Juba mitu aastat on grupp vabatahtlikke, laiemalt tuntud kui Ööhaldjad, panustanud sellesse, et Eesti ööelu oleks turvalisem. Ööhaldjad pälvisid toetuse President Kaljulaid Fondi viimasest lähisuhtevägivalda vähendavate algatuste stardirahastuse voorust. Meelemürkide liigtarvitamisega kaasnevatest varjatud probleemidest rääkisime Ööhaldjate tegevjuhi Marit Ojaga.
Mariti sõnul on pidudel ja festivalidel endiselt sagedaseim probleem alkoholi liigtarvitamine, kuid tõusutrendis on ka narkootikumide tarvitamine. Samal ajal on teadlikkus psühhotroopsete ainete kasutamise riskidest madal ning tegelikke ohte ei aduta. Narkootikumidega seotud stigmad takistavad sageli abi küsimist ka hädaolukorras.
Kardetakse nii õiguslikke tagajärgi kui ka lähedaste hukkamõistu. Kas politsei kaasamine tähendab karistust ja kas perekond saab juhtunust teada – just need hirmud on sageli põhjuseks, miks abi otsimist edasi lükatakse. „Ööhaldjad pakuvad usalduslikku ja diskreetset abi. Kõige tähtsam on tervis ja elu. Kui keegi on ohtlikus seisus, tuleb alati kutsuda abi, mitte karta,“ rõhutas Marit.
Pea iga kolmandat naist on ööelus ahistatud
Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega kaasnevad paraku ka muud probleemid. Üks ööelu varjatud, kuid laialt levinud muresid on seksuaalne ahistamine. Sotsiaalkindlustusameti 2023. aasta küsitlusest selgus, et 73% Eesti naistest ja 32% meestest on ööelus seksuaalset ahistamist kogenud.
Ööhaldjate kogemus näitab, et ahistamist esineb sagedamini nn peavoolusündmustel ning paljuski on tegemist generatsioonilise küsimusega – nooremate seas on arusaam vastastikusest nõusolekust parem. „Oma töös lähtume sellest, et kannatanu ei jääks üksi ja info jõuaks inimesteni, kes saavad reageerida – olgu need siis turvatöötajad, korraldajad või korrakaitseüksused,” rääkis Marit.
Et vabatahtlikud oskaksid ahistamisjuhtumeid paremini märgata ja neile vajadusel reageerida, läbisid Ööhaldjad eelmisel aastal põhjaliku koolituse. President Kaljulaidi Fondi ja Solidaarsuskorpuse rahastusel toimunud simulatsioonilaagris harjutati päriselus ettetulevaid olukordi. „Meie eesmärk oli täiendada oskusi, et tulla paremini toime keeruliste juhtumitega, sealhulgas seksuaalse ahistamise ja vägivallaga seotud olukordades,“ ütles Marit.
Koolitusel pöörati tähelepanu ka lähisuhtevägivalla ilmingutele. Kui tavapäraselt jääb see koduseinte vahele, siis pidudel ja festivalidel võivad joobe tõttu pinged kergemini avalduda. „Joobes inimene ei pruugi oma käitumist kontrollida ning vägivalla märgid – näiteks partneri alandamine, käest tirimine või füüsiline agressioon –, võivad ilmneda avalikus ruumis,“ rääkis Marit.
Seksuaalne ahistamine ja mürgitamine
Ööelus on seksuaalne ahistamine sageli seotud ka mürgitamise juhtumitega, kus pahatahtlikult sokutatakse narkootikume kaaspidutsejate jookidesse. 2024. aastal teavitati politseid 113 mürgitamiskahtlusest ning 17 juhul alustati kriminaalmenetlust. Mariti hinnangul on tegelik probleem oluliselt ulatuslikum, kui ametlik statistika peegeldab.
Ta selgitas, et ohvrid ei julge sageli abi otsida, sest kahtlevad iseendas: äkki oldi lihtsalt liiga väsinud või joodi liiga palju. Hirm on eriti suur siis, kui ollakse ka ise uimasteid tarvitanud, kuna kardetakse karistamist või süüdistavat suhtumist.
Ohvri uimastamiseks kasutatakse erinevaid uinuteid ja rahusteid. Mariti sõnul on kõige levinum aine siiski alkohol, kuigi mürgitamisjuhtumitega seostatakse sageli ka GHB-d ehk nn korgijooki. Kuna mõlemad on vedelal kujul, on neid lihtne võõra joogi sisse sokutada.
„Võõrast ainet joogis on väga keeruline ära tunda. Mõni on kirjeldanud, et GHB-l on veidi soolakas või imal maitse, kuid seda on raske märgata, eriti kui eelnevalt on juba alkoholi tarvitatud,“ ütles Marit. Ta lisas, et kui tekib tunne, et joove on ebaproportsionaalselt tugev, kontroll keha üle hakkab kaduma või enesetunne halveneb järsult, tasub pöörduda turvalise inimese poole ja abi küsida.
GHB kaob organismist kiiresti – kuni 12 tunniga –, mistõttu on kiire tegutsemine kriitilise tähtsusega. „Kui tekib kahtlus, et midagi on juhtunud, tuleks kohe ühendust võtta politseiga, kellel on võimalus uriiniproov võtta,“ rõhutas Marit.
Kui hommikul ärgatakse võõras kohas, eelmisest õhtust pole mälestusi ning on kahtlus, et midagi on juhtunud, soovitab ta pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. Seal tehakse vajalikud testid, võetakse proovid ja viiakse läbi ülevaatus, mille tulemusi saab hiljem kasutada ka kriminaalmenetluses.
Ööeluasutustel on oluline roll turvalisuse tagamisel
„Samas ei ole kõik mürgitamise olukorrad tingimata seotud sooviga kedagi seksuaalselt ära kasutada. Uimastatakse ka selleks, et asju varastada. Mõni teeb seda „naljaviluks“. Osa arvab, et stimulant aitab sõbral öö läbi pidutseda,“ kirjeldas Marit mürgitajate motiive ja pani südamele, et ka „heatahtlik“ mürgitamine on kriminaalselt karistatav.
Lisaks pidutsejate endi tähelepanelikkusele saavad klientide turvalisuse nimel palju ära teha ka ööeluasutuste omanikud. Oluline roll on kvaliteetsel turvateenusel ja kaameratel. Lisaks unistab Ööhaldjate tegevjuht, et pidudel võetaks kasutusele klaasid, millele saaks peale panna kaane.
Marit tõdes, et väga palju saaks ära teha ka teavitustööga – panna välja plakateid või muid materjale. „Paraku puutume väga palju kokku suhtumisega, et „meie asutuses sellist probleemi pole“. Kardetakse, et teadlikkust tõstvate materjalide kasutamine või korgijoogitestide jagamine jätab mulje kui problemaatilisest kohast – vastupidi, see näitab hoolimist.“
Üldiselt tundub Maritile, et olukord ööelus on võrreldes mõne aasta taguse ajaga paranenud: „Inimesed pöörduvad Ööhaldjate poole üha julgemini ja ka alkoholi või narkootikumite tarvitamisega üle piiri minemise korral julgevad sõbrad nõu ning abi küsima tulla. Mida rohkem julgevad inimesed nendest olukordadest teada anda ja pöörduda, seda paremaks saab minna.”