President Kaljulaidi Fond pälvis Eesti Inimõiguste Keskuse Inimõiguste kaitsja aunimetuse ja auhinna &#8220;Võnge,&#8221; mis antakse organisatsioonile, mille tegevus on viimase kahe aasta jooksul andnud tõuke igaühe inimõigusi austava Eesti loomisel.
Aitäh, Eesti Inimõiguste Keskus / Estonian Human Rights Centre &#8211; ja palju õnne! Muidugi ka Feministeerium, Jakob Rosin ja Annika Laats!
Foto: Meeli Küttim

PKF pälvis Eesti Inimõiguste Keskuse Inimõiguste kaitsja aunimetuse

President Kaljulaidi Fond toetab taas uusi ideid ja algatusi, mis aitavad vähendada lähisuhtevägivalda Eestis. Sel sügistalvel toetame:
<ol>
<li>Kooslus Elajannad ehk kontrabassist ja helilooja Mingo Rajandi ning lavastaja Eva Koldits loovad lühiooperid, mis käsitlevad lähisuhtevägivalda eri vaatenurkadest. Usume, et just selles säravas koosluses ja idees on uudsust, sära ja loomingulist jõudu, mis aitab mõista ja mõtestada keerulisi sotsiaalseid teemasid.</li>
<li>MTÜ Virumaa Naiste Tugikeskus arendab juhendmaterjali, mis aitab lastekaitse spetsialistidel hinnata lähisuhtevägivallaga peredes kasvavate laste heaolu. Virumaa NTK pole küll uus tulija, aga uskuge või mitte: selline praktiline juhend on seni veel Eestis loomata. Loodame, et selline juhend annab olulise panuse ühtlase ja lapse huvidest lähtuva lähenemisesse ohvrit ja tema lapsi abistavas süsteemis.</li>
<li>MTÜ Ööhaldjad on viimastel aastatel väga ägedalt ja hoolivalt Eesti ööelus pead tõstnud. LSV ja seksuaalvägivald on teema, mis on kahjuks ka ööelu kõige tumedama poole osa. Ööhaldjad asuvad PKFi toel turvalisema ööelu tähe all tähelepanu juhtima jookide mürgitamise ja seksuaalse vägivalla teemadele. Nad loovad juhendeid ja koolitavad vabatahtlikke, et ennetada probleeme ja toetada ohvreid</li>
</ol>
Aitäh teile kõigile heade mõtete eest, ja jõudu tööle!
Toetused aitas kätte jagada Rootsi suursaadik Charlotte Wrangberg. Avatud taotlusvoorust võis osa võtta iga üksikisik ja vabaühendus, järgmine kandideerimisvoor juba järgmisel aastal.

PKF kuulutas välja uued stardirahastuse saajad

President Kaljulaidi Fond ja Eesti tööandjad avasid täna koos algatuse Vägivallavabaks, mis soovib kaasa aidata lähisuhtevägivalla vähendamisele. Lisaks esimestele suurliikmetele Enefit, Betsson Group, SOL Baltics ja Ensto Estonia on algatuse tavaliikmed ka IKEA, Bolt, Nordea, Lidl Eesti ja Swedbank. 
„Eestis käib tööl ligi 700 000 inimest, sealhulgas nii lähisuhtevägivalla toimepanijad kui nende ohvrid, kes kogevad lähisuhtes vägivalda. Võttes arvesse statistikat, et 41% naistest ja 33% meestest on Eestis vähemalt kord elus kogenud paarisuhtes vägivalda, võib julgelt öelda, et tööandjad puutuvad iga päev kokku kellegagi, kes on vägivalda kogenud, seda pealt näinud või ise kasutanud,“ lausus algatuse juht Triin Adamson.
Ta märkis, et kuigi lähisuhtevägivald toimub enamasti tööseinte vahelt väljaspool, mõjutab toimuv lisaks töötajate heaolule ka kaastöötajaid ja töökeskkonda.
„Lähisuhtes toime pandud vägivald põhjustab tõsiseid emotsionaalseid, psühholoogilisi ja füüsilisi traumasid, sest tihti teeb meile enim haiget inimene, kes näib meist kõige rohkem hoolivat. Uuringud näitavad, et lähisuhtevägivallal on lisaks otsesele individuaalsele mõjule ulatuslik mõju ka tööelule. Näiteks Vodafone on oma uuringus välja toonud, et 75% töötajatest, kes kogesid lähisuhtes vägivalda, nentisid, et vägivalla kogemine mõjutas negatiivselt nende töösooritust ja karjääriredelil liikumist,“ ütles Adamson.
Et teadlikkust suurendada ja üheskoos tööandjatega lähisuhtevägivallateadlikke töökeskkondi luua, pakub tööandjate algatus Vägivallavabaks juhtidele ja töötajatele koolitusi, tööriistu ja õpimaterjale ning võrgustikku, kellega kogemusi jagada ja kust ideid ammutada. Samuti andis algatus välja käsiraamatu, mis juhendab tööandjaid sel teemal teadlikult tegutsema.
“Liiga paljud lähisuhtevägivalla juhtumid jäävad Eestis märkamata ja abivajajad abile suunamata. Seetõttu on väga tähtis, et kõrvalseisjad, sealhulgas tööandjad, mõistaksid vägivalla olemust, oskaksid märgata sellele viitavaid märke ning abivajajad abile suunata. Enamasti viibivad töötajad töökeskkonnas või kodukontoris tööd tehes pea poole ärkveloleku ajast. See on märkimisväärselt pikk aeg, mil täheldada muutusi nii töötajates kui töökeskkonnas,” ütles president Kersti Kaljulaid. “Selle algatusega anname lootust ohvritele ja tööriistakasti tööandjatele, kes võivad olla just need, kes saavad esimesena muret märgata ja toeks olla.”
Algatusega saab tänasest tutvuda ja liituda aadressil <a href="http://www.vagivallavabaks.ee">www.vagivallavabaks.ee</a>
Algatus avati ametlikult Eesti suurimal lähisuhtevägivalla-teemalisel konverentsil Koos Tugevamad, kus tööandja rollist vägivalla ennetamisel rääkisid ka esimeste suurliikmete esindajad. Sellel aastal oli konverentsi peateemaks eetiline ja traumateadlik inforuum. Räägiti erinevatest meediatest (ajakirjandus, sotsiaalmeediavormid) ja nende mõjust vägivalla normaliseerimisele ja teisalt ka sellise normaalsuse kummutamisele. Konverentsil esinesid teiste hulgas Martin Šmutov, Mihkel Kärmas, Urmas Viilma jt. Salvestust näeb siit: <a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120340450/otse-aasta-suurim-lahisuhtevagivalla-konverents-koos-tugevamad">https://epl.delfi.ee/artikkel/120340450/otse-aasta-suurim-lahisuhtevagivalla-konverents-koos-tugevamad</a>
Konverentsi fotod jõuavad siia: <a href="https://1drv.ms/f/s!Ag25riT1wiNQidpoAMNGLfi7q-sYkg?e=d4hjak">https://1drv.ms/f/s!Ag25riT1wiNQidpoAMNGLfi7q-sYkg?e=d4hjak</a>

Käivitus tööandjate algatus Vägivallavabaks; esimesed suurliikmed on Enefit, Betsson, SOL ja Ensto

