Mõne aasta taguse uuringu kohaselt läheb lähisuhtevägivald Euroopa Liidus igal aastal maksma üle 360 miljardi euro. Eestis on selle aastaseks kuluks hinnatud ligikaudu 1,1 miljardit eurot, millest umbes pool miljardit on seotud paarisuhetes esineva vägivallaga.
„See moodustab ligikaudu 1,5% SKP-st. Meenutagem, et veel hiljuti oli meie eesmärk hoida kaitsekulud 2% juures SKP-st. Lähisuhtevägivallast rääkides on seega tegemist väga suure majandusliku mõjuga,“ märkis Eesti Panga president Madis Müller President Kaljulaidi Fondi korraldatud arutelul.
Müller nentis, et lähisuhtevägivalla majanduslikku mõõdet pole Eesti Pangas süvitsi analüüsitud. „Paarisuhetes kogetava vägivalla tõttu tekkiv majanduslik kahju Eestis ulatus 2019. aastal hinnanguliselt 519 miljoni euroni, kui tugineda Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2021. aasta uuringule. Kurb statistika ütleb, et Eesti naised langevad füüsilise vägivalla ohvriks kodustes tingimustes märksa sagedamini kui Euroopa naised keskmiselt,“ tõdes Müller.
Ta rõhutas, et lähisuhtevägivallaga kaasnev majanduslik mõju on meie ühiskonnas ulatuslik ja mitmetahuline, avaldudes nii füüsiliste kui ka psühholoogiliste kannatuste kaudu naiste tööhõives, aga ka vajaduses pakkuda mitmesuguseid avalikke teenuseid, alates meditsiinist kuni õigusvaldkonnani välja.
„Seetõttu on ülioluline kõigepealt teadvustada lähisuhtevägivalla ulatuslikku mõju, sh selle majanduslikku mõju. Mõistagi ei ole vägivalla vastu võideldes majanduslikud kaalutlused esmatähtsad. Küll aga aitab lähisuhtevägivalla mõjude majandusliku mõju hindamine loodetavasti probleemi ulatust paremini kõigi Eesti inimeste ja ka poliitikakujundajateni viia.“
Poole lähisuhtevägivalla majanduslikest kuludest kannavad tööandjad
Varasemad analüüsid on näidanud, et ligikaudu poole lähisuhtevägivalla tõttu saamata jäänud majanduslikust kasust kannavad tööandjad, sest kodus toimuv peegeldub paratamatult ka tööellu. Nii Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla kui ka Enefit Industry juht Lauri Karp märkisid arutelul, et töökeskkond on õige koht, kus lähisuhtevägivalla teemat märgata ja tuge pakkuda.
„Inimesed viibivad kaheksa tundi päevas meie perimeetris. Juhtide ülesanne on luua turvaline keskkond ka neile, kes kogevad enne või pärast tööpäeva kodus seda, mida enamik meist igapäevaselt ei koge,“ rääkis Karp.
Talle sekundeeris Tarmo Ulla, rõhutades, et inimesed veedavad suure osa oma päevast kolleegidega. „Küsimus on selles, milline töökeskkond mind seal ootab: kas see on turvaline, kas seal on inimesed, kes minust siiralt hoolivad ja tähelepanu pööravad, ning kas see on selline keskkond, kus ma julgen rääkida ka oma probleemidest.“
Ettevõtete mõju ühiskonnas
Nii Enefit kui ka Swedbank on juba mõnda aega koolitanud oma juhte ja töötajaid lähisuhtevägivalla teemadel. Ulla sõnul on olnud isegi mõnevõrra üllatav, kui avatult inimesed neil koolitustel räägivad. Sama on kogetud ka Enefitis. „Inimesed on valmis töökeskkonnas oma kogemusi jagama, kui selleks on loodud turvaline õhkkond,“ ütles Karp.
Ta tõi näiteks sügisel Auveres toimunud lähisuhtevägivalla märkamise koolituse kaevuritele ning õlitööstuse ja elektritootmise töötajatele, kus osales valdavalt meeste kollektiiv. „See oli tõeline sensatsioon. Ma ei ole varem näinud nii avatud kuulamist ja rääkimist,“ kirjeldas Karp.
Ligi 5000 töötajaga Enefit on üks esimestest Eesti ettevõtetest, kes liitus tööandjate algatusega Vägivallavabaks, mille eesmärk on luua teadlikke ja turvalisi töökeskkondi, kus osatakse lähisuhtevägivalda märgata ning abivajajaid toetada. Enefit Industry juhi Lauri Karpi sõnul on teemaga tegelemine nende jaoks eelkõige väärtusküsimus.
„Väärtused on justkui nähtamatu tekk, mis meie organisatsiooni koos hoiab. Ja kuigi me ei vaata lähisuhtevägivalla teemaga tegelemisele läbi majandusliku vaatenurga, on selge, et kui tekk ei püsi koos, on sellel majanduslik mõju nii meie kontsernile kui ka Eestile tervikuna,“ ütles Karp.
Sarnastel põhjustel liitus algatusega ka Swedbank. „Äri on loomulikult oluline, kuid Eesti suurima pangana oleme me väga suur osa ühiskonnast. Sellel, mida meie teeme, on mõju. Kui me suudame seda teha ühiselt – juhtimiskultuuri kaudu aidata meil kõigil kasvada –, siis just sealt see muutus alguse saab,“ rääkis Ulla.
Juht kui majakas
Nii Ulla kui Karpi sõnul algab turvalise töökeskkonna ja -kultuuri loomine juhist. Juhi ülesanne ei ole tegeleda ainult äritulemustega, vaid ka kujundada organisatsioonikultuuri ning julgeda tõstatada teemasid, mis ei pruugi olla otseselt seotud igapäevase äritegevusega, kuid on inimeste heaolu seisukohalt määrava tähtsusega.
Samas rõhutavad mõlemad, et juhi roll ei ole lähisuhtevägivalla teemade vaates pakkuda valmis lahendusi. „Juhi suurim eksimus on hakata kohe lahendusi pakkuma. Lähisuhtevägivald on spetsiifiline ja tundlik teema ning juhil ei ole pädevust seda ise lahendada. Juhi ülesanne on luua turvaline keskkond, kus inimene julgeb rääkida, ning vajadusel suunata ta abi juurde,“ selgitas Karp.
Eesti Panga president Madis Müller lisas, et lõppkokkuvõttes mõjutab kõik see, mis inimestel kodus toimub, ka organisatsioone ja majandust laiemalt. „Seda mõju ei saa tööelust eraldada ning sellest peab olema võimalik rääkida,“ rõhutas ta.