Digipöörde ühiskondliku mõju mõtestamine

Eesti digipööre on ilmakuulus. Võime vaielda, kas digitiiger tänaseks magab, aga lood meie digiriigist on jõudnud kõikidesse maailma nurkadesse ja inspireerivad väga paljusid riike meist õppust võtma. Me armastame mõelda, et me oleme maailma esimene täielikult digitaalne ühiskond, aga me tegelikult ei ole väga põhjalikult jõudnud mõtestada, mida see tähendab. Kuidas on 25 aastat edukat digipööret muutnud me ühiskonda? Mis on meie ühiskonna modus operandis terve põlvkonnaga muutunud seetõttu, et oleme muutunud digitaalseks? Kuidas on see mõjutanud meie suhteid riigiga? Kuidas see teadmine asetub teiste riikide konteksti, kes on digiküpsuses mõnel teisel astmel? Milliseid stsenaariume suudame oma tänase teadmise pealt prognoosida ühiskondadele tulevikuks?

President Kaljulaidi Fond käivitab sellesuunalise mõtte arendamisele pühendunud rahvusvahelise mõttekoja. Oleme kaardistanud seni uuritut ning soovime välja töötada metoodika digipöörde ühiskondliku mõju mõõtmiseks, et pakkuda maailmale uut teadmist ning platvormi huvitavateks aruteludeks. Uurime, korraldame sündmusi, pakume välja teooriaid ning seda koos teadlaste, teiste mõttekodade ja ühiskondadega, et paremini mõista toimunut ning prognoosida, mis võib meie ühiskondi ees oodata. Sest digimaailmast analoogi me enam tagasi ei lähe.

“Kerstiga kohvikus” välkkonverentsil tehisintellektist esinesid muu hulgas eksperdid Jaan Tallinn ja Andrea Miotti, minister Tiit Riisalo ja Riigikogu liikmed. Välkkonverentsist saab täpsemalt lugeda SIIT.