<table role="presentation" border="0" width="100%" cellspacing="0" cellpadding="0">
<tbody>
<tr>
<td valign="top">
<table width="100%">
<tbody>
<tr>
<td class="mceTextBlockContainer">
<div id="dataBlockId-47" class="mceText" data-block-id="47">
3. detsembril Kai kunstikeskuses
&nbsp;
Päeva juht: Grete Lõbu
9.30 | Registreerumine ja tervituskohv
10.00 | Konverentsi avamine
10.10 | Traumast, trauma mõjust ja traumateadlikust inforuumist | Kaia Kastepõld-Tõrs (kliiniline psühholoog, traumaekspert)
10.25 | Lähisuhtevägivalla eetilisest kajastamisest meedias | Rachel L. Snyder (Ameerika Ülikooli professor ja tunnustatud ajakirjanik), sissejuhatus USA saatkonna pressi– ja kultuuriatašee Michael Snyder
11.15 | Kas murda vaikus või murda ohvreid? | Martin Šmutov (Õhtulehe peatoimetaja), Mihkel Kärmas (ajakirjanik ja saatejuht, ERR), Kärt Anvelt (Eesti Päevalehe ajakirjanik)
Moderaator: Kersti Kaljulaid
Lähisuhtevägivalla kajastamisel peab ajakirjandus hoolikalt kaaluma, kas anda ohvritele võimalus oma lugu rääkida või vaikida nende kaitsmise nimel. Väikeses Eestis, kus anonüümsust raske tagada, on uute kannatuste tekitamise risk suur.
Samal ajal on ühiskonna paranemine võimalik vaid siis, kui suudame murda vaikuse müüri, mis ümbritseb neid varjatud kuritegusid. Kuidas teha head ajakirjandust, mis on teadlik traumade mõjust ja ohvreid säästev?
11.50 | Millest kõnelevad numbrid? | Hannaliisa Uusma (President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla ennetuse suuna juht)
12.10 | Kuidas suund meid tegelikult mudib? | Urmas Viilma (EELK peapiiskop), Helen Lõhmus (filmiprodutsent ja rezissöör), Maria Murumaa-Mengel (sotsiaalteadlane ja sotsiaalmeedia uurija, TÜ), Maarja Punak (veebikonstaabel, PPA)
Moderaator: Taavi Linnamäe
Meid igapäevaselt ümbritsev infovoog on tihti vägivallaga pikitud või seda käsitlev. Sageli ei pane me seda enam tähelegi – sotsiaalmeedia lõimed, kunst, igapäevane suhtlus sõpradega või tööl, erinevad võrgustikud, kuhu kuulume. See kõik kujundab vahetult ka meie endi hoiakuid. Kuidas kujundada inforuumi nii, et ühiskonnas oleks vähem vägivalda?
12.45 | Lõuna restoranis UMA ja Lore Bistroo
13.30 | Kuulutame välja stardirahastused uuenduslikele ideedele lähisuhtevägivalla ennetamiseks | Charlotte Wrangberg (Rootsi Kuningriigi suursaadik Eestis)
13.40 | Tehnoloogia: kas lähisuhtevägivalla vahend või tõkestaja? | Kaire Tamm (Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juht), Liisa Abel (CGI avaliku sektori ärijuht), Kaspar Urmas Oja (abiprokurör, Põhja Ringkonnaprokuratuur)
Moderaator: Liiri Oja (Õiguskantsleri Kantselei inimõiguste valdkonna juht)
Kas tänapäeva keerulises maailmas kaaluvad tehnoloogia võimaldatud abi- ja infovõimalused üles lisanduvad privaatsus- ja kontrolliriskid? Ja kas Eesti tugev tehnoloogiasektor saaks panustada turvalisusesse?
14.15 | LSV-teadlik globaalne ettevõte: Amazon UK kogemus | Lucy Baker (Amazon UK personalipartner)
14.45 | Kohvipaus
15.10 | Tööandjate algatuse “Vägivallavabaks” avamine
15.25 | Mida tööandja teha saab? | Kadi Piikov (Enefit töötajakogemuse direktor), Mergit Inno (SOL Baltics müügi- ja turundusjuht), Kristy Valgma (Ensto Eesti juht), Kaido Ulejev (Betsson Group Baltikumi ärijuht)
Moderaator: Grete Lõbu
Oma kogemusi ja eesmärke jagavad Eesti esimesed ettevõtted, kes pühenduvad järgmistel aastatel töökeskkonna lähisuhtevägivalla-teadlikuks kujundamisele
16.00 | Konverentsi lõpetamine
</div>
Päeva jooksul avavad lähisuhtevägivalla temaatika erinevaid tahke lavastajad, koreograafid ja tantsijad rühmitusest Biofilmsisters; lisaks Johhan Rosenberg, Laima Jaunzema ja Sveta Grigorjeva. </td>
</tr>
</tbody>
</table>
</td>
</tr>
<tr>
<td class="mceBlockContainer" valign="top">
<table class="mceDividerContainer" role="presentation" border="0" width="100%" cellspacing="0" cellpadding="0" align="center" data-block-id="48">
<tbody>
<tr>
<td class="mceDividerBlock" valign="top"></td>
</tr>
</tbody>
</table>
</td>
</tr>
<tr>
<td valign="top">
<table width="100%">
<tbody>
<tr>
<td class="mceTextBlockContainer">
<div id="dataBlockId-29" class="mceText" data-block-id="29">
Eestis on lähisuhtevägivalda (LSV) nii palju, et see mõjutab iga Eesti inimest.
Sellel aastal on konverentsi peateemaks eetiline ja traumateadlik inforuum. Räägime erinevatest meediatest (ajakirjandus, sotsiaalmeediavormid) ja nende mõjust vägivalla normaliseerimisele ja teisalt ka sellise normaalsuse kummutamisele. Arutame ajakirjanike, meediaekspertide, teadlaste ja suunamudijatega.
<ul class="last-child">
<li>Peaesinejaks on auhinnatud ajakirjanik ja <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/American_University" target="_blank" rel="noopener">Ameerika Ülikooli</a> professor <a href="https://www.globalgrit.com/bio" target="_blank" rel="noopener">Rachel Louise Snyder</a>. Ta on aastaid kirjutanud suurimatele USA meediaväljaannetele, sh New York Times, The New Yorker, Washington Post. Ka tema LSV-teemalised raamatud on pälvinud silmapaistvaid tunnustusi.</li>
<li>Tänavusel konverentsil avab President Kaljulaidi Fond (PKF) ametlikult tööandjate algatuse Vägivallavabaks. Sellega soovivad fond ja tööandjad mõjusalt kaasa aidata lähisuhtevägivalla ennetusele ja vähendamisele.</li>
<li>LSV mõjust töökeskkonnale ja tööandja võimalustest lähisuhtevägivalda vähendada räägib Amazon UK esindaja, aga ka Eesti esimesed suurettevõtted, kes on alustanud lähisuhtevägivallateadlikuks saamise ja turvalise organisatsioonikultuuri loomise teekonnaga.</li>
<li>Kuulutame välja PKFi tänavusügisesesed <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/lsv/stardirahastus/" target="_blank" rel="noopener">stardirahastused</a> uutele ja säravatele ideedele, mis panustavad LSV ennetusse Eestis.</li>
</ul>
</div>
</td>
</tr>
</tbody>
</table>
</td>
</tr>
</tbody>
</table>
&nbsp;
Toetavad: Baltic-American Freedom Foundation, USA saatkond, Ühendkuningriigi saatkond, Rootsi saatkond ja Delfi.

Koos Tugevamad 2024 konverentsi kava

Tallinna, Tartu ja Pärnu raamatukogud pakuvad alates 25. novembrist kirjanduslikku inspiratsiooniväljapanekut raamatutest, mis käsitlevad lähisuhtevägivalla olemust ja mõju nii ilu- kui teabekirjanduses. Väljapaneku on kokku pannud Pärnu Naiste Tugikeskus ja selle juht Margo Orupõld.
Oma lugemissoovitusi jagavad ka Eesti tuntud kirjanikud Kristiina Ehin, Jan Kaus, Gregor Kulla ja teised. 
&nbsp;
<h2>Kristiina Ehin</h2>
Carolina Pihelgas &#8220;Lõikejoon&#8221; 2024 &#8211; see on aus ja hingeliselt sügav tänapäeva Eesti romaan sellest, kui oled lähisuhtes jõudnud lootusetusse punkti. Selle punkti tunneb ära selle järgi, et kardad paaniliselt kokku saada, kardad telefonikõnesid ja ahistavaid e-kirju. See on ka raamat hingerahu otsimisest looduse ja juurte kaudu.
&nbsp;
<h2>Gregor Kulla</h2>
Eestikeelne ilukirjandus
Sveta Grigorjeva “Frankenstein” (2023); 
Andrus Kasemaa “Ema tuba” (2022); 
Virginie Despentes “King Kongi teooria”, tlk Maria Esko (2006); 
Virginie Despentes “Kulla mölakas”, tlk Maria Esko (2022); 
Édouard Louis’ romaan “Muutuda: meetod”, tlk Tõnu Õnnepalu (2021)
Eestikeelne teatmekirjandus
Rebeka Põldsami koostatud kogumik &#8220;Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist” (2022)
Ingliskeelne ilukirjandus
Jim Grimsley, &#8216;The Dove in the Belly’ (2022); 
Henry Hoke, ‘Open Throat’ (2023); 
Séan Hewitt, ‘All Down Darkness Wide’ (2022); 
Michael Handrick, ‘Difference Is Born on the Lips’ (2022); 
McKenzie Wark, &#8216;Love and Money, Sex and Death’ (2023); 
McKenzie Wark, ‘Life Story’ (2024)
&nbsp;
<h2>Jan Kaus</h2>
George Eliot, „Middlemarch“. Selles suurejoonelises 19. sajandi romaanis on üks tegelane, Edward Casaubon, kes on ere näide vaimse terrori võimalikust diapasoonist. Pealispinnal on tegu väärika haritlasega, ent selle taha on peitunud kibe ja kitsarinnaline mehike, kes seab oma noorele naisele lämmatavaid, ahistavaid tingimusi. Mõjus näide sellest, kuivõrd peen ja salakaval, isegi viisakas võib perevägivald olla.
Ingmar Bergman, „Fanny ja Alexander“. Olgugi et lähisuhtevägivald pole siin teoses kesksel kohal, on see siingi seotud osutusega tõsiasjale, et jämedat ebaõiglust võib praktiseerida ühiskonna lugupeetavaim liige, kellel on imekenad kombed ja raudne moraal. Koduvägivald pole ainuüksi eluheidikute pärussoo! Samuti on oluline, et kirikuõpetaja Edvard Vergerus on küll halastamatu sadist, ent lõviosa tema vägivallast on vaimne. Bergmani kujutatud mehed on ülepea sageli seestunud kontrollifriigid ja vajadus oma ümbrust kontrollida iseloomustab sageli ka naiste- või lastevastast koduvägivalda – kuna ei suudeta hallata oma tundeid, püütakse kontrollida teiste kehasid. Siia juurde tasub alati lugeda-vaadata sama autori „Stseene ühest abielust“, mille meespeategelane ei suuda samuti lahendada lähisuhtekonflikti ilma vägivallata – samas tunnistab ta oma naisele, et nad on „emotsionaalsed kirjaoskamatud“. See on hea määratlus – emotsionaalset kirjaoskust tuleks püüda õppida kogu elu, iga päev, iga minut, iga sekund!
Olga Slavnikova, „Koera mõõtmeteni suurendatud kiil“. Vapustavalt kirja pandud ema ja tütre (haigus)lugu, kusjuures Slavnikova näitab julgelt sedagi, et perevägivalda võib praktiseerida ka naine. Kas ema südant tunned sa? – ega ei tunne küll! Üks parimaid toksilise ema kirjeldusi uuemas maailmakirjanduses.
Birk Rohelend, „Kes tappis Otto Mülleri?“ Pöörase krimiloo kaudu näitab Rohelend, et koduvägivald pole ainult lineaarne (ühelt inimeselt teisele), vaid ka kontsentriline, liigub-lainetab igas suunas, mõjutab ja muudab perekonna iga liiget.
Jan Kaus, Flo Kasearu, „Vangerdused“. Minu ja kunstnik Flo Kasearu panus lähisuhtevägivalla-epideemia leviku mingisugusekski takistamiseks.
Lisaksin nimekirja ka ühe filmi, Gus Van Santi 1997. aastal valminud draama „Good Will Hunting“ – peategelane pole küll naine, ent lähisuhtevägivalla dünaamikat on isa-poja suhte kaudu väga veenvalt kujutatud. Süsteemne vägivald röövib ohvrilt eneseusu, mille too muudab omakorda usaldamatustundeks, projitseerib oma hirmu trotsiks, vajadusel sõjakusekski, mis tõrjub iga läheduskatset.
&nbsp;
<h2>Eesti Kirjanike Liit</h2>
Kirjanike Liidu liikmete soovitused
Jan Kaus: Kertu Rakke &#8220;Häbi&#8221;
Andra Teede: Andra Teede &#8220;Kateriin ja kurjad onud&#8221; 
Elo Lindsalu: Vaino Vahing &#8220;Etüüd&#8221;
Hasso Krull: Mika Waltari &#8220;Võõras mees tuli tallu&#8221;
Kätlin Kaldmaa: Karen Connelly &#8220;Tule, külm jõgi&#8221; ; Hanneleele Kaldmaa ja Kätlin Kaldmaa &#8220;Kaks armastuslugu&#8221;
Heli Künnapas: Heli Künnapas &#8220;See ei ole sina!&#8221;, &#8220;Mälestusteta suvi&#8221; (noorteromaan)
Tiia Kõnnussaar: Tia Navi &#8220;Mitte-suhted&#8221;
&nbsp;
<h2>Naiste tugikeskused</h2>
Teabekirjandus
Helve, Kase “Vaikijate hääled : raamat soolisest vägivallast : räägivad ohvrid, nõustavad eksperdid, analüüsivad teadlased” (2001)
Hirigoyen, Marie-France “Moraalne ahistamine : igapäevane perversne julmus” (2001)
Helve Kase “Lähisuhtevägivald” (2004)
Helve, Kase “Голоса молчащих : книга о насилии по половому признаку : говорят жертвы, советуют эксперты, анализируют ученые” (2004)
Bancroft, Lundy “Miks ta seda teeb? : kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed” (2006, 2013)
Bancroft, Lundy “Vägivallatseja lapsevanemana : millist mõju avaldab lähisuhtevägivald perekonna toimimisele” (2007)
Helve, Kase “Vaikijate hääled: raamat naiste seksuaalsest kuritarvitamisest : räägivad ohvrid. Nõustavad eksperdid. Analüüsivad teadlased / 2” (2008)
Salo, Markku “Ettevaatust, nartsissist! : ühe advokaadi kogemusi isiksusehäirega inimestest : pamflett” (2012)
Tähtvere Avatud Naistekeskus “Sinihabeme pruudid : vägivaldses suhtes elanud naiste lood” (2013)
Dutton, Kevin “Psühhopaatide tarkus : mida pühakutel, spioonidel ja sarimõrvaritel on meile edu saladuse kohta õpetada” (2014)
Pierce, D. Anne “Seksuaalne vägivald paarisuhtes” (2015)
Perry, Bruce D “Poiss, keda kasvatati nagu koera : lood lastepsühhiaatri märkmikust : mida traumeeritud lapsed võivad meile õpetada kaotusest, armastusest ja paranemisest” (2016)
Wnuk, Marek “Töö traumeeritud lastega : praktilised juhised õpetajatele, hooldusperedele ja lapsendajatele” (2018)
Hughes, Dan “Tundeelu- ja käitumishäired : lastel, keda on väärkoheldud või hooletusse jäetud” (2018)
Jackson, Catherine “Vaimse tervise häired : lastel, keda on väärkoheldud või hooletusse jäetud” (2018)
Bartram, Pamela “Psühholoogilise arengu häired lastel, keda on väärkoheldud või hooletusse jäetud” (2019)
Erikson, Thomas “Psühhopaadid minu ümber : kuidas vältida ärakasutamise ohvriks langemist” (2019)
Norwood, Robin “Naised, kes armastavad liiga palju : sulle, kes sa aina soovid ja ootad, et tema ükskord muutuks” (2019, 2022)
Haamer, Naatan “Aeg parandab hoolitsetud hingehaavad : arutlusi kriisist ja leinast ning sellest, kuidas raskel ajal teineteisele toeks olla” (2021)
Gibson, Lindsay C. “Emotsionaalselt ebaküpsete vanemate pärand : kuidas saada üle eemaloleva, tõrjuva või enesekeskse vanema tekitatud valust” (2021)
Engel, Beverly “Emotsionaalne ja vaimne vägivald : kuidas seda ära tunda ja vabaneda valusatest tunnetest, mis sellega kaasnevad” (2020)
Liinev, Marek “Suhtekiskjad” (2020)
Webb, Jonice “Üksindusse jäetud : mis on lapseea emotsionaalne hüljatus, kuidas see mõjutab sinu suhteid ja mida selle lõpetamiseks ette võtta” (2022)
Mirza, Debbie “Passiivagressiivne varjatud nartsissist : kuidas näha tundemärke ning terveneda pärast varjatud emotsionaalset ja psühholoogilist ärakasutamist” (2023)
Petitcollin, Christel “Kuidas pääseda manipulaatorite küüsist : lahendused on olemas!” (2023)
Erikson, Thomas “Nartsissistid minu ümber : kuidas tulla toime enesearmastajatega” (2023)
&nbsp;
Laste ja noortekirjandus
Guillou, Jan “Kurjus” (2000)
Sööl, Helen “Minu keha on minu oma” (2016)
Püttsepp, Juhani “Mina olen enda oma” (2017)
Geisler, Dagmar “Minu keha kuulub mulle” (2021)
&nbsp;
Ilukirjandus
O&#8217;Flanagan, Sheila “Kadunud naine” (2017)
Novak, Brenda “Ainult sina” (2020)
Hoover, Colleen “Ei iial enam” (2017)
Hoover, Colleen “Kõik algab meist” (2022)
Hayden, Torey L. “Märkamatu tüdruk : tõestisündinud lugu häälest, mida keegi ei kuulnud” (2023)
Sveta Grigorjeva “Frankenstein” (2023);
Andrus Kasemaa “Ema tuba” (2022);
Édouard Louis’ romaan “Muutuda: meetod”, tlk Tõnu Õnnepalu (2021)
&nbsp;
Valge sari
Trevane, Jacky “Fatwa : elu surmahirmus” (2008)
Jones, Celeste “Ainult koos õega : tõestisündinud lugu kolmest ärakasutatud ja reedetud tüdrukust” (2009)
Shariff, Samia “Hirmu loor” (2022)
Bacot, Valérie “Kõik teadsid” (2022)
Hannah Bonde, “S.O.S Sink or swim” (2015)
Hannah Bonde, “Damned if I do, dead if I don’t” (2011)
&nbsp;
Ingliskeelne ilukirjandus
Henry Hoke, ‘Open Throat’ (2023);
Michael Handrick, ‘Difference Is Born on the Lips’ (2022);
McKenzie Wark, ‘Life Story’ (2024)

Ära jää möödavaatajaks: lugemissoovitused

25. novembrist alates saab Estonia turuplatsil ja Vabaduse väljakul näha mõtlemapanevat näitust „Ära jää möödavaatajaks!“, mis on pühendatud rahvusvahelisele naistevastase vägivalla lõpetamise päevale. Näituse keskmes on noorte kunstnike teosed, mis sündisid Eesti Kunstiakadeemia meistriklassis. Koostöös tunnustatud kunstnike ja traumaekspertidega käsitleti küsimust, kuidas luua kunst, mis on korraga nii kõnekas kui ka tundlik.
Need teosed kutsuvad meid süvenema lähisuhtevägivalla teemasse, pakkudes uusi vaatenurki ja inspiratsiooni muutusteks.
<h2>Kirke Kirt ja tema &#8220;Vabaduselinnud&#8221;</h2>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1784" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
Kirke Kirti maal „Vabaduselinnud“ on sügavalt liigutav teos, mis käsitleb lähisuhtevägivalla traagilisi tagajärgi ja lootuse habrast olemust. Teos kujutab kanaarilindu, kes on täidetud igatsusega vabaduse järele, väljendades võitlust ja igatsust pääseda hirmust ja ahistusest. „Vabaduselinnud“ innustab vaatajat mõtisklema vabaduse ja lõksus olemise vastandlike ja keeruliste tunnetega. See meenutab, et vabanemine on tihti valulik, kuid samas lootust täis protsess.
Kunstniku motivatsioon ja eesmärk
Kirke Kirt tunnistab, et lähisuhtevägivald on raske ja tundlik teema. Alguses pelgas ta, et võib teema käsitlemisega kedagi haavata, kuid arutelud meistriklassis muutsid tema mõtteviisi. Ta mõistis kui tähtis on sellest probleemist rääkida. Kirt toob esile, et vägivalla ilminguid on paljudes peredes ja põlvkondades normaliseeritud ning sellise vaikimise murdmine on ülioluline. Tema eesmärk on luua kunsti kaudu dialoog, mis võib aidata tabuteemasid lahata ja ühiskonda tervendada.
„Vabaduselinnud“ saadavad tugeva lootuse sõnumi. Teoses kollaste lindude kujutamine kanaarilinnu läheduses viitab vabanemise võimalusele ja uue elu algusele. Kirt rõhutab, et teiste inimeste tugi on äärmiselt tähtis, kui püütakse rasketest olukordadest välja murda ja edasi liikuda.
„Kunst peab julgustama inimesi arutlema keeruliste ja sageli varjatud teemade üle,“ selgitab Kirt. Ta usub, et visuaalne kunst ei ole lihtsalt esteetiline, vaid sellel on võime inspireerida vestlusi.
Kunsti teraapiline mõju
Kunsti loomine on Kirkele endale olnud rahu ja lohutuse allikas. Kuigi ta käsitleb raskeid teemasid, on maalimisprotsess aidanud tal raskustega toime tulla. „Kunsti tegemine on minu jaoks alati olnud rahustav ja tervendav,“ jagab ta.
Kunstnik loodab, et „Vabaduselinnud“ innustavad inimesi lähisuhtevägivalla probleemile tähelepanu pöörama ning abivajajaid toetama. „Kui minu teos suudab kas või ühe inimese panna abi otsima või vägivallale tähelepanu juhtima, siis on see juba suur saavutus,“ ütleb ta. Kirt usub, et kunst võib ühendada, anda jõudu ja julgustada vajalikke vestlusi.
<h2>Madliin Küla ja &#8220;Kuum embus&#8221;</h2>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1786" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
50-ndate nostalgia varjus peituv vägivald
Madliin Küla teos &#8220;Kuum embus&#8221; on sügav sukeldumine lähisuhtevägivalla teemasse, kasutades 50-ndate aastate nostalgilist esteetikat. Kunstnik on loonud maailma, kus pinnapealne õnn ja kodukolde ideaal varjavad endas sügavaid traumaatilisi kogemusi.
Kunstniku inspiratsioon ja eesmärgid
Küla on selgitanud, et tema loominguline huvi selle teema vastu tekkis soovist paremini mõista, kuidas teised kunstnikud on samasuguseid teemasid varem käsitlenud. Lähisuhtevägivald on keeruline ja mitmetahuline probleem ning sageli on see liialt üldistavalt esitatud, mis ei võimalda saada terviklikku ülevaadet probleemist.
Küla soovib oma töödega haarata tähelepanu ja panna inimesi mõtlema probleemile, mis puudutab meid kõiki. Tema eesmärk on, et tema kunst ei oleks lihtsalt ilus vaatepilt, vaid innustaks inimesi mõtlema ja vestlema.
50-ndate esteetika ja vägivalla sümboolika
50-ndad on sageli idealiseeritud kui õnnelik ja rahulik periood. Küla kasutab seda nostalgilist pilti teadlikult, et luua kontrast &#8211; 50-ndate värvikirevad kodud, rõõmsameelsed naeratused ja ideaalsed perepildid on justkui mask, mille taga peidab end vägivald.
Teose keskseks sümboliks on tuletikk, mis esindab nii soojust kui ka ohtu. Ühelt poolt sümboliseerib tuletikk kodu, turvalisust ja intiimsust. Teisalt aga viitab see põletamisele, hävitamisele ja vägivaldsele aktile. Tuletikk on nagu kahe teraga mõõk – see võib anda valgust ja sooja, kuid võib ka põhjustada suurt kahju.
Kunstnik soovib, et tema teos paneks inimesi mõtlema. Ta loodab, et vaatajad mõistaksid, et lähisuhtevägivald on ühiskondlik probleem, mis puudutab meid kõiki.
<h2>Mia-Mai Roosberg ja mõtlemapanevad küsimused</h2>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1787" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
Mia-Mai Roosbergi teos on nagu valgusvihk, mis paistab meie ühiskonna varjatud nurkadesse. Kunstnik näitab meile, et meie kodudes valitsev vägivald varjutab meie vabadust. Ta kutsub meid üles sellest valjusti rääkima ja koos looma ühiskonna, kus kõik tunneksid end ohutult.
Teose teises osas, &#8220;Keelepeks&#8221;, paljastab Roosberg meie keele varjuküljed. Ta näitab, et meie igapäevases kõnes on palju rohkem peksusõnu kui hoolivust kirjeldavaid väljendeid.
Roosbergi teos on rohkem kui lihtsalt kunstiteos, see on kui näpuga osutamine. Kunstnik soovib, et tema töö paneks meid mõtlema oma tegudele, suhtumisele ja sellele, millist ühiskonda me soovime luua.
Kunst kui võimas tööriist
Naiste ja vähemuste õiguste teema on kunstnikule alati südamelähedane olnud. Roosberg usub, et kunst on võimas vahend keeruliste teemade käsitlemisel. &#8220;Kunst tõstab olulisi teemasid suurema avalikkuse ette ning algatab diskussiooni,&#8221; rõhutab ta. &#8220;Lõppude lõpuks toimuvad muutused ainult siis, kui me ühiskonnana oma vaateid ja suhtumist muudame.&#8221;
Provokatsioon ja mõtisklus
Oma teosega soovib kunstnik tekitada vaatajas segadust ja panna mõtlema. &#8220;Sõna on väga väekas instrument millega emotsiooni esile kutsuda,&#8221; arvab ta. Tunnistades, et on inspireeritud kunstnikest nagu Marina Abramović, kes oma töödega sageli provotseerivad ja panustavad olulisse diskursusesse.
Isiklikud väljakutsed ja õppetunnid
Kunstiloomise protsess ei olnud alati lihtne. Roosberg pidi leidma tasakaalu, kuidas luua teos, mis oleks piisavalt provokatiivne, kuid samas ei riivaks kedagi. Suurimaks õppetunniks oli aga kirg kunsti vastu. &#8220;Ma leidsin midagi, mille pärast mul oli iga päev rõõm ja põnevus ärgata,&#8221; sõnab ta.
Roosberg soovib, et tema teos paneks vaatajad mõtlema oma tegudele ja teistele enda ümber. Ta tõmbab paralleele Eesti ajaloo ja lähisuhtevägivalla vahel, soovides, et inimesed mõistaksid, kuidas vägivald võib esineda erinevates vormides ja kuidas me kõik saame selle vastu võidelda.
<h2>Polina Solovjova ja &#8220;Varjus Hääbumine&#8221;</h2>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1801" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
Polina Solovjova skulptuur &#8220;Varjus Hääbumine&#8221; on sügav ja silmiavav teos, mis käsitleb lähisuhtevägivalla varjatud mõjusid. See suur, elusuuruses skulptuur, mis asub Estonia teatri tagusel turuplatsil, kujutab endast väsinud ja kurvas poosis figuuri, sümboliseerides nii füüsilist kui ka emotsionaalset kurnatust. Sealjuures ilmekalt illustreerides, et inimene võib ka rahva seas end üksi tunda.
Kunstniku motivatsioon ja kunsti roll
Solovjova on tunnistanud, et tema sügav huvi trauma ja psühholoogiliste probleemide vastu on olnud peamiseks motivatsiooniks selle teema käsitlemisel oma kunstis. Ta usub, et kunstnikel on kohustus tõsta teadlikkust olulistest ühiskondlikest probleemidest, nagu lähisuhtevägivald.
Solovjova rõhutab kunsti võimet luua emotsionaalset sidet vaataja ja teose vahel. Ta loodab, et &#8220;Varjus Hääbumine&#8221; aitab vaatajatel mõista vägivalla ohvrite kogemusi. Kunstnik soovib, et tema töö julgustaks inimesi pöörama tähelepanu oma lähedastele ja pakkuma tuge neile, kes võivad seda vajada.
Skulptuuri sõnum
Skulptuur &#8220;Varjus Hääbumine&#8221; edastab mitmeid võimsaid sõnumeid. Esiteks rõhutab see vägivalla varjatud iseloomu. Sageli jääb vägivald nähtamatuks, peitub varjus, kus ohver tunneb end üksi ja abituna. Teiseks kutsub skulptuur üles empaatiale ja mõistmisele. Solovjova soovib, et vaatajad püüaksid mõista, mida ohver võib läbi elada, ja tunneksid kaasa nende kannatustele. Lõpuks on skulptuur ka üleskutse tegevusele. Kunstnik loodab, et tema töö inspireerib inimesi võitlema vägivalla vastu ja toetama ohvreid.
Solovjova tunnistab, et töötamine nii tundliku teemaga on olnud ühtaegu väljakutsuv kui ka tervendav. Kunstniku sõnul on kunsti loomine talle alati olnud teraapiline väljund, mis aitab töödelda keerulisi emotsioone, samas rõhutab ta vajadusele läheneda teemale tundlikult ja austusega.
<h2>Veronika Pavliuk ja „Pähe istumise pea“</h2>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1788" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
Veronika Pavliuki huvitas, kuidas käsitleda keerulisi teemasid kunstis nii, et see oleks mõjus, kuid samas tundlik. „Tahtsin luua midagi, mis paneb vaataja mõtlema: kas teatud piiride ületamine on kunagi õigustatud – olgu see siis sümboolselt või päriselus,“ selgitab ta.
Loomeprotsess: füüsilised ja emotsionaalsed väljakutsed
Skulptuuri loomine esitas Pavliukile väljakutseid nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt. „Pea vormimine oli füüsiliselt raske, aga suurimaks proovikiviks oli emotsionaalne küsimus: kas mina olen õige inimene seda teemat käsitlema ja kuidas teha seda nii, et see ei süvendaks traumasid,“ tunnistab kunstnik.
Teose sümboolika: kutse tõlgendustele
Skulptuuri nimi, „Pähe istumise pea“, mängib tuttava väljendi ja selle mitmetähenduslikkusega, olles avatud erinevatele tõlgendustele. Pea, kui inimese kõige isiklikum ja haavatavam osa, on paigutatud avalikku ruumi, kus on möödujatel võimalik sellega suhestuda. Teos esitab küsimusi võimu, vastutuse ja isiklike piiride kohta: kellel on õigus „istuda pähe“ ja kuhu tõmmata piir? Pavliuk rõhutab, et skulptuuri eesmärk ei ole anda lõplikke vastuseid, vaid ärgitada inimesi arutlema. Samal ajal ärgitab meid küsima küsimusi, mida me sageli väldime.

Ära jää möödavaatajaks: kunst, mis kõnetab ja kutsub tegudele

Täna, 25. novembril, värvuvad Tallinna, Tartu ja Pärnu tuntud hooned oranžiks, et tõsta teadlikkust lähisuhtevägivallast ja kutsuda inimesi üles märkama, hoolima ning sekkuma. Majad värvuvad oranžiks President Kaljulaidi Fondi Koos Tugevamad oranži eriprogrammi raames, mis toetab ÜRO rahvusvahelist naistevastase vägivalla lõpetamise päeva.
Statistikaameti andmetel on 41% Eesti naistest kogenud lähisuhtevägivalda, kuid abiotsijate arv on viimaste aastate jooksul vähenenud. Vägivallast avatult rääkimine ja info ja abi pakkumine on seega jätkuvalt väga oluline – nii ohvritele kui ka kõigile, kes soovivad aidata.
“Hoog on sees. Sel aastal kohe eriti suurelt. Oranžiks saab tõesti väga palju maju. Raske on neid mitte märgata,” märkis president Kersti Kaljulaid. “Vägivalda on ka väga palju, kuigi seda võib olla raskem märgata. Teemegi seda selleks, et ohvrid usuksid, et abi on olemas. Ja et kõrvalseisjad mõistaksid, et ka nende asi on olla toeks ja abiks. Meie kõigi asi. Aitäh kõigile, kes panustavad! Ära jää möödavaatajaks!”
Lisaks oranžidele majadele avati täna Tallinnas President Kaljulaidi Fondi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös valminud sügavamõjuline näitus &#8220;Ära jää möödavaatajaks!&#8221;. Noored kunstnikud on leidnud julguse ja oskuse väljendada läbi kunsti sügavaid emotsioone, mis on seotud lähisuhtevägivallaga. Näiteks tuletab Mia-Mai Roosberg Vabaduse väljakul meelde Vabadussõja aastad. Tõmmates paralleeli väga kõrgete lähisuhtevägivalla statistikanumbritega, kutsub ta samal ajal üles arutama ka selle üle, kas ja millal saab läbi sõda Eesti kodudes ehk kodusõda.
„Ootame kõiki linlasi ja külalisi astuma Estonia turuplatsile ja Vabaduse väljakule, kus eri teosed kutsuvad meid mõtisklema ja osalema üheskoos muutuste loomisel,“ lisas president Kaljulaid.
Oranži eriprogrammi raames toimub veel erinevaid sündmuseid, muu hulgas kõlab esmaettekandena Mari Jürjensi uus laul, mis on pühendatud hoolimisele ja märkamisele.  <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uudis/koos-tugevamad-oranzi-eriprogrammi-kava/">Kogu eriprogrammist saab lugeda siit.</a>
Oranžis valguses hooned Eestis 
Tallinnas: Tallinna linnavolikogu hoone, Vabaduse väljak, Haabersti viadukt, Rüütelkonna maja, T1 Kaubanduskeskus, Telia peahoone, Novira Plaza, Arter, Skyon, Mainor Ülemiste, TalTechi digiekraan, Betsson Group, Tallinna Lauluväljak, Superministeerium, EBS, Teletorn, Rotermanni Ajamaja, Skywheel, Eesti Draamateater.
Tartus: Teater Vanemuine ja Vanemuise kontserdimaja, Tartu Ülikooli peahoone ja Tartu (Tõravere) observatoorium, Kaarsild, Rahu sild, Lääneringi viadukt.
Pärnus: Endla teater, Pärnu kontserdimaja.
Abi on alati saadaval 
Kui sul või su lähedasel on probleem, saad abi küsida <a href="http://www.palunabi.ee">www.palunabi.ee</a>. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäevaringselt. Hädaolukorras helista 112.
Ära jää möödavaatajaks – üheskoos saame aidata luua vägivallavaba tuleviku!. 
Valitud hooned värvusid oranžiks juba eile õhtul. <a href="https://1drv.ms/f/s!Ag25riT1wiNQidd9edbbJdft17uNsA?e=qxgixb">Pilte ja videoid neist leiate siit.</a>
Aitäh jäädvustamise eest: Timo Arbeiter, Mailiis Ollino, Ellen Rudi, Ksenija Kurs, Aleksandr Gužov ja Tallinna linn. Aitäh kõigile organisatsioonidele, kes aitavad oranžide majade aktsiooni käima joosta, sh Zonta Tartu ja Tartu Naiste Tugikeskus.

Tallinn, Tartu ja Pärnu värvuvad oranžiks, et tõsta esile varjatud probleem

25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla lõpetamise päev. Selle puhul on President Kaljulaidi Fond käivitanud Koos Tugevamad oranži eriprogrammi, et juhtida tähelepanu lähisuhtevägivalla probleemile ja selle lahendustele
Statistikaameti andmetel on 41% Eesti naistest kogenud paarisuhtes vägivalda, sealhulgas füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda. Ometi on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud nende inimeste arv, kes otsivad abi.
Järgnevate nädalate jooksul süvenetakse lähisuhtevägivalla keerukasse probleemi läbi kunsti, muusika, kultuuri, linnaruumi, meedia ja teaduse. Erinevad väljendusvormid aitavad meil mõista, kuidas igaüks meist saab panustada vägivalla ennetamisse. Algatuse üks põhifookustest on kõrvalseisja roll.
Ära jää möödavaatajaks!
&nbsp;
<h2>Koos Tugevamad oranži eriprogrammi kava</h2>
Oranž linnaruum: vägivallavaba tuleviku sümbol Eestis
Alates 25. novembrist värvuvad Eesti suuremad linnad – Tallinn, Tartu ja Pärnu – oranžiks, rahvusvaheliselt tunnustatud vägivallavaba tuleviku sümboliks. President Kaljulaidi Fondi eestvedamisel kutsutakse selle visuaalse aktsiooniga üles tõstma teadlikkust lähisuhtevägivallast ning ühiselt looma turvalisemat ühiskonda.
PÖFF näitab lähisuhtevägivalla-teemalist filmikava
Koostöös PÖFFiga toob President Kaljulaidi Fond esile filme festivaliprogrammis, mis avavad lähisuhtevägivalla keerulist ja tihti summutatud olemust. Fondi poolt esiletoodud filme juhatavad sisse vestluspaneelid lähisuhtevägivalla ennetuse ja abi ekspertidega.
Filmikava leiab <a href="https://poff.ee/uudis/president-kaljulaidi-fond-kutsub-koostoeoes-p-oe-f-figa-maerkama-laehisuhtevaegivalda/">PÖFFi kodulehelt.</a>
Kunst räägib – meie kuulame: noorte kunstnike teosed Tallinna linnaruumis
Eesti Kunstiakadeemias toimus oktoobri keskel meistriklass, mis andis noortele kunstnikele väärtusliku võimaluse käsitleda lähisuhtevägivalla teemat läbi kunsti. Meistriklassi juhendasid tunnustatud kunstnikud Liina Siib, Kristi Kongi, Flo Kasearu, Kenneth Bamberg ja Kirke Kangro ning lähisuhtevägivalla ja trauma eksperdid Margo Orupõld, Katrina Heinmets, Heldi McCaskill ja Hannaliisa Uusma. Koos käsitleti küsimusi, kuidas luua kõnekat ja traumateadlikku kunsti, mis tõstatab olulisi küsimusi ja inspireerib ühiskondlikele muutustele.
Meistriklassi tulemusena sündisid teosed, mida saab alates 25. novembrist näha Tallinna linnaruumis. Need kunstiteosed on tõenduseks kunsti võimest juhtida tähelepanu keerulistele teemadele, tõsta teadlikkust ja pakkuda uusi vaatenurki. Noored kunstnikud on leidnud julguse ja oskuse väljendada läbi kunsti sügavaid emotsioone, mis on seotud lähisuhtevägivallaga.
Ootame kõiki linlasi ja külalisi astuma Tallinna tänavatele, kus need teosed kutsuvad meid peatuma, mõtlema ja osalema üheskoos muutuste loomisel.
Kõigist välja pandud teostest <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/ara-jaa-moodavaatajaks-kunst-mis-konetab-ja-kutsub-tegudele/">saate lugeda siit. </a>
Muusika, mis jutustab peidetud lugusid
Sageli me ei märka, et tuntud laulude sõnades peituvad sügavamad, valusad lood – mitmed neist räägivad lähisuhtevägivallast. Sel puhul on muusik ja lähisuhtevägivalla teadlikkuse edendaja Hannaliisa Uusma koostanud <a href="https://open.spotify.com/playlist/5Ji9XQRsQF38gAql6SnLnB">Spotify’s kättesaadava playlisti „Peidetud sõnumid“</a>, mis koondab eri ajastute hitte nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Muusika kaudu avanevad lood, mis kutsuvad kaasa mõtlema.
Lisaks osalevad Eesti muusikud neil päevil ka raadio- ja sotsiaalmeedia eriprogrammides, mille raames arutatakse lähisuhtevägivalla teemal. Kulminatsiooniks kõlab esmaettekandena Mari Jürjensi uus laul, mis on pühendatud hoolimisele ja märkamisele.
Raamatukogudes inspiratsiooniväljapanek
Tallinna, Tartu ja Pärnu raamatukogud pakuvad alates 25. novembrist kirjanduslikku inspiratsiooniväljapanekut raamatutest, mis käsitlevad lähisuhtevägivalla olemust ja mõju nii ilu- kui teabekirjanduses.
Väljapaneku on kokku pannud Pärnu Naiste Tugikeskus ja selle juht Margo Orupõld.
Oma lugemissoovitusi jagavad Eesti tuntud kirjanikud Kristiina Ehin, Jan Kaus ja Gregor Kulla.
Lugemissoovitused leiate <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uncategorized-et/ara-jaa-moodavaatajaks-lugemissoovitused/">siit. </a>
Konverents „Koos tugevamad“ – vägivalla vastu ühiselt ja teadlikult
3. detsembril toimub Kai Kunstikeskuses iga-aastane konverents <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/lsv/konverents-koos-tugevamad/">„Koos tugevamad“</a>, mis sel aastal keskendub eetilisele ja traumateadliku inforuumile. Peaesinejana jagab oma teadmisi ja kogemusi auhinnatud ajakirjanik Rachel Louise Snyder, kes on käsitlenud lähisuhtevägivalla temaatikat paljudes tuntud USA meediaväljaannetes, sh New York Times ja Washington Post.
Lisaks avab President Kaljulaidi Fond konverentsil <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/lsv/vagivallavabaks/">tööandjate algatuse Vägivallavabaks, </a>mille eesmärk on suurendada teadlikkust lähisuhtevägivalla mõjust töökeskkonnas ja julgustada ettevõtteid looma vägivallateadlikku organisatsioonikultuuri. Algatuses osalevad mitmed juhtivad Eesti ettevõtted ning rahvusvahelise kogemuse jagab Amazon UK esindaja.
Samuti kuulutatakse välja President Kaljulaidi Fondi sügisesed <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/lsv/stardirahastus/">stardirahastused</a> uuenduslikele ideedele, mis panustavad lähisuhtevägivalla ennetusse ja teavitustöösse Eestis.
Traumateadliku ajakirjanduse seminar
6. detsembril leiab aset Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi traumateadliku ajakirjanduse seminar, mis on suunatud Eesti ajakirjanikele ja käsitleb teadlikke ning tundlikke lähenemisi vägivallaga seotud teemade kajastamisel. Lisainfo: Uku Tampere, uku.tampere -at -sotsiaalkindlustusamet.ee; tel 53030204.
&nbsp;
President Kaljulaidi Fond ja kõigi algatuste partnerid kutsuvad kõiki üles osalema ja kaasa mõtlema, et aidata muuta ühiskond hoolivamaks ja vägivallavabaks.
Toetavad: Baltic-American Freedom Foundation, USA saatkond, Ühendkuningriigi saatkond, Rootsi saatkond, Eesti Kunstiakadeemia, Print24, JC Decaux Estonia, Roi, Megameedia Grupp, Digiposter, Mari Jürjens ja Tallinna linn.
&nbsp;
Kui sul või su lähedasel-tuttaval on probleem, siis saad abi küsida mitut moodi. Uuri täpsemalt <a href="http://www.palunabi.ee">www.palunabi.ee</a>. 
Ohvriabi kriisitelefon on 116 006 ja töötab ööpäev läbi. Hädaolukorras helista 112.

Koos Tugevamad oranži eriprogrammi kava

Koostöös PÖFFiga toob President Kaljulaidi Fond esile filme festivaliprogrammis, mis avavad lähisuhtevägivalla keerulist ja tihti summutatud olemust. Fondi poolt esiletoodud filme juhatavad sisse vestluspaneelid lähisuhtevägivalla ennetuse ja abi ekspertidega.
Kersti Kaljulaid: „Vahel tundub, et maailm meie ümber on nagunii liiga kole koht, et veel minna kinno vaatama lugusid, mis on samuti päris hirmutavad. Samas – iga sellise loo jutustajat kuulates ja vaadates saame paremini aru meid ümbritseva ühiskonna mustritest, millest enamus on ju ilusad, aga kahjuks osa ka väga koledad.
Väljapoole võib olla kõik kaunis, aga kusagil tagatubades on hoopis tumedam pool lähisuhetest. Me peame oskama vägivalda ära tunda, et kaitsta iseend ja oma lähedasi ja aidata neid, kes ei oska või ei julge isegi näha, et nad ei ole turvalises suhtes. Lähisuhtevägivald on ju nii kuratlikult mitmekülgne – rafineeritud vaimne ja allutav vägivald, suhtlust piirav ja eraldav vägivald, tööl käimist tauniv või muu majanduslik ahistamine, &#8220;tavaline&#8221; keretäis, mis kas jätab või kaalutletult ei jäta jälgi. Mida rohkem neid teemasid käsitleme, seda enam inimesi loodetavasti ka abini jõuab.”
PÖFFi lähisuhtevägivalla-teemaline filmikava on osa President Kaljulaidi Fondi Koos Tugevamad oranžist eriprogrammist, millega suunatakse inimesi märkama lähisuhtevägivalda ja leidma sellele lahendusi. PÖFF soovib ühes President Kaljulaidi Fondiga anda oma mõjusa panuse, et Eestis oleks vägivalda oluliselt vähem ning et selle eest seisaks väärtuste ja tegudega igaüks.
<a href="https://poff.ee/uudis/president-kaljulaidi-fond-kutsub-koostoeoes-p-oe-f-figa-maerkama-laehisuhtevaegivalda/">Vaata esiletoodud filmide nimekirja PÖFFi kodulehelt!</a>

PÖFF näitab lähisuhtevägivalla-teemalist filmikava

<h4>Kolmapäeval toimunud nõusolekuseaduse foorumile kogunesid President Kaljulaidi Fondi kutsel õigus- ja meditsiinieksperdid, antropoloogid, poliitikud ja teised eksperdid Eestist ja mujalt, et jagada kogemusi ja teadmisi, kuidas see seadus on teistes riikides muutnud arusaamu seksuaalvägivalla käsitlemisest õigusruumis ning ühiskonnas laiemalt.</h4>
Vaata konverentsi salvestust siit: 
<iframe loading="lazy" width="560" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/O1zgKjor464" title="YouTube video player" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe>
&nbsp;
Vaata sünkroontõlgetega (nii inglise-eesti kui eesti-inglise) salvestust siit: 
<iframe loading="lazy" width="560" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/usFfijxuSbg" title="YouTube video player" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe>
&nbsp;
Eesti on seksuaalvägivalla defineerimisel liikumas samuti nõusolekupõhise lähenemise suunas. Selleks, et Eestile sellel teekonnal mõtteainet ja erinevaid vaatenurki pakkuda, kutsus President Kaljulaidi Fond kokku eksperdid lisaks Eestile veel Taanist, Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Tšehhist, et kuulata nende kogemusi ja tähelepanekuid nõusolekuseaduse rakendamisest.
Taani advokaadi Helle Haldi sõnul ei piisa pelgalt seadusemuudatusest, vaid sellega peab kaasas käima ka laiapõhjaline teavitus- ja harimistöö ühiskonnas. Juurdlustööd läbiviivatest politseinikest laiema ühiskonnani. Hald tõi välja, et suur vahe, kas küsida ohvrilt, kas ta ütles ei või küsida süüaluselt, kuidas ta tegi kindlaks, et valitses nõusolek. Haldi sõnul arutletakse Taani ühiskonnas veel ka täna jah-mudelil põhineva nõusolekuseaduse üle, aga rõhutas sealjuures, et parlamendis võeti see vastu ühehäälselt, kõikide erakondade heakskiidul.
Line Eiby, kliiniline psühholoog, samuti Taanist, tõi välja, et nõusolekuseadus on muu hulgas aidanud ohvritel oma olukorraga paremini toime tulla, sest nad õpivad oma olukorda paremini mõtestama. Eiby märkis, et seadusandlus vormib kasutatavat keelt ja kehtivat mõttelaadi.
Senise kogemuse põhjal tõdeti ühiselt, et süütuse presumptsiooni nõusolekuseadus ei riiva, seda nii jah- kui ei-mudeli puhul. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitševi sõnul kehtib ühiskonnas jah-mudel juba täna sisuliselt kõigi muude kuritegude osas peale vägistamise. „Kui varastatakse auto, siis politsei ei küsi, kas auto peal ikka oli kirjas, et seda autot ei tohi varastada,“ märkis Belitšev. „Miks siis eeldatakse seda niivõrd palju tõsisema kuriteoliigi puhul kui seda on vägistamine?“
<iframe loading="lazy" title="YouTube video player" src="https://www.youtube.com/embed/lymg9enwcFI" width="560" height="315" frameborder="0" allowfullscreen="allowfullscreen"></iframe>
Stockholmi Karolinska instituudi günekoloog Anna Möller tõi välja, et kuigi Rootsis kehtib nõusolekuseadus alles kuus aastat, siis arusaam nõusolekupõhisusest, just selle jaatavas vormis, oli nii ühiskonnas kui ka õigussüsteemis valdav juba enne. Seega oli see pigem vormistamise küsimus.
Günekoloogina kirjeldas ta olukordi, kui inimeste automaatsed kehalised mehhanismid tingivad tardumise, kus ohver ei ole kuidagi võimeline vastu hakkama ega vastuolekut väljendama. Kersti Kaljulaid märkis vestluse kokkuvõtteks naistearst Marit Kõrega, et nõusoleku jah-mudeli ainuõigsus seisnebki just selles, et selle tingib inimese füsioloogiat: tardudes ei ole me võimelised vastu hakkama.
<iframe loading="lazy" title="YouTube video player" src="https://www.youtube.com/embed/07NVXFsnW_k" width="560" height="315" frameborder="0" allowfullscreen="allowfullscreen"></iframe>
Foorumi lõpetas president Kaljulaidi modereeritud paneel, kus osalesid ministrid Signe Riisalo ja Liisa Pakosta, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos. Selle kohta, millise kursi peaks Eesti võtma, oldi ühisel arusaamal, et Eesti vajab nõusolekupõhist lähenemist. Nii publiku kui esinejate seas märgiti korduvalt, et suurem osa ühiskonnast toimib juba täna tahet kinnitava nõusoleku alusel. Nenditi, et ühiskond on muutuseks valmis ka vägistamise menetlemise puhul.
<iframe loading="lazy" title="YouTube video player" src="https://www.youtube.com/embed/CjiaX6P0IsQ" width="560" height="315" frameborder="0" allowfullscreen="allowfullscreen"></iframe>
Nõusolekuseaduseks nimetatakse seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude põhjalikku reformi, mille vaimus teeme ühiskonnas uue kokkuleppe, et igasugune tahtevastane suguühe on vägistamine. Nõusolekuseadus tähendab sisuliselt karistusseadustiku muutmist seniselt sunnipõhiselt vägistamisdefinitsioonilt nõusolekupõhiseks. See muutus ei seisne ainult ühe sätte sõnastuse muutmises, vaid kõikidel süsteemi tasanditel süviti mõistmises, et kellelgi ei ole teise inimesega õigus temaga tahtevastaselt seksuaalselt läbi käia – ja seda ükskõik, mis tingimustel. 
Suure formaadiga ja rohkemaid pilte leiab <a href="https://1drv.ms/f/s!Ag25riT1wiNQidFwkdDyGX_runCp_Q?e=U2XfLM">SIIT</a>.
Esinejate slaidiesitlused leiab <a href="https://1drv.ms/f/s!Ag25riT1wiNQidMkk6avmEfe0Qjtow?e=Q5Qkbd">SIIT.</a>

Eksperdid: Eesti on valmis ühiskondlikuks kokkuleppeks seksuaalkuritegude käsitlemiseks nõusolekupõhiselt

Oranž eriprogramm

Stardirahastus LSV teemalistele algatustele

Konverents “Koos tugevamad”

Tööandjate algatus Vägivallavabaks

President Kaljulaidi Fond otsib uusi viise, kuidas aidata kaasa vägivallavabama ühiskonna loomisele Eestis. Selleks loome tööandjatele suunatud lähisuhtevägivalla ennetuse kompetentsikeskust, toetame stardirahastusega mõjusaid algatusi, korraldame iga-aastast LSV konverentsi “Koos tugevamad” ning veame eest avalikku diskussiooni.
Usume, et suurte ühiskondlike muutuste elluviimine on võimalik ainult siis, kui muutuste vajadust tunnetavad ja samme astuvad kõik sektorid – riik, erasektor, vabakond.
Soovime President Kaljulaidi Fondiga anda oma mõjusa panuse, et Eestis oleks vägivalda oluliselt vähem ning et selle eest seisaks väärtuste ja tegudega igaüks.

Ühiskonna haavatamate gruppide eest seismine

Seotud uudised

PKF pälvis Eesti Inimõiguste Keskuse Inimõiguste kaitsja aunimetuse

PKF kuulutas välja uued stardirahastuse saajad

Käivitus tööandjate algatus Vägivallavabaks; esimesed suurliikmed on Enefit, Betsson, SOL ja Ensto

Koos Tugevamad 2024 konverentsi kava

Ära jää möödavaatajaks: lugemissoovitused

Ära jää möödavaatajaks: kunst, mis kõnetab ja kutsub tegudele

Tallinn, Tartu ja Pärnu värvuvad oranžiks, et tõsta esile varjatud probleem

Koos Tugevamad oranži eriprogrammi kava

PÖFF näitab lähisuhtevägivalla-teemalist filmikava

Eksperdid: Eesti on valmis ühiskondlikuks kokkuleppeks seksuaalkuritegude käsitlemiseks nõusolekupõhiselt

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee