<table role="presentation" border="0" width="100%" cellspacing="0" cellpadding="0">
<tbody>
<tr>
<td valign="top">
<table width="100%">
<tbody>
<tr>
<td class="mceTextBlockContainer">
<div id="dataBlockId-47" class="mceText" data-block-id="47">
3. detsembril Kai kunstikeskuses
&nbsp;
Päeva juht: Grete Lõbu
9.30 | Registreerumine ja tervituskohv
10.00 | Konverentsi avamine
10.10 | Traumast, trauma mõjust ja traumateadlikust inforuumist | Kaia Kastepõld-Tõrs (kliiniline psühholoog, traumaekspert)
10.25 | Lähisuhtevägivalla eetilisest kajastamisest meedias | Rachel L. Snyder (Ameerika Ülikooli professor ja tunnustatud ajakirjanik), sissejuhatus USA saatkonna pressi– ja kultuuriatašee Michael Snyder
11.15 | Kas murda vaikus või murda ohvreid? | Martin Šmutov (Õhtulehe peatoimetaja), Mihkel Kärmas (ajakirjanik ja saatejuht, ERR), Kärt Anvelt (Eesti Päevalehe ajakirjanik)
Moderaator: Kersti Kaljulaid
Lähisuhtevägivalla kajastamisel peab ajakirjandus hoolikalt kaaluma, kas anda ohvritele võimalus oma lugu rääkida või vaikida nende kaitsmise nimel. Väikeses Eestis, kus anonüümsust raske tagada, on uute kannatuste tekitamise risk suur.
Samal ajal on ühiskonna paranemine võimalik vaid siis, kui suudame murda vaikuse müüri, mis ümbritseb neid varjatud kuritegusid. Kuidas teha head ajakirjandust, mis on teadlik traumade mõjust ja ohvreid säästev?
11.50 | Millest kõnelevad numbrid? | Hannaliisa Uusma (President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla ennetuse suuna juht)
12.10 | Kuidas suund meid tegelikult mudib? | Urmas Viilma (EELK peapiiskop), Helen Lõhmus (filmiprodutsent ja rezissöör), Maria Murumaa-Mengel (sotsiaalteadlane ja sotsiaalmeedia uurija, TÜ), Maarja Punak (veebikonstaabel, PPA)
Moderaator: Taavi Linnamäe
Meid igapäevaselt ümbritsev infovoog on tihti vägivallaga pikitud või seda käsitlev. Sageli ei pane me seda enam tähelegi – sotsiaalmeedia lõimed, kunst, igapäevane suhtlus sõpradega või tööl, erinevad võrgustikud, kuhu kuulume. See kõik kujundab vahetult ka meie endi hoiakuid. Kuidas kujundada inforuumi nii, et ühiskonnas oleks vähem vägivalda?
12.45 | Lõuna restoranis UMA ja Lore Bistroo
13.30 | Kuulutame välja stardirahastused uuenduslikele ideedele lähisuhtevägivalla ennetamiseks | Charlotte Wrangberg (Rootsi Kuningriigi suursaadik Eestis)
13.40 | Tehnoloogia: kas lähisuhtevägivalla vahend või tõkestaja? | Kaire Tamm (Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juht), Liisa Abel (CGI avaliku sektori ärijuht), Kaspar Urmas Oja (abiprokurör, Põhja Ringkonnaprokuratuur)
Moderaator: Liiri Oja (Õiguskantsleri Kantselei inimõiguste valdkonna juht)
Kas tänapäeva keerulises maailmas kaaluvad tehnoloogia võimaldatud abi- ja infovõimalused üles lisanduvad privaatsus- ja kontrolliriskid? Ja kas Eesti tugev tehnoloogiasektor saaks panustada turvalisusesse?
14.15 | LSV-teadlik globaalne ettevõte: Amazon UK kogemus | Lucy Baker (Amazon UK personalipartner)
14.45 | Kohvipaus
15.10 | Tööandjate algatuse “Vägivallavabaks” avamine
15.25 | Mida tööandja teha saab? | Kadi Piikov (Enefit töötajakogemuse direktor), Mergit Inno (SOL Baltics müügi- ja turundusjuht), Kristy Valgma (Ensto Eesti juht), Kaido Ulejev (Betsson Group Baltikumi ärijuht)
Moderaator: Grete Lõbu
Oma kogemusi ja eesmärke jagavad Eesti esimesed ettevõtted, kes pühenduvad järgmistel aastatel töökeskkonna lähisuhtevägivalla-teadlikuks kujundamisele
16.00 | Konverentsi lõpetamine
</div>
Päeva jooksul avavad lähisuhtevägivalla temaatika erinevaid tahke lavastajad, koreograafid ja tantsijad rühmitusest Biofilmsisters; lisaks Johhan Rosenberg, Laima Jaunzema ja Sveta Grigorjeva. </td>
</tr>
</tbody>
</table>
</td>
</tr>
<tr>
<td class="mceBlockContainer" valign="top">
<table class="mceDividerContainer" role="presentation" border="0" width="100%" cellspacing="0" cellpadding="0" align="center" data-block-id="48">
<tbody>
<tr>
<td class="mceDividerBlock" valign="top"></td>
</tr>
</tbody>
</table>
</td>
</tr>
<tr>
<td valign="top">
<table width="100%">
<tbody>
<tr>
<td class="mceTextBlockContainer">
<div id="dataBlockId-29" class="mceText" data-block-id="29">
Eestis on lähisuhtevägivalda (LSV) nii palju, et see mõjutab iga Eesti inimest.
Sellel aastal on konverentsi peateemaks eetiline ja traumateadlik inforuum. Räägime erinevatest meediatest (ajakirjandus, sotsiaalmeediavormid) ja nende mõjust vägivalla normaliseerimisele ja teisalt ka sellise normaalsuse kummutamisele. Arutame ajakirjanike, meediaekspertide, teadlaste ja suunamudijatega.
<ul class="last-child">
<li>Peaesinejaks on auhinnatud ajakirjanik ja <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/American_University" target="_blank" rel="noopener">Ameerika Ülikooli</a> professor <a href="https://www.globalgrit.com/bio" target="_blank" rel="noopener">Rachel Louise Snyder</a>. Ta on aastaid kirjutanud suurimatele USA meediaväljaannetele, sh New York Times, The New Yorker, Washington Post. Ka tema LSV-teemalised raamatud on pälvinud silmapaistvaid tunnustusi.</li>
<li>Tänavusel konverentsil avab President Kaljulaidi Fond (PKF) ametlikult tööandjate algatuse Vägivallavabaks. Sellega soovivad fond ja tööandjad mõjusalt kaasa aidata lähisuhtevägivalla ennetusele ja vähendamisele.</li>
<li>LSV mõjust töökeskkonnale ja tööandja võimalustest lähisuhtevägivalda vähendada räägib Amazon UK esindaja, aga ka Eesti esimesed suurettevõtted, kes on alustanud lähisuhtevägivallateadlikuks saamise ja turvalise organisatsioonikultuuri loomise teekonnaga.</li>
<li>Kuulutame välja PKFi tänavusügisesesed <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/lsv/stardirahastus/" target="_blank" rel="noopener">stardirahastused</a> uutele ja säravatele ideedele, mis panustavad LSV ennetusse Eestis.</li>
</ul>
</div>
</td>
</tr>
</tbody>
</table>
</td>
</tr>
</tbody>
</table>
&nbsp;
Toetavad: Baltic-American Freedom Foundation, USA saatkond, Ühendkuningriigi saatkond, Rootsi saatkond ja Delfi.

Koos Tugevamad 2024 konverentsi kava

25. novembrist alates saab Estonia turuplatsil ja Vabaduse väljakul näha mõtlemapanevat näitust „Ära jää möödavaatajaks!“, mis on pühendatud rahvusvahelisele naistevastase vägivalla lõpetamise päevale. Näituse keskmes on noorte kunstnike teosed, mis sündisid Eesti Kunstiakadeemia meistriklassis. Koostöös tunnustatud kunstnike ja traumaekspertidega käsitleti küsimust, kuidas luua kunst, mis on korraga nii kõnekas kui ka tundlik.
Need teosed kutsuvad meid süvenema lähisuhtevägivalla teemasse, pakkudes uusi vaatenurki ja inspiratsiooni muutusteks.
<h2>Kirke Kirt ja tema &#8220;Vabaduselinnud&#8221;</h2>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1784" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07632-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
Kirke Kirti maal „Vabaduselinnud“ on sügavalt liigutav teos, mis käsitleb lähisuhtevägivalla traagilisi tagajärgi ja lootuse habrast olemust. Teos kujutab kanaarilindu, kes on täidetud igatsusega vabaduse järele, väljendades võitlust ja igatsust pääseda hirmust ja ahistusest. „Vabaduselinnud“ innustab vaatajat mõtisklema vabaduse ja lõksus olemise vastandlike ja keeruliste tunnetega. See meenutab, et vabanemine on tihti valulik, kuid samas lootust täis protsess.
Kunstniku motivatsioon ja eesmärk
Kirke Kirt tunnistab, et lähisuhtevägivald on raske ja tundlik teema. Alguses pelgas ta, et võib teema käsitlemisega kedagi haavata, kuid arutelud meistriklassis muutsid tema mõtteviisi. Ta mõistis kui tähtis on sellest probleemist rääkida. Kirt toob esile, et vägivalla ilminguid on paljudes peredes ja põlvkondades normaliseeritud ning sellise vaikimise murdmine on ülioluline. Tema eesmärk on luua kunsti kaudu dialoog, mis võib aidata tabuteemasid lahata ja ühiskonda tervendada.
„Vabaduselinnud“ saadavad tugeva lootuse sõnumi. Teoses kollaste lindude kujutamine kanaarilinnu läheduses viitab vabanemise võimalusele ja uue elu algusele. Kirt rõhutab, et teiste inimeste tugi on äärmiselt tähtis, kui püütakse rasketest olukordadest välja murda ja edasi liikuda.
„Kunst peab julgustama inimesi arutlema keeruliste ja sageli varjatud teemade üle,“ selgitab Kirt. Ta usub, et visuaalne kunst ei ole lihtsalt esteetiline, vaid sellel on võime inspireerida vestlusi.
Kunsti teraapiline mõju
Kunsti loomine on Kirkele endale olnud rahu ja lohutuse allikas. Kuigi ta käsitleb raskeid teemasid, on maalimisprotsess aidanud tal raskustega toime tulla. „Kunsti tegemine on minu jaoks alati olnud rahustav ja tervendav,“ jagab ta.
Kunstnik loodab, et „Vabaduselinnud“ innustavad inimesi lähisuhtevägivalla probleemile tähelepanu pöörama ning abivajajaid toetama. „Kui minu teos suudab kas või ühe inimese panna abi otsima või vägivallale tähelepanu juhtima, siis on see juba suur saavutus,“ ütleb ta. Kirt usub, et kunst võib ühendada, anda jõudu ja julgustada vajalikke vestlusi.
<h2>Madliin Küla ja &#8220;Kuum embus&#8221;</h2>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1786" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07757-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
50-ndate nostalgia varjus peituv vägivald
Madliin Küla teos &#8220;Kuum embus&#8221; on sügav sukeldumine lähisuhtevägivalla teemasse, kasutades 50-ndate aastate nostalgilist esteetikat. Kunstnik on loonud maailma, kus pinnapealne õnn ja kodukolde ideaal varjavad endas sügavaid traumaatilisi kogemusi.
Kunstniku inspiratsioon ja eesmärgid
Küla on selgitanud, et tema loominguline huvi selle teema vastu tekkis soovist paremini mõista, kuidas teised kunstnikud on samasuguseid teemasid varem käsitlenud. Lähisuhtevägivald on keeruline ja mitmetahuline probleem ning sageli on see liialt üldistavalt esitatud, mis ei võimalda saada terviklikku ülevaadet probleemist.
Küla soovib oma töödega haarata tähelepanu ja panna inimesi mõtlema probleemile, mis puudutab meid kõiki. Tema eesmärk on, et tema kunst ei oleks lihtsalt ilus vaatepilt, vaid innustaks inimesi mõtlema ja vestlema.
50-ndate esteetika ja vägivalla sümboolika
50-ndad on sageli idealiseeritud kui õnnelik ja rahulik periood. Küla kasutab seda nostalgilist pilti teadlikult, et luua kontrast &#8211; 50-ndate värvikirevad kodud, rõõmsameelsed naeratused ja ideaalsed perepildid on justkui mask, mille taga peidab end vägivald.
Teose keskseks sümboliks on tuletikk, mis esindab nii soojust kui ka ohtu. Ühelt poolt sümboliseerib tuletikk kodu, turvalisust ja intiimsust. Teisalt aga viitab see põletamisele, hävitamisele ja vägivaldsele aktile. Tuletikk on nagu kahe teraga mõõk – see võib anda valgust ja sooja, kuid võib ka põhjustada suurt kahju.
Kunstnik soovib, et tema teos paneks inimesi mõtlema. Ta loodab, et vaatajad mõistaksid, et lähisuhtevägivald on ühiskondlik probleem, mis puudutab meid kõiki.
<h2>Mia-Mai Roosberg ja mõtlemapanevad küsimused</h2>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1787" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
Mia-Mai Roosbergi teos on nagu valgusvihk, mis paistab meie ühiskonna varjatud nurkadesse. Kunstnik näitab meile, et meie kodudes valitsev vägivald varjutab meie vabadust. Ta kutsub meid üles sellest valjusti rääkima ja koos looma ühiskonna, kus kõik tunneksid end ohutult.
Teose teises osas, &#8220;Keelepeks&#8221;, paljastab Roosberg meie keele varjuküljed. Ta näitab, et meie igapäevases kõnes on palju rohkem peksusõnu kui hoolivust kirjeldavaid väljendeid.
Roosbergi teos on rohkem kui lihtsalt kunstiteos, see on kui näpuga osutamine. Kunstnik soovib, et tema töö paneks meid mõtlema oma tegudele, suhtumisele ja sellele, millist ühiskonda me soovime luua.
Kunst kui võimas tööriist
Naiste ja vähemuste õiguste teema on kunstnikule alati südamelähedane olnud. Roosberg usub, et kunst on võimas vahend keeruliste teemade käsitlemisel. &#8220;Kunst tõstab olulisi teemasid suurema avalikkuse ette ning algatab diskussiooni,&#8221; rõhutab ta. &#8220;Lõppude lõpuks toimuvad muutused ainult siis, kui me ühiskonnana oma vaateid ja suhtumist muudame.&#8221;
Provokatsioon ja mõtisklus
Oma teosega soovib kunstnik tekitada vaatajas segadust ja panna mõtlema. &#8220;Sõna on väga väekas instrument millega emotsiooni esile kutsuda,&#8221; arvab ta. Tunnistades, et on inspireeritud kunstnikest nagu Marina Abramović, kes oma töödega sageli provotseerivad ja panustavad olulisse diskursusesse.
Isiklikud väljakutsed ja õppetunnid
Kunstiloomise protsess ei olnud alati lihtne. Roosberg pidi leidma tasakaalu, kuidas luua teos, mis oleks piisavalt provokatiivne, kuid samas ei riivaks kedagi. Suurimaks õppetunniks oli aga kirg kunsti vastu. &#8220;Ma leidsin midagi, mille pärast mul oli iga päev rõõm ja põnevus ärgata,&#8221; sõnab ta.
Roosberg soovib, et tema teos paneks vaatajad mõtlema oma tegudele ja teistele enda ümber. Ta tõmbab paralleele Eesti ajaloo ja lähisuhtevägivalla vahel, soovides, et inimesed mõistaksid, kuidas vägivald võib esineda erinevates vormides ja kuidas me kõik saame selle vastu võidelda.
<h2>Polina Solovjova ja &#8220;Varjus Hääbumine&#8221;</h2>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1801" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07809-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
Polina Solovjova skulptuur &#8220;Varjus Hääbumine&#8221; on sügav ja silmiavav teos, mis käsitleb lähisuhtevägivalla varjatud mõjusid. See suur, elusuuruses skulptuur, mis asub Estonia teatri tagusel turuplatsil, kujutab endast väsinud ja kurvas poosis figuuri, sümboliseerides nii füüsilist kui ka emotsionaalset kurnatust. Sealjuures ilmekalt illustreerides, et inimene võib ka rahva seas end üksi tunda.
Kunstniku motivatsioon ja kunsti roll
Solovjova on tunnistanud, et tema sügav huvi trauma ja psühholoogiliste probleemide vastu on olnud peamiseks motivatsiooniks selle teema käsitlemisel oma kunstis. Ta usub, et kunstnikel on kohustus tõsta teadlikkust olulistest ühiskondlikest probleemidest, nagu lähisuhtevägivald.
Solovjova rõhutab kunsti võimet luua emotsionaalset sidet vaataja ja teose vahel. Ta loodab, et &#8220;Varjus Hääbumine&#8221; aitab vaatajatel mõista vägivalla ohvrite kogemusi. Kunstnik soovib, et tema töö julgustaks inimesi pöörama tähelepanu oma lähedastele ja pakkuma tuge neile, kes võivad seda vajada.
Skulptuuri sõnum
Skulptuur &#8220;Varjus Hääbumine&#8221; edastab mitmeid võimsaid sõnumeid. Esiteks rõhutab see vägivalla varjatud iseloomu. Sageli jääb vägivald nähtamatuks, peitub varjus, kus ohver tunneb end üksi ja abituna. Teiseks kutsub skulptuur üles empaatiale ja mõistmisele. Solovjova soovib, et vaatajad püüaksid mõista, mida ohver võib läbi elada, ja tunneksid kaasa nende kannatustele. Lõpuks on skulptuur ka üleskutse tegevusele. Kunstnik loodab, et tema töö inspireerib inimesi võitlema vägivalla vastu ja toetama ohvreid.
Solovjova tunnistab, et töötamine nii tundliku teemaga on olnud ühtaegu väljakutsuv kui ka tervendav. Kunstniku sõnul on kunsti loomine talle alati olnud teraapiline väljund, mis aitab töödelda keerulisi emotsioone, samas rõhutab ta vajadusele läheneda teemale tundlikult ja austusega.
<h2>Veronika Pavliuk ja „Pähe istumise pea“</h2>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1788" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07728-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
Veronika Pavliuki huvitas, kuidas käsitleda keerulisi teemasid kunstis nii, et see oleks mõjus, kuid samas tundlik. „Tahtsin luua midagi, mis paneb vaataja mõtlema: kas teatud piiride ületamine on kunagi õigustatud – olgu see siis sümboolselt või päriselus,“ selgitab ta.
Loomeprotsess: füüsilised ja emotsionaalsed väljakutsed
Skulptuuri loomine esitas Pavliukile väljakutseid nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt. „Pea vormimine oli füüsiliselt raske, aga suurimaks proovikiviks oli emotsionaalne küsimus: kas mina olen õige inimene seda teemat käsitlema ja kuidas teha seda nii, et see ei süvendaks traumasid,“ tunnistab kunstnik.
Teose sümboolika: kutse tõlgendustele
Skulptuuri nimi, „Pähe istumise pea“, mängib tuttava väljendi ja selle mitmetähenduslikkusega, olles avatud erinevatele tõlgendustele. Pea, kui inimese kõige isiklikum ja haavatavam osa, on paigutatud avalikku ruumi, kus on möödujatel võimalik sellega suhestuda. Teos esitab küsimusi võimu, vastutuse ja isiklike piiride kohta: kellel on õigus „istuda pähe“ ja kuhu tõmmata piir? Pavliuk rõhutab, et skulptuuri eesmärk ei ole anda lõplikke vastuseid, vaid ärgitada inimesi arutlema. Samal ajal ärgitab meid küsima küsimusi, mida me sageli väldime.

Ära jää möödavaatajaks: kunst, mis kõnetab ja kutsub tegudele

<h4>Kolmapäeval toimunud nõusolekuseaduse foorumile kogunesid President Kaljulaidi Fondi kutsel õigus- ja meditsiinieksperdid, antropoloogid, poliitikud ja teised eksperdid Eestist ja mujalt, et jagada kogemusi ja teadmisi, kuidas see seadus on teistes riikides muutnud arusaamu seksuaalvägivalla käsitlemisest õigusruumis ning ühiskonnas laiemalt.</h4>
Vaata konverentsi salvestust siit: 
<iframe loading="lazy" width="560" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/O1zgKjor464" title="YouTube video player" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe>
&nbsp;
Vaata sünkroontõlgetega (nii inglise-eesti kui eesti-inglise) salvestust siit: 
<iframe loading="lazy" width="560" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/usFfijxuSbg" title="YouTube video player" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe>
&nbsp;
Eesti on seksuaalvägivalla defineerimisel liikumas samuti nõusolekupõhise lähenemise suunas. Selleks, et Eestile sellel teekonnal mõtteainet ja erinevaid vaatenurki pakkuda, kutsus President Kaljulaidi Fond kokku eksperdid lisaks Eestile veel Taanist, Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Tšehhist, et kuulata nende kogemusi ja tähelepanekuid nõusolekuseaduse rakendamisest.
Taani advokaadi Helle Haldi sõnul ei piisa pelgalt seadusemuudatusest, vaid sellega peab kaasas käima ka laiapõhjaline teavitus- ja harimistöö ühiskonnas. Juurdlustööd läbiviivatest politseinikest laiema ühiskonnani. Hald tõi välja, et suur vahe, kas küsida ohvrilt, kas ta ütles ei või küsida süüaluselt, kuidas ta tegi kindlaks, et valitses nõusolek. Haldi sõnul arutletakse Taani ühiskonnas veel ka täna jah-mudelil põhineva nõusolekuseaduse üle, aga rõhutas sealjuures, et parlamendis võeti see vastu ühehäälselt, kõikide erakondade heakskiidul.
Line Eiby, kliiniline psühholoog, samuti Taanist, tõi välja, et nõusolekuseadus on muu hulgas aidanud ohvritel oma olukorraga paremini toime tulla, sest nad õpivad oma olukorda paremini mõtestama. Eiby märkis, et seadusandlus vormib kasutatavat keelt ja kehtivat mõttelaadi.
Senise kogemuse põhjal tõdeti ühiselt, et süütuse presumptsiooni nõusolekuseadus ei riiva, seda nii jah- kui ei-mudeli puhul. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitševi sõnul kehtib ühiskonnas jah-mudel juba täna sisuliselt kõigi muude kuritegude osas peale vägistamise. „Kui varastatakse auto, siis politsei ei küsi, kas auto peal ikka oli kirjas, et seda autot ei tohi varastada,“ märkis Belitšev. „Miks siis eeldatakse seda niivõrd palju tõsisema kuriteoliigi puhul kui seda on vägistamine?“
<iframe loading="lazy" title="YouTube video player" src="https://www.youtube.com/embed/lymg9enwcFI" width="560" height="315" frameborder="0" allowfullscreen="allowfullscreen"></iframe>
Stockholmi Karolinska instituudi günekoloog Anna Möller tõi välja, et kuigi Rootsis kehtib nõusolekuseadus alles kuus aastat, siis arusaam nõusolekupõhisusest, just selle jaatavas vormis, oli nii ühiskonnas kui ka õigussüsteemis valdav juba enne. Seega oli see pigem vormistamise küsimus.
Günekoloogina kirjeldas ta olukordi, kui inimeste automaatsed kehalised mehhanismid tingivad tardumise, kus ohver ei ole kuidagi võimeline vastu hakkama ega vastuolekut väljendama. Kersti Kaljulaid märkis vestluse kokkuvõtteks naistearst Marit Kõrega, et nõusoleku jah-mudeli ainuõigsus seisnebki just selles, et selle tingib inimese füsioloogiat: tardudes ei ole me võimelised vastu hakkama.
<iframe loading="lazy" title="YouTube video player" src="https://www.youtube.com/embed/07NVXFsnW_k" width="560" height="315" frameborder="0" allowfullscreen="allowfullscreen"></iframe>
Foorumi lõpetas president Kaljulaidi modereeritud paneel, kus osalesid ministrid Signe Riisalo ja Liisa Pakosta, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos. Selle kohta, millise kursi peaks Eesti võtma, oldi ühisel arusaamal, et Eesti vajab nõusolekupõhist lähenemist. Nii publiku kui esinejate seas märgiti korduvalt, et suurem osa ühiskonnast toimib juba täna tahet kinnitava nõusoleku alusel. Nenditi, et ühiskond on muutuseks valmis ka vägistamise menetlemise puhul.
<iframe loading="lazy" title="YouTube video player" src="https://www.youtube.com/embed/CjiaX6P0IsQ" width="560" height="315" frameborder="0" allowfullscreen="allowfullscreen"></iframe>
Nõusolekuseaduseks nimetatakse seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude põhjalikku reformi, mille vaimus teeme ühiskonnas uue kokkuleppe, et igasugune tahtevastane suguühe on vägistamine. Nõusolekuseadus tähendab sisuliselt karistusseadustiku muutmist seniselt sunnipõhiselt vägistamisdefinitsioonilt nõusolekupõhiseks. See muutus ei seisne ainult ühe sätte sõnastuse muutmises, vaid kõikidel süsteemi tasanditel süviti mõistmises, et kellelgi ei ole teise inimesega õigus temaga tahtevastaselt seksuaalselt läbi käia – ja seda ükskõik, mis tingimustel. 
Suure formaadiga ja rohkemaid pilte leiab <a href="https://1drv.ms/f/s!Ag25riT1wiNQidFwkdDyGX_runCp_Q?e=U2XfLM">SIIT</a>.
Esinejate slaidiesitlused leiab <a href="https://1drv.ms/f/s!Ag25riT1wiNQidMkk6avmEfe0Qjtow?e=Q5Qkbd">SIIT.</a>

Eksperdid: Eesti on valmis ühiskondlikuks kokkuleppeks seksuaalkuritegude käsitlemiseks nõusolekupõhiselt

President Kaljulaidi Fondi Nõusolekuseaduse Foorum toimub juba sel kolmapäeval. Arutame, miks on Eestile vaja nõusolekupõhist seadust, kuidas ja millist muutust me sellega taotleme ning millised on teiste riikide kogemused seaduse rakendamisel. 
Täna on Eestis tahtevastane vahekord legaalne. Eestil seisab ees muutus, millega kujundatakse karistusseadustikus sunnipõhine vägistamisdefinitsiooni nõusolekupõhiseks, et anda laiapõhjalisemat õiguskaitset seksuaalvägivalla ohvritele ning viia seksuaalse enesemääramise vastased süüteod Istanbuli konventsiooniga vastavusse. Sel teel on mitu valikut seaduse sõnastamiseks. On riike, kes eelistavad jah-mudelit (nt Põhjamaad) ning riike, kes on valinud ei-mudeli tee (Saksamaa, aga ka postsovetlik kultuuriruum). Kuulame teiste riikide kogemusi, et mõelda ja arutada, millise kursi peaksime nii laastava kuritöö ohvrite kaitseks Eestis võtma.
Foorumist on ka Delfi otseülekanne. 
&nbsp;
Foorumi moderaator on Annika Arras. 
<h2>Kava</h2>
Kolmapäev, 2. oktoober
12.30-13.00 | Tervituskohv
13.00-13.10 | Seksuaalvägivalla ohvri teekond: kas pakume piisavalt abi ja tuge?| Toomas Liiva (endine prokurör) ja Kersti Kaljulaidi vestlus LTKH naistekliiniku seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses
13.10-13.15 | Tervitussõnad | Taavi Linnamäe, President Kaljulaidi Fondi tegevjuht
13.15-13.20 | Mis on nõusolekuseadus ja miks me sellest räägime? | Annika Arras
13.20-13.30 | Saksamaa kogemus Nõusolekuseadusega | Bettina Weißer, Kölni Ülikooli välis- ja rahvusvahelise kriminaalõiguse instituudi direktor, Saksamaa.
13.30-13.50 | Tark õpib teistelt: Saksamaa, Taani ja Soome kogemus | Bettina Weißer, Daniela Alaattinoğlu (Turu Ülikooli õigusteaduste abiprofessor, Soome), Helle Hald (Advokaat, Taani)
Moderaator Elise Rohtmets
14.00-14.10 | Kas ja miks on Eestile vaja nõusolekupõhist seadust? | Kersti Kaljulaidi ja naistearst Marit Kõre vestlus
14.10-14.30 | Vägistamistest Taani ida piirkonnas – olukord enne ja pärast Nõusolekuseaduse jah-mudeli vastuvõtmist | Uuringu tutvustus, Line Eiby (Kliiniline psühholoog), Aviaja Mose Wingender (Antropoloog) &#8211; Kopenhaageni Rigshospitaleti seksuaalvägivalla keskus
14.40-15.00 | Kohvipaus
15.00-15.15 | Nõusolekuseaduse olulisus ohvri kaitsel ja taastumisel füsioloogilisest ja neuroloogilisest perspektiivist | Anna Möller (Günekoloog, Stockholmi Karolinska Instituudi naistekliinik)
15.20-15.40 | “Kas oma elukaaslaselt peab ka küsima?” Kuidas kujundada ühiskonna arusaama nõusolekust? | Anne Wind (Sex &amp; Samfund, Taani), Johanna Nejedlova (organisatsiooni Konsent asutaja ja juht, Tšehhi), Silver Reinsaar (vandeadvokaat, Walless advokaadibüroo)
Moderaator: Annika Arras
15.50-15.55 | Vestlus | Toomas Liiva ja Kersti Kaljulaid
15.55-16.20 | Eesti kurss: milline mudel Eestile? | Saale Laos (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees), Liisa Pakosta (justiitsminister), Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Andre Hanimägi (Riigikogu Õiguskomisjoni esimees)
Moderaator: Kersti Kaljulaid
16.15-16.45 | Küsimused, mõtted saalist
16.45-16.50 | Lõpusõnad
&nbsp;
<h2>Esinejad</h2>
Prof. dr. Bettina Weißer on Kölni Ülikooli välis- ja rahvusvahelise kriminaalõiguse instituudi direktor ning silmapaistev ekspert kriminaalõiguse ja rahvusvahelise kriminaalõiguse vallas. Ta on olnud mitmete oluiste rahvusvaheliste juriidiliste dokumentide koostamise töögrupi liige (sh näiteks ÜRO Rahvusvahelise Organiseeritud Kuritegevuse Vastane Konventsioon)
Anna Möller on Stockholmi Karolinska Instituudi naistekliiniku günekoloog. Ta on kaitsnud oma doktoritöö seksuaalvägivalla mõjust tervisele ning avaldanud teadusartikleid “tardumisest” ehk toonilisest liikumatusest. Praegu uurib ta meessoost ohvreid. Spetsialistina on Anna Möller seksuaalvägivalla menetlustega seoses sageli Rootsi kohtusaalis, et selgitada ohvri traumaseisundit, näiteks seda, miks seksuaalvägivalla ohver ei saa end kaitsta ja “ei” öelda.
Helle Hald on Taani advokaat, kes on oma töös pühendunud ohvrite õiguste edendamisele. Haldil on rohkem kui 25 aasta pikkune ulatuslik kogemus klientide kohtus esindamisel.
Anne Wind on Taani organisatsiooni Sex &amp; Samfund (Pereplaneerimise Ühing) direktor. Ta on kirjutanud pedagoogika ja didaktika prismas nii soolisusest kui seksuaalsusest. Praegu töötab ta lastele ja noortele suunatud seksuaalhariduse algatustega, koolitab sel teemal spetsialiste ja töötab välja õppematerjale.
Silver Reinsaar on  Walless advokaadibüroo vandeadvokaat. Ta on kogenud kohtuadvokaat, kes on peamiselt spetsialiseerunud kriminaalasjale. Silveril on põhjalikud teadmised menetlusõigusest ning suurepärased tunnistajate küsitlemise ja kohtus tõendite esitamise oskused.
Daniela Alaattinoğlu on Turu Ülikooli õigusteaduste abiprofessor. Tema uurimisvaldkondadeks on soolisuse küsimus õiguses, kriminaalõigus ning inimõigused laiemalt. Teadlasena on Alaattinoğlu jälginud nõusolekuseaduse vastuvõtmise protsessi Põhjamaades laiemalt, kirjutanud nõusoleku ja nõusolekuseaduse teemal, korraldanud sel teemal Soomes seminare, arutelusid jms.
Johanna Nejedlová on Tšehhi organisatsiooni Konsent asutaja ja juht. Ta on Tšehhi Naiste Ühenduse täitevkomitee liige ning toimetaja ajakirjas Deník N. Tema ühiskondlikku panust on hinnatud “Euroopa naised 2019” ja “Bitch 50” autasudega. Nejedlová leiab muuhulgas Forbes “30 alla 30-aastast” silmapaistvate tegijate nimekirjast. Ta panustas oluliselt sellesse, et Tšehhi nõusolekuseaduse 2024. aastal vastu võttis.
Kliiniline psühholoog Line Eiby ning antropoloog ja Aviaja Mose Wingender töötavad Kopenhaageni Rigshospitaleti seksuaalvägivalla keskuses. Foorumil tutvustavad nad värske uuringu “3 aastat enne ja pärast nõusolekuseadust Taanis” tulemusi.

Nõusolekuseaduse foorumi kava ja esinejad

President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia sai selleks aastaks läbi.
Poole aasta jooksul kohtusid noored Vabariigi president Alar Karise. Riigikogu liikmete, parlamendierakondadega, Eesti Rahvusringhäälingu, Õhtulehe ja Delfi ajakirjanikega, Miltton New Nordicsi ja SpeakSmarti MTÜ Demokraatiatrenni inimestega, linnapeade Urmas Klaasi ja Jevgeni Ossinovski ja paljude teistega.
Aitäh Sorainen Eesti ja Euroopa Komisjoni esindusele Eestis! Ja muidugi fondi oma Gea Kangilaskile, kes projekti vedas.
Paistis küll, et diplomi saanud 25 noort said päriselt ka inspiratsiooni &#8211; ja paljud ka uusi sõpru, kellega arutleda ja vaielda. Kuuleme kindlasti Demokraatia Akadeemia lõpetanud noortelt veel üksjagu, ja võib-olla üldse mitte väga kauges tulevikus.
Aitäh kõigile, kes aitasid programmi kokku panna ja rahastada, noori inspireerida ja kohale tulla!
President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia on läbi õppeaasta teise poole vältav inspireeriv teekond noortele, kes soovivad nüüd ja tulevikus aktiivselt ühiskonnaelus kaasa lüüa. See on ühtaegu nii juhtimise ja eestvedamise koolitus, sissevaade meie riigi ja ühiskonna toimimisse kui tore koostegemine ja ühisloome teemadel, mis noori endid kõige enam kõnetavad. <a href="https://kerstikaljulaid.ee/tutvustus/demokraatia/akadeemia/">Sellest saab täpsemalt lugeda siit. </a>

Lõpetas Demokraatia Akadeemia esimene lend

Aeg: 5. detsember 2023, 10-18
Koht: Fotografiska, Tallinn
Päeva juht: Marii Karell
Eestis on lähisuhtevägivalda (LSV) nii palju, et see mõjutab iga Eesti inimest. Seni on LSV ennetamise ja tagajärgedega tegelenud peamiselt riik, kuid meist igaühel on selles roll, igaühel on võimalus panustada – ettevõtted ja vabakond, riik ja ülikoolid, igaüks meist oma tutvusringkonnas, tööl või trennis. President Kaljulaidi Fondi LSV konverents toimub teist aastat ning sel aastal võtame fookusesse tööandja ja erasektori kasutamata potentsiaali Eestis. Eestis käib tööl üle 600 000 inimese, sealhulgas nii lähisuhtevägivalla toimepanijad kui nende ohvrid. Tööandja saaks siin olla oluline ennetaja, märkaja ja abistaja, kuid täna see Eestis veel nii ei ole.
Lähisuhtevägivalla teadliku tööandja kogemust jagavad konverentsil rahvusvahelised suurettevõtted IKEA (IKEA Baltikumi jaemüügijuht Inga Filipova) ja Vodafone UK ning Suurbritannia tööandjate lähisuhtevägivalla tõkestamise initsiatiivi EIDA tegevjuht Susan Bright. Vaadet Eestist tutvustavad Marko Põder (IKEA Eesti), Madis Toomsalu (LHV), sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Marina Järvis (TalTech, Ärikorralduse instituut), Helo Tamme (Eesti HR Selts), Pille Tsopp-Pagan (Naiste Tugi- ja Teabekeskus).
Jätkame ka arutelu riigisektori ja kohtute arengute suunal. Politsei prioriteetidest lähisuhtevägivalla vastu võitlemisel räägib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev. Lisaks arutlevad president Kersti Kaljulaid, Liina Naaber-Kivisoo (Viru maakohtu esimees), Anne Haller (jurist ja lähisuhtevägivallaekspert), Tambet Laasik (vandeadvokaat) ja Eve Jõgi (endine lastekaitsetöötaja) selle üle, kuidas muuta Eesti tsiviilkohus ohvrisõbralikumaks.
Võimu- ja vägivallakultuuri üldist olemust aitavad kogu päeva vältel mõtestada loome- ja kultuuriinimesed, sh Mari-Liis Lill, Jan Kaus, David Vseviov, Eva Koldits, Mirtel Pohla ja Maria Ader. 
Konverentsi lõpus annab Pärnu Naiste Tugikeskus üle auhinna Okas inimesele või organisatsioonile, kes on oma tegevusega julgelt torganud ühiskonna valusat kohta. Okas antakse torke eest, mis tõmbab tähelepanu lähisuhtevägivalla temaatikale.
Konverentsil osalemine on tasuta. Kui aga soovite toetada President Kaljulaidi Fondi tööd lähisuhtevägivalla ennetamisel, siis parim võimalus selleks on tehes annetus <a href="https://kerstikaljulaid.ee/toeta/">SIIN</a>. Aitäh!
&nbsp;
&nbsp;
<h2>KAVA</h2>
&nbsp;
9:30 
Tervituskohv
10:00–10:15 
Konverentsi ava„VÄLK“ 
&#8211; Mari-Liis Lill, näitleja ja lavastaja
10:15–10:25 
Avasõnad 
&#8211; Kersti Kaljulaid
10:25–10:35 
Eesti lähisuhtevägivalla statistikast 2023. aastal 
&#8211; Hannaliisa Uusma, President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla suuna juht
ESIMENE TEEMAPLOKK: 
Tööandja roll lähisuhtevägivalla ennetaja, märkaja ja sekkujana
10:35–11:00 
Juhi roll ja võimalused vastutustundliku organisatsioonikultuuri kujundamisel. 
&#8211; Marina Järvis, organisatsiooni ja juhtimise valdkonna dotsent, Ärikorralduse Instituut, TalTech
11:00–11:25 
Tööandja rollist LSV ennetaja ja sekkujana Suurbritannia näitel. &#8211; Susan Bright (UK), 
Suurbritannia tööandjate initsiatiivi EIDA (Employers&#8217; Initiative on Domestic Abuse) tegevjuht
11:25–11:45 
Vodafone UK kõneleb oma kogemusest LSV-teadliku suurtööandjana. 
&#8211; Claudine McMahon, kultuuri ja kaasamise teemade globaalne juht, Vodafone
11:45–12:00 
„VÄLK“ 
&#8211; Mirtel Pohla, Eva Koldits ja Erki Pärnoja 
Etüüd „Eluaegne“ etendusest Elajannad. 
Teksti autor Berit Kaschan, muusika autor Mingo Rajandi.
12:00–12:40 
Paneel: „Tööandja kasutamata potentsiaal Eestis“ 
Eestis käib tööl üle 600 000 inimese (sh erasektoris umbes 500 000 inimest), sealhulgas lähisuhtevägivalla toimepanijad ja nende ohvrid, kes kogevad kodus rasket vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Tööandja saaks siin olla oluline ennetaja, märkaja ja abistaja, kuid täna see Eestis veel nii ei ole. 
Arutleme, miks on Eestis lähisuhtevägivalla tõkestamisel tööandja potentsiaal suuresti kasutamata? Miks ei teadvustata sarnaselt paljudele Euroopa riikidele lähisuhtevägivalla teadlikkust kui üht vastutustundliku ettevõtluse suunda? Mõtleme, kuidas saaks sel suunal paremini tegutseda. 
Paneeli juht: Marii Karell 
Arutlevad: 
&#8211; Madis Toomsalu, LHV tegevjuht 
&#8211; Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister 
&#8211; Marko Põder, IKEA Eesti juht 
&#8211; Helo Tamme, Eesti HR Seltsi juht 
&#8211; Pille Tsopp-Pagan, Naiste Tugi- ja Teabekeskus
12:40–13:00 
Erasektor kui sotsiaalsete muutuste võimestaja 
&#8211; Inga Filipova, 
IKEA Baltikumi turu juht
&nbsp;
LÕUNA 
&nbsp;
TEINE TEEMAPLOKK: 
Riigisektori koostööarengutest kannatanu kaitseks
&nbsp;
14:00–14:15 
„VÄLK“ 
&#8211; David Vseviov, ajaloolane
&nbsp;
14:15–14:30 
PPA suunad, plaanid ja hoiakud LSV teemadel 
&#8211; Egert Belitšev, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor
Vestlust juhib Kersti Kaljulaid
14:30–14:40 
Sissejuhatus paneelile „Kuidas muuta Eesti tsiviilkohus ohvrisõbralikumaks?“ &#8211; Anne Haller, 
jurist, lähisuhtevägivallaspetsialist
14:40–15:15 
Paneel: „Kuidas muuta Eesti tsiviilkohus ohvrisõbralikumaks?“ 
Paneeli fookus on tsiviilkohtumenetlusel ja sellel, kuidas muuta Eesti kohtusüsteem tervikuna ohvrisõbralikumaks, nii et kohtumõistmise kvaliteet ei kannataks. 
Eriti lastega seotud perekonnaasjades tehtavaid lahendeid on kritiseeritud selle eest, et nendes ei arvestata piisavalt lähisuhtevägivallaga. Seetõttu keskendub paneeli arutelu sellele, kas tsiviilkohus saab teha midagi enamat lähisuhtevägivalla ohvrite, (sh laste) kaitseks juhul, kui kriminaalkohus ei ole (veel) teinud süüdimõistvat otsust. 
Paneeli juht: Kersti Kaljulaid
Arutlevad: 
&#8211; Liina Naaber-Kivisoo,Viru Maakohtu esimees 
&#8211; Tambet Laasik, vandeadvokaat 
&#8211; Eve Jõgi, endine lastekaitsetöötaja
15:15–15:25 
„VÄLK“ 
&#8211; Jan Kaus, kirjanik ja muusik
15:25–15:35 
Konverentsipäeva kokkuvõte 
&#8211; Marii Karell
 
KOHVIPAUS PUUVILJADEGA
&nbsp;
16:15–17:00 
OKAS auhinna laureaadi väljakuulutamine Pärnu Naiste Tugikeskuse poolt
17:00 
Konverentsi õhtusöök ja kunstnik ning toidudisainer Maria Aderi lähisuhtevägivalla teemaline toiduinstallatsioon

Lähisuhtevägivallakonverents „Koos tugevamad“ 2023

President Kaljulaidi Fond korraldas kohvikus Literaat esimese välkkonverentsi &#8220;Kerstiga kohvikus,&#8221; kus sedakorda arutati tehisintellekti tulevikust ja selle reguleerimisvõimalustest.
Üles astusid ülemaailmselt tunnustatud AI-eksperdid Jaan Tallinn ja Andrea Miotti, , Eesti Väitlusselts, majandus- ja IT minister Tiit Riisalo, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets ja Edumuse juht Maria Rahamägi. Päeva juhtis president Kersti Kaljulaid. Esimesele &#8220;Kerstiga kohvikus&#8221; üritusele registreeris ligi sada külalist. Üritus oli tasuta.
Kohvikukohtumise korraldas President Kaljulaidi Fond, mis on loodud eesmärgiga edendada Eestis ja maailmas demokraatiat, digikultuuri, inimõigusi ja vabadusi.
Meie jaoks on oluline, et maailmas oleks nõrgematel ja haavatavamatel gruppidel ühiskonnas võrdsed võimalused; ühiskonnad austaks demokraatiat, inimõigusi ja -vabadusi ja me oskaks uusi tehnoloogiaid ühiskonna hüvanguks parimal moel tööle panna.
Fondi tegevus on võimalik ainult tänu headele toetajatele. Kui meie väärtused ja tegevused on Sulle südamelähedased ja soovid meie tegevusele ka omalt poolt hoogu anda, siis tee endale jõukohane (püsi)annetus:
<div data-project="b4ac701e-0942-4d39-abc6-391d10a47690" data-locale="et" class="mkdf-snippet"></div>
<script src="https://payment.maksekeskus.ee/static/js/donation/donation.js"></script>

Esimene “Kerstiga kohvikus” üritus läks täismajale

President Kersti Kaljulaid esines 28. märtsil Prahas NATO strateegiaseminaril põhiettekandega, kus tõstatas muu hulgas NATO poliitilise ja sõjalise tasandi koostöö parandamise küsimuse. 
„NATO on juba arendanud oma arusaama, valmisolekut ja selle põhjal ka võimekust kaitsta üksteist, iga liitlast ja iga ruutsentimeetrit oma territooriumist. Meie sõjaväed on selle mõistmises märkimisväärselt arenenud“ sõnas president Kaljulaid. „Meie sõjaväejuhid vajavad aga teadmisi sellest, millal tehakse mingite vajaduste jaoks poliitilised otsused. Juba ette kokku lepitud otsused. Meil ei ole aega Brüsselis istuda ja arutada, kes teeb mida ja kuidas, kui me oleme juba tule all,“ rõhutas president Kaljulaid. „Ka meie poliitikud vajavad harjutust, et oma ülesandeid automaatselt teada, kui selleks tekib vajadus.“
Uus NATO strateegiadokument loodetakse heaks kiita tänavu juunis Madridi tippkohtumisel. „Tänane dokument on uues olukorras lootusetult vananenud. Selles osas on liikmesriikidel üksmeel,“ lisas president Kaljulaid. Lisaks Venemaale saab uues dokumendis hinnangu ka Hiina roll. NATO strateegiadokument on avalik.
Kõrgetasemelise seminari avamisel kõnelesid veel NATO asepeasekretär Mircea Geoană ja Tšehhi välisminister Jan Lipavský.

Koos Tugevamad 2024 konverentsi kava

Ära jää möödavaatajaks: kunst, mis kõnetab ja kutsub tegudele

Eksperdid: Eesti on valmis ühiskondlikuks kokkuleppeks seksuaalkuritegude käsitlemiseks nõusolekupõhiselt

Nõusolekuseaduse foorumi kava ja esinejad

Lõpetas Demokraatia Akadeemia esimene lend

Lähisuhtevägivallakonverents „Koos tugevamad“ 2023

Esimene “Kerstiga kohvikus” üritus läks täismajale

President Kaljulaid põhiettekandes NATO strateegiaseminaril: poliitiline vaidlus peab olema hädaolukorra puhkedes juba läbitud

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee