ennetuseks oranžiks

Oranžide nädalate programm „Miks me vaikime?“

PÖFFi eriseansid avavad lähisuhete keerukaid lugusid

Käivitub naisspordijuhtidele mõeldud rahvusvaheline arenguprogramm

Arstitudengid: iga noor väärib terveid ja turvalisi suhteid

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee