President Kaljulaidi Fond toetab taas uusi ideid ja algatusi, mis aitavad vähendada lähisuhtevägivalda Eestis. Sel sügistalvel toetame:
<ol>
<li>Kooslus Elajannad ehk kontrabassist ja helilooja Mingo Rajandi ning lavastaja Eva Koldits loovad lühiooperid, mis käsitlevad lähisuhtevägivalda eri vaatenurkadest. Usume, et just selles säravas koosluses ja idees on uudsust, sära ja loomingulist jõudu, mis aitab mõista ja mõtestada keerulisi sotsiaalseid teemasid.</li>
<li>MTÜ Virumaa Naiste Tugikeskus arendab juhendmaterjali, mis aitab lastekaitse spetsialistidel hinnata lähisuhtevägivallaga peredes kasvavate laste heaolu. Virumaa NTK pole küll uus tulija, aga uskuge või mitte: selline praktiline juhend on seni veel Eestis loomata. Loodame, et selline juhend annab olulise panuse ühtlase ja lapse huvidest lähtuva lähenemisesse ohvrit ja tema lapsi abistavas süsteemis.</li>
<li>MTÜ Ööhaldjad on viimastel aastatel väga ägedalt ja hoolivalt Eesti ööelus pead tõstnud. LSV ja seksuaalvägivald on teema, mis on kahjuks ka ööelu kõige tumedama poole osa. Ööhaldjad asuvad PKFi toel turvalisema ööelu tähe all tähelepanu juhtima jookide mürgitamise ja seksuaalse vägivalla teemadele. Nad loovad juhendeid ja koolitavad vabatahtlikke, et ennetada probleeme ja toetada ohvreid</li>
</ol>
Aitäh teile kõigile heade mõtete eest, ja jõudu tööle!
Toetused aitas kätte jagada Rootsi suursaadik Charlotte Wrangberg. Avatud taotlusvoorust võis osa võtta iga üksikisik ja vabaühendus, järgmine kandideerimisvoor juba järgmisel aastal.

PKF kuulutas välja uued stardirahastuse saajad

President Kaljulaidi Fond ja Eesti tööandjad avasid täna koos algatuse Vägivallavabaks, mis soovib kaasa aidata lähisuhtevägivalla vähendamisele. Lisaks esimestele suurliikmetele Enefit, Betsson Group, SOL Baltics ja Ensto Estonia on algatuse tavaliikmed ka IKEA, Bolt, Nordea, Lidl Eesti ja Swedbank. 
„Eestis käib tööl ligi 700 000 inimest, sealhulgas nii lähisuhtevägivalla toimepanijad kui nende ohvrid, kes kogevad lähisuhtes vägivalda. Võttes arvesse statistikat, et 41% naistest ja 33% meestest on Eestis vähemalt kord elus kogenud paarisuhtes vägivalda, võib julgelt öelda, et tööandjad puutuvad iga päev kokku kellegagi, kes on vägivalda kogenud, seda pealt näinud või ise kasutanud,“ lausus algatuse juht Triin Adamson.
Ta märkis, et kuigi lähisuhtevägivald toimub enamasti tööseinte vahelt väljaspool, mõjutab toimuv lisaks töötajate heaolule ka kaastöötajaid ja töökeskkonda.
„Lähisuhtes toime pandud vägivald põhjustab tõsiseid emotsionaalseid, psühholoogilisi ja füüsilisi traumasid, sest tihti teeb meile enim haiget inimene, kes näib meist kõige rohkem hoolivat. Uuringud näitavad, et lähisuhtevägivallal on lisaks otsesele individuaalsele mõjule ulatuslik mõju ka tööelule. Näiteks Vodafone on oma uuringus välja toonud, et 75% töötajatest, kes kogesid lähisuhtes vägivalda, nentisid, et vägivalla kogemine mõjutas negatiivselt nende töösooritust ja karjääriredelil liikumist,“ ütles Adamson.
Et teadlikkust suurendada ja üheskoos tööandjatega lähisuhtevägivallateadlikke töökeskkondi luua, pakub tööandjate algatus Vägivallavabaks juhtidele ja töötajatele koolitusi, tööriistu ja õpimaterjale ning võrgustikku, kellega kogemusi jagada ja kust ideid ammutada. Samuti andis algatus välja käsiraamatu, mis juhendab tööandjaid sel teemal teadlikult tegutsema.
“Liiga paljud lähisuhtevägivalla juhtumid jäävad Eestis märkamata ja abivajajad abile suunamata. Seetõttu on väga tähtis, et kõrvalseisjad, sealhulgas tööandjad, mõistaksid vägivalla olemust, oskaksid märgata sellele viitavaid märke ning abivajajad abile suunata. Enamasti viibivad töötajad töökeskkonnas või kodukontoris tööd tehes pea poole ärkveloleku ajast. See on märkimisväärselt pikk aeg, mil täheldada muutusi nii töötajates kui töökeskkonnas,” ütles president Kersti Kaljulaid. “Selle algatusega anname lootust ohvritele ja tööriistakasti tööandjatele, kes võivad olla just need, kes saavad esimesena muret märgata ja toeks olla.”
Algatusega saab tänasest tutvuda ja liituda aadressil <a href="http://www.vagivallavabaks.ee">www.vagivallavabaks.ee</a>
Algatus avati ametlikult Eesti suurimal lähisuhtevägivalla-teemalisel konverentsil Koos Tugevamad, kus tööandja rollist vägivalla ennetamisel rääkisid ka esimeste suurliikmete esindajad. Sellel aastal oli konverentsi peateemaks eetiline ja traumateadlik inforuum. Räägiti erinevatest meediatest (ajakirjandus, sotsiaalmeediavormid) ja nende mõjust vägivalla normaliseerimisele ja teisalt ka sellise normaalsuse kummutamisele. Konverentsil esinesid teiste hulgas Martin Šmutov, Mihkel Kärmas, Urmas Viilma jt. Salvestust näeb siit: <a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120340450/otse-aasta-suurim-lahisuhtevagivalla-konverents-koos-tugevamad">https://epl.delfi.ee/artikkel/120340450/otse-aasta-suurim-lahisuhtevagivalla-konverents-koos-tugevamad</a>
Konverentsi fotod jõuavad siia: <a href="https://1drv.ms/f/s!Ag25riT1wiNQidpoAMNGLfi7q-sYkg?e=d4hjak">https://1drv.ms/f/s!Ag25riT1wiNQidpoAMNGLfi7q-sYkg?e=d4hjak</a>

Käivitus tööandjate algatus Vägivallavabaks; esimesed suurliikmed on Enefit, Betsson, SOL ja Ensto

Aeg: 5. detsember 2023, 10-18
Koht: Fotografiska, Tallinn
Päeva juht: Marii Karell
Eestis on lähisuhtevägivalda (LSV) nii palju, et see mõjutab iga Eesti inimest. Seni on LSV ennetamise ja tagajärgedega tegelenud peamiselt riik, kuid meist igaühel on selles roll, igaühel on võimalus panustada – ettevõtted ja vabakond, riik ja ülikoolid, igaüks meist oma tutvusringkonnas, tööl või trennis. President Kaljulaidi Fondi LSV konverents toimub teist aastat ning sel aastal võtame fookusesse tööandja ja erasektori kasutamata potentsiaali Eestis. Eestis käib tööl üle 600 000 inimese, sealhulgas nii lähisuhtevägivalla toimepanijad kui nende ohvrid. Tööandja saaks siin olla oluline ennetaja, märkaja ja abistaja, kuid täna see Eestis veel nii ei ole.
Lähisuhtevägivalla teadliku tööandja kogemust jagavad konverentsil rahvusvahelised suurettevõtted IKEA (IKEA Baltikumi jaemüügijuht Inga Filipova) ja Vodafone UK ning Suurbritannia tööandjate lähisuhtevägivalla tõkestamise initsiatiivi EIDA tegevjuht Susan Bright. Vaadet Eestist tutvustavad Marko Põder (IKEA Eesti), Madis Toomsalu (LHV), sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Marina Järvis (TalTech, Ärikorralduse instituut), Helo Tamme (Eesti HR Selts), Pille Tsopp-Pagan (Naiste Tugi- ja Teabekeskus).
Jätkame ka arutelu riigisektori ja kohtute arengute suunal. Politsei prioriteetidest lähisuhtevägivalla vastu võitlemisel räägib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev. Lisaks arutlevad president Kersti Kaljulaid, Liina Naaber-Kivisoo (Viru maakohtu esimees), Anne Haller (jurist ja lähisuhtevägivallaekspert), Tambet Laasik (vandeadvokaat) ja Eve Jõgi (endine lastekaitsetöötaja) selle üle, kuidas muuta Eesti tsiviilkohus ohvrisõbralikumaks.
Võimu- ja vägivallakultuuri üldist olemust aitavad kogu päeva vältel mõtestada loome- ja kultuuriinimesed, sh Mari-Liis Lill, Jan Kaus, David Vseviov, Eva Koldits, Mirtel Pohla ja Maria Ader. 
Konverentsi lõpus annab Pärnu Naiste Tugikeskus üle auhinna Okas inimesele või organisatsioonile, kes on oma tegevusega julgelt torganud ühiskonna valusat kohta. Okas antakse torke eest, mis tõmbab tähelepanu lähisuhtevägivalla temaatikale.
Konverentsil osalemine on tasuta. Kui aga soovite toetada President Kaljulaidi Fondi tööd lähisuhtevägivalla ennetamisel, siis parim võimalus selleks on tehes annetus <a href="https://kerstikaljulaid.ee/toeta/">SIIN</a>. Aitäh!
&nbsp;
&nbsp;
<h2>KAVA</h2>
&nbsp;
9:30 
Tervituskohv
10:00–10:15 
Konverentsi ava„VÄLK“ 
&#8211; Mari-Liis Lill, näitleja ja lavastaja
10:15–10:25 
Avasõnad 
&#8211; Kersti Kaljulaid
10:25–10:35 
Eesti lähisuhtevägivalla statistikast 2023. aastal 
&#8211; Hannaliisa Uusma, President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla suuna juht
ESIMENE TEEMAPLOKK: 
Tööandja roll lähisuhtevägivalla ennetaja, märkaja ja sekkujana
10:35–11:00 
Juhi roll ja võimalused vastutustundliku organisatsioonikultuuri kujundamisel. 
&#8211; Marina Järvis, organisatsiooni ja juhtimise valdkonna dotsent, Ärikorralduse Instituut, TalTech
11:00–11:25 
Tööandja rollist LSV ennetaja ja sekkujana Suurbritannia näitel. &#8211; Susan Bright (UK), 
Suurbritannia tööandjate initsiatiivi EIDA (Employers&#8217; Initiative on Domestic Abuse) tegevjuht
11:25–11:45 
Vodafone UK kõneleb oma kogemusest LSV-teadliku suurtööandjana. 
&#8211; Claudine McMahon, kultuuri ja kaasamise teemade globaalne juht, Vodafone
11:45–12:00 
„VÄLK“ 
&#8211; Mirtel Pohla, Eva Koldits ja Erki Pärnoja 
Etüüd „Eluaegne“ etendusest Elajannad. 
Teksti autor Berit Kaschan, muusika autor Mingo Rajandi.
12:00–12:40 
Paneel: „Tööandja kasutamata potentsiaal Eestis“ 
Eestis käib tööl üle 600 000 inimese (sh erasektoris umbes 500 000 inimest), sealhulgas lähisuhtevägivalla toimepanijad ja nende ohvrid, kes kogevad kodus rasket vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Tööandja saaks siin olla oluline ennetaja, märkaja ja abistaja, kuid täna see Eestis veel nii ei ole. 
Arutleme, miks on Eestis lähisuhtevägivalla tõkestamisel tööandja potentsiaal suuresti kasutamata? Miks ei teadvustata sarnaselt paljudele Euroopa riikidele lähisuhtevägivalla teadlikkust kui üht vastutustundliku ettevõtluse suunda? Mõtleme, kuidas saaks sel suunal paremini tegutseda. 
Paneeli juht: Marii Karell 
Arutlevad: 
&#8211; Madis Toomsalu, LHV tegevjuht 
&#8211; Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister 
&#8211; Marko Põder, IKEA Eesti juht 
&#8211; Helo Tamme, Eesti HR Seltsi juht 
&#8211; Pille Tsopp-Pagan, Naiste Tugi- ja Teabekeskus
12:40–13:00 
Erasektor kui sotsiaalsete muutuste võimestaja 
&#8211; Inga Filipova, 
IKEA Baltikumi turu juht
&nbsp;
LÕUNA 
&nbsp;
TEINE TEEMAPLOKK: 
Riigisektori koostööarengutest kannatanu kaitseks
&nbsp;
14:00–14:15 
„VÄLK“ 
&#8211; David Vseviov, ajaloolane
&nbsp;
14:15–14:30 
PPA suunad, plaanid ja hoiakud LSV teemadel 
&#8211; Egert Belitšev, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor
Vestlust juhib Kersti Kaljulaid
14:30–14:40 
Sissejuhatus paneelile „Kuidas muuta Eesti tsiviilkohus ohvrisõbralikumaks?“ &#8211; Anne Haller, 
jurist, lähisuhtevägivallaspetsialist
14:40–15:15 
Paneel: „Kuidas muuta Eesti tsiviilkohus ohvrisõbralikumaks?“ 
Paneeli fookus on tsiviilkohtumenetlusel ja sellel, kuidas muuta Eesti kohtusüsteem tervikuna ohvrisõbralikumaks, nii et kohtumõistmise kvaliteet ei kannataks. 
Eriti lastega seotud perekonnaasjades tehtavaid lahendeid on kritiseeritud selle eest, et nendes ei arvestata piisavalt lähisuhtevägivallaga. Seetõttu keskendub paneeli arutelu sellele, kas tsiviilkohus saab teha midagi enamat lähisuhtevägivalla ohvrite, (sh laste) kaitseks juhul, kui kriminaalkohus ei ole (veel) teinud süüdimõistvat otsust. 
Paneeli juht: Kersti Kaljulaid
Arutlevad: 
&#8211; Liina Naaber-Kivisoo,Viru Maakohtu esimees 
&#8211; Tambet Laasik, vandeadvokaat 
&#8211; Eve Jõgi, endine lastekaitsetöötaja
15:15–15:25 
„VÄLK“ 
&#8211; Jan Kaus, kirjanik ja muusik
15:25–15:35 
Konverentsipäeva kokkuvõte 
&#8211; Marii Karell
 
KOHVIPAUS PUUVILJADEGA
&nbsp;
16:15–17:00 
OKAS auhinna laureaadi väljakuulutamine Pärnu Naiste Tugikeskuse poolt
17:00 
Konverentsi õhtusöök ja kunstnik ning toidudisainer Maria Aderi lähisuhtevägivalla teemaline toiduinstallatsioon

Lähisuhtevägivallakonverents „Koos tugevamad“ 2023

Võtame kokku – President Kaljulaidi Fond 2022!
President Kaljulaidi Fond loodi 2021 aasta lõpus ning eelmine aasta oli esimene tegutsemisaasta. Fondi loomisel seadis president Kaljulaid eesmärgiks edendada Eestis ja maailmas neidsamu väärtusi, mille eest seisis Eesti riigipeana &#8211; demokraatiat, digikultuuri, inimõigusi ja vabadusi.
Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe võtab esimest aastat kokku nii: „Nagu mitmelgi puhul riigipeana tuli president Kaljulaidil sisse käia senikäimata radu, on ka endise riigijuhi fond Eestis esmakordne algatus, mistap avastamist ja nuputamist jagub. Esimene aasta oligi üheltpoolt fondi käivitamise aasta – meeskonna ja võrgustiku ehitamine, rahastusvõimaluste leidmine ja loomine, pikema vaate ja strateegia kujundamine, nii nagu iga alustava organisatsiooniga. Teisalt sai ette võetud ka mitmeid täiesti uusi algatusi ning nende maht, teemadering, mõju ja ulatus järgmistel aastatel kindlasti kasvavad. Lisaks siis president Kaljulaidile erinevate esinemisvõimaluste loomine üle maailma, kommunikatsioonitöö ja meediasuhtlus, loendamatu hulk kohtumisi Eestis kui kaugemal – võimalusi, kus fondile ja president Kaljulaidile oluliste väärtuste eest seisime, on tegelikult olnud lugematu hulk.“
Olulisemad President Kaljulaidi Fondi algatused 2022. aastal:
Ukraina sõja puhkedes asus fond koguma annetusi Ukraina sõltumatu meedia toetuseks, mille toimimisele oli täiemahuline sõda väga rängalt mõjunud. Kokku annetati fondi kaudu Ukraina meediale 340 000 eurot. Aitäh kõigile, kes toetasid!
Sügisel sai Delfis alguse populaarne autorisari “Kersti Kaljulaid (H)arutab,” mis toob valimiste eel fookusesse Eesti ees seisvad suured ja komplekssed väljakutsed läbi erinevate murekohtade ja edulugude, et muuta debatti argumenteeritumaks ja faktipõhisemaks.
Ühtlasi möödus sügisel 20 aastat esimese Eesti naiste varjupaiga avamisest Tartus. Selle märkimiseks korraldas President Kaljulaidi Fond lähisuhtevägivalla konverentsi &#8220;Tangotantsust lähenemiskeeluni,” mille fookuses oli erinevate lähisuhtevägivallaga tegelevate osapoolte kokku toomine ning ühiste lahenduste otsimine. Konverentsil oli ligi kakskümmend esinejat ning konverentsi lõpus anti pidulikult üle auhind „Okas“, mille tänavu pälvis Anna Markina!
Läbi terve aasta korraldas fond rohepöörde edendamiseks erinevaid projekte, intervjuusid ja esinemisi. Septembris korraldas fond rohepöörde rahastamise-teemalise seminari. President Kaljulaid on jätkuvalt Rohelise kooli patroon ning fond toetab Rohelise kooli tegevusi ka rahaliselt.
Mullu talvel ja kevadel korraldas fond koostöös Terviseradadega aktiivse eluviisi edendamiseks matkasarja, kus koos kohalikega käidi avastamas tuntud ja tundmatuid matka- ja kõndimisradu, olgu nad Põltsamaal, Tõrvas või Lahemaa metsades.
Every Woman Every Child üleilmse eestkõneleja roll tähendab muu hulgas aastaraporti koostamist, artiklite avaldamist, tööd võrgustikuga, kohtumisi ÜROs ja erinevatel ÜRO üritustel teema tähelepanu keskpunktis hoidmist. President Kaljulaid on ÜRO peasekretäri üleilmne naiste ja laste õiguste (EWEC) eestkõneleja 2023. aasta suveni.Aasta jooksul aitas fond korraldada ligi 30 tööreisi välismaale, kaks neist Ukrainasse. Erinevaid ettevalmistatud ja ellu viidud kohtumisi Eestis ei jõua ilmselt kokku lugedagi!
Fond aitas kokku leppida ja korraldada üle poolesaja intervjuu, kõikvõimalikes kanalites (ajakirjadest podcastideni) ja kõikvõimalikes riikides (Eestist ja Soomest Kosovo ja USAni).
&nbsp;
Kui see, mida oleme teinud, ning väärtused, mille eest fond ja president Kaljulaid seisavad, on Sinu jaoks olulised, siis ka sul on võimalus õlg alla panna! Üheks allikaks President Kaljulaidi Fondi tegevuse rahastamisel on annetused ning täname kõiki, kes on juba fondi toetanud! Annetamiseks saab teha ülekande:
<div class="mkdf-snippet" data-project="b4ac701e-0942-4d39-abc6-391d10a47690" data-locale="et"></div>
<script src="https://payment.maksekeskus.ee/static/js/donation/donation.js"></script>
Ja kui Sul on soove, mõtteid, ideid ja ettepanekuid, mida tahad meiega jagada, üheskoos ette võtta või käima lükata, siis võta julgesti ühendust! Kõige lihtsamini saab seda teha, kui kirjutad foundation-at-kerstikaljulaid.ee
&nbsp;
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-897" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1-410x1024.png" alt="" width="410" height="1024" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1-410x1024.png 410w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1-120x300.png 120w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1-768x1920.png 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1-2x4.png 2w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1.png 800w" sizes="auto, (max-width: 410px) 100vw, 410px" />

Kokkuvõte: President Kaljulaidi Fond 2022

„Tangot tantsitakse kahekesi“ – sellega on vastutus jagatud. Igal lool on ju kaks osapoolt, igas tülis kaks süüdlast. Justkui ka perevägivallal oleks vaid osapooled, mitte vägivallatseja ja ohver. Perevägivallavastane võitlus on Eestis teinud läbi suure arengu. Aga seda müüti murrame ikka veel.
Vägivallaennetuskonverentsil &#8220;Tangotantsust lähenemiskeeluni&#8221; oli palju sellist, mida tahaks, et kõik Eesti inimesed kuuleks ja kaasa mõtleks.
Üks neist on nüüd siin: President Kaljulaidi modereeritud paneel, kus astusid üles Elmar Vaheri (PPA), Karin Talviste (prokuratuur) ja Velmar Brett (riigikohus).
<iframe loading="lazy" title="YouTube video player" src="https://www.youtube.com/embed/_G_NnRg5DA0" width="560" height="315" frameborder="0" allowfullscreen="allowfullscreen"></iframe>
&#8220;Rääkisime rasketest asjadest, millele täna lahendust ei ole. Pole isegi kindel, kas saabki olla. Aga saame kindlasti liikuda paremuse poole,&#8221; ütles president Kaljulaid pärast konverentsi.
MTÜ Ühendus Vägivallavaba Elu kaitseks ja President Kaljulaidi Fond korraldasid 9. detsembril 2022 Tartu Ülikooli raamatukogus konverentsi “Tangotantsust lähenemiskeeluni”, mis toimus aktsiooni “16 päeva naistevastase vägivalla vastu” raames ja millega märkisime 20 aasta möödumist Eesti esimese naiste varjupaiga avamisest.
Konverentsil arutati lähisuhtevägivalla põhjuseid ja tagajärgi ning mõistagi ka ennetustööd. Konverentsil arutlesid muu hulgas president Kersti Kaljulaid, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, riigikohtunik Velmar Brett, Praxise kommunikatsioonijuht Laura Mallene, naiste tugi- ja teabekeskuse tegevjuht Pille Tsopp-Pagan ja teised. Konverentsi korraldasid President Kaljulaidi Fond ja ühendus Vägivallavaba Elu Kaitseks. Päevamoderaator oli Külli-Riin Tigasson.
Konverentsi lõpus andis Pärnu Naiste Tugikeskus üle auhinna Okas – inimesele, kes on oma tegevusega julgelt torganud ühiskonna valusat kohta. Okas antakse torke eest, mis tõmbab tähelepanu lähisuhtevägivalla temaatikale. Vägivallaennetuse auhinna Okas sai tänavu Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lektor Anna Markina.
Auhinna varasemad nominendid on Eero Epner, Kersti Kaljulaid ja Flo Kasearu.

President Kaljulaidi Fondi LSV-konverentsil anti üle tänavune vägivallaennetusauhind OKAS

Korraldame traditsioonilist lähisuhtevägivalla ennetuse konverentsi “Koos tugevamad”, mis toob kokku riigi, erasektori ja vabakonna esindajad, et inspireeruda välismaa parimatest praktikatest, arutleda üheskoos valdkonna valupunktide üle ning jõuda lahendusteni, mis vähendavad Eestis lähisuhtevägivalda.
Igal konverentsil on fookuses sel ajahetkel kõige põletavam teema. 2022. aastal oli luubi all valdkondade ülese koostöö olulisus ohvri kaitsmisel ja 2023. aastal tööandjate ja erasektori seni kasutamata potentsiaal ning justiitssüsteemi arenguvõimalused.
2024. aasta konverents toimub 3. detsembril – lisainfo <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uncategorized-et/koos-tugevamad-2024-kava/">siit</a>!

Seotud uudised

PKF kuulutas välja uued stardirahastuse saajad

Käivitus tööandjate algatus Vägivallavabaks; esimesed suurliikmed on Enefit, Betsson, SOL ja Ensto

Lähisuhtevägivallakonverents „Koos tugevamad“ 2023

Kokkuvõte: President Kaljulaidi Fond 2022

President Kaljulaidi Fondi LSV-konverentsil anti üle tänavune vägivallaennetusauhind OKAS

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee