Aasta eest käivitatud tööandjate algatuse Vägivallavabaks tiimiga liitus koolitusjuht Merilin Metsma, kelle ülesandeks on algatuse koolitusvaldkonna arendamine, uute arengusuundade kavandamine ning koolituste asjakohasuse ja kvaliteedi tagamine.
Merilin on pikaajalise kogemusega koolitus- ja arengupartner. Ta on koolitussüsteeme loonud ja juhtinud ning arenguprogramme ellu viinud erinevates avaliku sektori asutustes. Merilinil on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist, kus ta uuris avaliku teenistuse koolituse rolli ja koordineerimist detsentraliseeritud süsteemides.
Küsisime Merilinilt mõned küsimused, et saada temaga paremini tuttavaks:
Miks liitusid President Kaljulaidi Fondi ja Vägivallavabaks algatusega? Mis sind selle projekti puhul kõige rohkem kõnetas?
Vägivallavabaks algatus toetab Eesti kui terve ja turvalise riigi visiooni – keskkonda, kus inimesed saavad kasvada ja elada vaimselt ning füüsiliselt tervetena. Tunnen, et see töö langeb täpselt minu väärtustega kokku. Lisaks usun, et saan panustada oma kompetentsiga inimeste arendamise valdkonnast. Väärtuste ja oskuste kokkulangevus.
Mis sind motiveerib panustama lähisuhtevägivalla ennetusse ja ettevõtete kaasamisse sellel teemal?
Mind motiveerib veendumus, et inimene on tervik – tema mured ja rõõmud liiguvad temaga alati kaasa, ka töökeskkonda. Nagu vaimse tervise puhul, mille teadvustamine on täna oluliselt kasvanud, vajab ka lähisuhtevägivalla teema nähtavaks tegemist. Reaalsus ei kao sellepärast, et me ei räägi sellest. Just teadlikkus on esimene ja väga oluline samm muutuse suunas. Mind kõnetas eriti see, et tööandjate rolli nähakse teadlikult ja julgelt: anda neile oskused märgata, toetada ja päriselt panustada turvalisema ühiskonna loomisse. See on töö, millel on selge missioon ja mille puhul ma tunnen, et panustan päriselt olulisse.
Kuidas varasem kogemus ja teadmised sind selle projekti vedamisel toetavad?
Mind toetab aastatepikkune kogemus koolitus- ja arengupartnerina koolitusprogrammide ülesehitamisel ja mõjusate õpilahenduste loomisel koostöös ekspertidega.
Miks on sinu arvates oluline, et ettevõtetes osataks lähisuhtevägivalda märgata ja abivajajaid aidata?
Sest töökoht on sageli ainus koht, kus muutusi on võimalik märgata ja kus abivajaja võib end turvalisemalt tunda. Kui tööandjatel on oskused ja julgus märgata, võib see aidata inimest, kes muidu jääks üksi. Samuti on see otseselt seotud vaimse tervise ja organisatsioonikultuuri kvaliteediga – võiks ju olla nii, et turvaline töökeskkond on tugeva ja terve ühiskonna üks alustalasid.
Millist muutust sa loodad, et see projekt toob?
Oma varasema kogemuse pinnalt organisatsioonist, mis oli Vägivallavabaks algatuse liige, tean, et lähisuhtevägivalla teemaga tegelemist ettevõttes võetakse arusaadavalt teatava ettevaatlikusega. Mina isiklikult hindasin kõrgelt, et organisatsioon julgeb seda teemat käsitleda. Ühtlasi kinnitas see kogemus mulle, et kui ettevõttele anda raamid ja tugi (nt sõnavara), siis suudavad nad selle teema omaks võtta.
Loodan, et Vägivallavabaks algatusest kasvab liikumine, kus tööandjad tajuvad oma mõju mitte ainult tööelule, vaid ühiskonna turvatundele laiemalt. Et vägivalla märkamine muutub sama loomulikuks kui vaimse tervise ja ohutuskultuuri toetamine. Ja kõige enam loodan, et tänu sellele jõuab abi kiiremini nendeni, kes seda päriselt vajavad.
Tööandjate algatus Vägivallavabaks ühendab tööandjaid, kes usuvad, et tööandjad saavad panustada lähisuhtevägivalla ennetusse ning märgata ja toetada abivajajaid. Algatusega on liitunud juba 19 ettevõtet, kus töötab kokku üle 25 000 inimese.