Eesti Olümpiakomitee – Eesti spordijuhtimise avatud platvorm

Kogu programm on alla laetav siit.

20 aasta eest ühinesid Eesti Spordi Keskliit ja Eesti Olümpiakomitee (EOK). Moodustus üks ja selge Eesti spordipüramiid – algajatest tippudeni, liikujatest võistlejateni, lastest eakateni. Sellest lähtuvalt olen kujundanud oma programmi, mida soovin ellu viia EOK presidendina järgmise nelja aasta jooksul.

Kõige tõsisem väljakutse täna on spordi rahastamise tagamine. On selge, et raha hulk, mis meil spordi heaks kasutada on – see osa, mis tuleb riigieelarvest – lähiajal suurusjärkude võrra ei kasva. Sellegipoolest on võimalik kokku leppida rahastamismudel, mis annaks tulevikukindluse, sidudes selle näiteks hasartmängumaksu laekumisega. Konstruktiivsed suhted valitsusega on tähtsad, et sünniks teineteisemõistmine. EOK maine nii valitsuse kui avalikkuse silmis peab olema selline, et meiega tahetaks koostööd teha.

EOK peab olema atraktiivne partner ka Eesti filantroopidele ja ettevõtetele. Tuleb aru saada, miks näiteks meie ükssarvikute põlvkonna ettevõtjad, kes ise on pigem vägagi sportlikud, EOKga täna koostööd ei tee. Kindlasti on EOK võimeline tegema neile ja teistele seni kaasalöömisest eemale jäänud sihtgruppidele väärtuspakkumisi, mis kõnetavad neid läbi selgete eesmärkide.

Selleks, et kindlustada EOK vajalike ressurssidega, peavad kõik rahastajad aru saama, mille eest me seisame. Võib ka küsida, milline on minu juhitud EOK nelja aasta pärast, kui on võimalus teatepulk üle anda järgmisele presidendile. Kuidas toimib EOK organisatsioon, kui lai on meie spordipüramiid ja kui terav selle tipp, millised on suhted omavahel, EOK liikmeskonnas? Kui arusaadavad oleme oma tegevuses riigile, omavalitsustele, ettevõtjatele?

Sellepärast kirjutangi järgmistel lehekülgedel sellest, millega plaanin järgmisel neljal aastal süvendatult tegeleda.

Ma soovin, et nelja aasta pärast:

• oleks meil ette näidata medaleid kõigilt olümpiamängudelt – suve-, talve-, para- ja eriolümpialt. Ja loomulikult teistelt tiitlivõistlustelt, sest sugugi kõik alad ei kuulu olümpiakavva.
• oleks spordiharrastajaid Eestis rohkem kui täna. Liikumine peab olema kättesaadav ja atraktiivne kõigile olenemata soost, vanusest või ka erilistest vajadustest.
• oleks meie treenerid ja sportlaste tugisüsteemid maailmatasemel ning rahvusvaheliselt hästi võrgustunud, mis tagab meie sportlastele parima võimaliku oskusteabe ja toe.
• ei tunneks ükski lapsevanem, et trenn pole turvaline ning ühestki spordieetika valukohast ei vaadataks ühelgi tasandil mööda.
• ei tunneks ükski EOK liige, et ta ei ole EOKga seotud ning spordialaliidud on saanud kasvada tugevamaks ja toimekamaks.
• oleks EOK usaldusväärne partner nii spordirahvale, riigile, toetajatele kui kohaliku tasandi eestvedajatele.
• oleks EOK hästi ja demokraatlikult juhitud tõhus ning läbipaistev organisatsioon, mis kaasab tippteadmisi ning veab spordiinnovatsiooni kogu meie spordirahva hüvanguks.

Olen selgelt välja öelnud, et EOK juhtimine vajab muutust. Seda soovi on väljendanud suur osa meie spordiringkonnast, kellega olen viimastel nädalatel aktiivselt suhelnud.

Siinne sihiseadmine ei tähenda siiski, et kõik peab kohe ja korraga muutuma. EOKs on aastate jooksul tehtud palju asju õigesti ja hästi ning ka seda tuleb osata hoida. Alaliitude, piirkondlike spordiliitude, spordiühenduste, sportlaste, treenerite ja teistega nõu pidades sünnivad arendusprojektid, millesse me kõik usume ja mille õnnestumisse tahame panustada.

Seda kõike ei saavuta EOK president üksi. Seda kõike ei tee ainult EOK meeskond. Me teeme seda kõik koos – kui meil on selgelt sõnastatud eesmärgid ja ühised väärtused, saame rohkem ära tehtud!

Kersti Kaljulaid

EOK presidendi kandidaat

Tippsport

Team Estonia on tänaseks tegutsenud viis aastat, mis on paras aeg, et hinnata senist toimemudelit ja teha vajalikke muudatusi. Ainuke eesmärk, mis Team Estonia sportlasel olla saab, on medal olümpiamängudelt või mitte-olümpiaala puhul MMilt, EMilt. Selleks on oluline kasvatada nende sportlaste ringi, kes asjaolude kokkulangemisel selleni küündida võiks.

Team Estonia tugevuseks on olnud lihtsad liitumiskriteeriumid ja ühetaolised toetused, mis on olnud kõigile arusaadavad. Tippspordi komitee on saanud vajadusel teha ka erandeid, kui formaalsed kriteeriumid on olnud lähedal, kuid siiski täitmata. Nõrk koht on toetatavate sportlaste päris suur arv ja toetuste jätkamine ka juhul, kui sportlane tegelikult ei arene seatud eesmärkide suunas.

Olulisemad sammud, mida nelja aastaga ellu viia:

• teismelistele tippspordiambitsiooniga sportlastele luuakse Team Estoniast eraldi andmepõhine toetusmudel. Selle eesmärk on vältida nende arengu üleforsseerimist liiga varases eas. Erinevatel spordialadel on tippu jõudmise vanus väga erinev ja noortespordi rahastusmudel peab ka seda arvestama.
• toetuse määramisel tuleb arvestada, et erinevad alad on erineva kulukusega. Kuna kõik Team Estonia sportlased peavad jõudma tasemele, kus neil on õnnestumise korral võimalus see medal kõrgetasemeliselt võistluselt võtta, lepitakse toetuse määramisel kokku teekond sinna jõudmiseks. Kui sportlane või tema alaliit loobuvad eesmärgi püüdmisest, lõpeb Team Estonia toetus.
• Team Estonia raha jaguneb kolmeks – isiklik, treeneri- ja tegevustoetus. Isiklik toetus peab jõudma sportlase endani, kuid tegevustoetuse kasutamises tuleb alaliiduga kokku leppida. Alaliit võib sportlastele kehtestada oma tippspordiplaanidest tulenevaid täiendavaid nõudeid, mis pannakse kirja sportlase, alaliidu ja Team Estonia kolmepoolsesse koostööleppesse.
• alaliitudel on õigus sõlmida tegevustoetuse osas kokkuleppeid raha kasutamiseks ka nii, et selle alaliidu kõik tippu pürgijad saaksid toetusest ühiselt kasu, näiteks palgata ühise treeneri vms.
• lisaks sportlase ambitsioonile peab EOK Team Estoniasse arvamise puhul vaatama ala potentsiaali ja harrastajate hulka Eestis, nähtavust maailmas ja rahvusvahelist konkurentsi.
• Team Estonia mudel on mõeldud eeskätt individuaalalade sportlastele ja väikestele võistkondadele (vehklejad, sõudjad, 3×3 korvpall, rannavõrkpall jne). Suurtele võistkonnaaladele on vaja luua eraldi süsteem, mille EOK vastavate alaliitudega kokku lepib.

Liikumisharrastus

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse uuringu järgi tegeleb 59% Eesti inimes­test vähemalt kord nädalas sportimisega. Näeme, et meie rahvaspordi­üritused üha kasvavad ning nende kvaliteet tõuseb ja korraldus on maailma­tasemel.

Samas on viimase kaheksa aasta jooksul vähemalt kord nädalas sportijate arv pigem vähenenud. Meie lapsed liiguvad võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga poole vähem. Meil on ehitatud spordirajatisi üle terve Eesti, aga nende kasutus on ebaühtlane, amortisatsiooni- ja püsikulud suurenevad. Meil on ka alakasutatud taristut, samas kui paljud rajatised on ülerahvastatud. Ning meie liikumis­harrastuse suurim valge laik on eakate turvaline liikumine.

Olulisemad sammud, mida nelja aastaga ellu viia:

• koostöös Liikumisharrastuse kompetentsikeskusega on ellu viidud liikumispööre – murrang mõtteviisis ja käitumises, kus teeme liikumise päriselt prioriteediks üle kogu elukaare. Kõikidele inimestele olenemata vanusest, rahalistest võimalustest, erivajadustest on loodud võimalused tegeleda liikumisega. See tähendab liikumisvõimaluste muutmist nii ligipääsetavaks kui kättesaadavaks.
• EOK seab mõõdetavad eesmärgid liikumisharrastuse leviku mõõtmiseks kõikides eagruppides. Alaliitude, spordiklubide, kohalike omavalitsuste ja spordiliitudega koostöös kaasatakse raha Euroopa vastavatest meetmetest, et võimendada riigi, omavalitsuste ja eraettevõtete panust.
• maakonna spordiliidud, kes on KOV ja EOK lepinguparterid, tunnevad kõige paremini oma piirkonna spordivõimalusi ja harrastajate soove. Nemad tegelevad järjekindlalt liikumisharrastuse „valgete laikude“ katmisega nii, et spordi- ja liikumisharrastajate hulk kasvaks.
• eakate liikumisharrastuse metoodiliseks edendamiseks leiab EOK üleriigilise koostööpartneri, kes kõnetab just vanemaid põlvkondi ja pakub neile võimalust liikuda, suhelda ja soovi korral ka võistelda.
• piirkondade spordiliidud on spordiklubide kohalik koostööpartner. EOK aitab kõiki spordiliite parima teadmisega ja toetab ka nende omavahelist koostööd.
• EOK toetab laste mitmekülgset sportimist ja kujundab ka rahastusmudeli seda soosivaks. Oluline on vältida laste liigvarast spetsialiseerumist ja keskendumist vaid ühele alale.
• spordiklubid, kes treenivad lapsi, peavad leidma koostööpartnerid, kellega koos tagada treeningute mitmekülgsus. Vajadusel tuleb aidata last uue alal leidmisel, kui tema motivatsioon või eeldused antud alaga tegeleda on kadunud.
• ka meeskonnaspordiga tegelevad klubid peavad treeningutest eemale jäävatele lastele pakkuma tuge uue ala valikul ja sportimise juurde jäämiseks. EOK aitab vastava metoodika ja oskuste kujundamisel.
• spordiklubid, kelle juures treenivad EOK toetusega lapsed ja noored, peavad pakkuma spordirõõmu nii võistlushimulistele kui liikumishuvilistele lastele.
• EOK muudab lastetreenerite rahastamist nii, et selline paindlikkus saaks võimalikuks.
• EOK kasutab oma autoriteeti selleks, et 2028. aastal uuenevas kooliprogrammis oleks viis sporditundi nädalas. Erinevate alaliitude võrgustiku kaudu toome koolispordimaastikule uusi ja huvitavaid alasid – kettasport, ronimine jmt.

Spordisektori koostöö

EOK on platvorm ja koostööpartner Eesti spordielu edendajatele – tipp- ja harrastussportlastele, spordielu edendajatele ja treeneritele, spordiarstidele ja füsioterapeutidele, meediale ning kõikidele neile, kes tahavad Eesti spordile kaasa elada.

Kohalikud omavalitsused on meie spordimaastiku suurimad panustajad. EOK peab muutuma neile atraktiivseks ja võimekaks partneriks, kellega ühiselt kohaliku tasandi sportimist edendada ning hoiakuid kujundada. Riigiga suheldes peab EOK olema sisukas partner nii kultuuriministeeriumile kui kõigile teistele vertikaalidele, mis spordi, tervise ja inimeste liikumisega seotud on.

Olulisemad sammud, mida nelja aastaga ellu viia:

• spordialade arengu võtmetegijaks on alaliidud. EOK roll on aidata kaasa alaliitude arengule ning võimekuse kasvule, vajadusel ka proaktiivselt. EOK korraldab infovahetust ja pakub aktiivselt alaliitudele nende tegevuseks vajalikku tuge, vajadusel ka probleemide lahendamisel.
• EOK sõlmib alaliitude ja sportlastega Team Estonia ja edaspidi ka andmepõhise noortespordi toetusmeetme lepingud, olles niiviisi üheks vastutavaks pooleks sportlaste arengu eest.
• EOK võtab vastutuse töötada välja standardsed lepingud (maakonna) spordiliitude, kohalike omavalitsuste ja EOK vahel, et olla abiks spordielu korraldamisel. Liikumisharrastuse kompetentsikeskus tegutseb samuti koostöös spordiliitudega ja kaasab oma projektidesse ka alaliidud.
• kõik EOK täitevkomitee liikmed hoiavad tihedat ühendust spordialaliitudega, moodustades sisulise ja hästitoimiva võrgustiku.

Treeneritöö, spordieetika ja võrdne kohtlemine

Eesti spordis on käimas kultuurimuutus sarnaselt kogu meie ühiskonna kasvamisele. Spordikogukond peab saama osavamaks üksteist austava kohtlemise osas igas olukorras. Me peame oskama hoiduda mitmetimõistetavatest olukordadest, kaitsmaks nii treenereid kui treenitavaid. EOK-l on võtmeroll ja -vastutus selliste ühiskondlike hoiakute kujundamisel.

Eesti sport peab olema turvaline. Selleks peab EOK koostöös Eesti Treenerite Liidu, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega (EADSE) looma ühist väärtusruumi. Iga lapsevanem, kes oma lapse trenni saadab, peab teadma, et seal on arengut toetav keskkond, mis hoiab lapse ja nooruki tervist, nii füüsilist kui vaimset.

EADSE peamine ülesanne on ennetada tõsiseid rikkumisi. Kui need siiski on aset leidnud, menetleb EADSE neid vastavalt oma reeglitele ja kaasab õiguskaitseorganid, kui rikkumise olemus seda eeldab. Sportlased, lapsevanemad, treenerid ja nende tööandjad saavad alati pöörduda EADSE poole, et ennetada teadmatusest või oskamatusest, läbipõlemisest jmt põhjustest tulenevaid probleeme.

Mida suurem on kõigi spordiinimeste usaldus EADSE vastu, seda kiiremini jõuavad mured EOK-ni ja edasine kahju saab ära hoitud.

Kuidas me selle saavutame?

• Kõik treenerite poolt juhendatud spordiharrastajad saavad ainult teaduspõhist nõu ja abi oma eesmärkide saavutamisel.
• Vastava hariduse ja koolituseta treenerid ei tohi lapsi ega noori sportlasi treenida.
• EOK hoiab oma kodulehel kättesaadavana andmebaasi treeneritest, kes vastavad kokkulepitud nõuetele, et ka iga täisealine liikumisharrastaja saaks oma treeneri kvalifikatsiooni ise vaadata.
• EOK vaatab üle treenerite koolitusmudeli, vähendamaks formaalset kursuste läbimist ja suurendamaks täpselt sihitud koolituste osakaalu.
• EOK töötab koostöös treenerite ja nende organisatsioonidega selle nimel, et tekiks treenerite kutseorganisatsioon, mis tegeleb treenerite kutseoskuste kirjeldamise ja hindamisega, töötades sisuliselt kutsekojana.
• Karjääri lõpetanud tippsportlastele on loodud efektiivne ja karjääri jooksul omandatud oskusi arvestav teekond treenerikutseni.
• Eesmärk peab olema koostöös riigiga viia kvalifitseeritud treenerite keskmine palk kultuuritöötajate keskmise palgani.

Andmepõhine juhtimine ja innovatsioon

Eesti spordistatistika pealisehitus on maailmatasemel, kuid algandmete esitajad ei ole oma andmete kogumise metoodikas alati veendunud. Anname neile selle kindluse, kuid vaatame ka üle, kas kõik esitatavad andmed on spordi- ja liikumisharrastuse edenemise hindamiseks tarvilikud ja kogumismeetodid lihtsad.

EOK kavandab oma tegevust ja mõõdab tulemusi andmepõhiselt. Kui ettevõetud projektid/tegevused ei näita oodatud tulemusi, peab EOK need üle vaatama. Mõõdetavad eesmärgid on avalikud ja ka nende poole liikumise aegrida on avalik.

Möönan, et andmekogumine ja -kasutus on tegelikult üks ja vägagi tehniline valdkond, kus peame edenema, et eespool toodud eesmärgid täita. Eraldi peatükina toon selle siiski välja, sest mistahes organisatsioon on täna selle küsimuse ees – milliseid andmeid me vajame, millest päriselt kasu on? Kuidas me need kogume, et ei võrreldaks õunu ja apelsine? Millisel moel me oma andmekogu kasutame, et saada sellest suurimat kasu ja ka tuua välja meie tegevuse tulemused, nii positiivsed kui altminekud?

Olulisemad sammud, mida nelja aastaga ellu viia:

• EOK algatab projekti andmepõhise noortespordi toetamise mudeli väljatöötamiseks. Selle eesmärgiks on tagada noorte sportlaste arengueesmärkide seadmine ja mõõtmine sportlase arengut toetaval viisil. Niimoodi saame meetodi, kuidas aidata tippsporti püüdlevaid noori teaduspõhiselt, seades mõistlikke eesmärke selleks, et kunagi saaksid neist juba Team Estonia kasvandikud.
• kaasame andmepõhise juhtimise arendamiseks senisest enam erasektorit, muuhulgas Eesti tugevast iduettevõtete kogukonnast.
• EOK loob võimalused uute tehnoloogiate paremaks ja tõhusamaks kasutamiseks meie spordiinnovatsiooni edendamisel.

Organisatsioon

EOK peab olema liikmete käsutuses olev teadmuskeskus, mille rollist saadakse aru ning millest on kasu. Eesmärgiks on tagada mitte ainult tippspordi kestmine, vaid kestev areng.

Teisalt peab EOK ise võtma selge vastutuse ühiskondlike hoiakute kujundamiseks ning olema sportliku eluviisi eestvedaja, kes kõnetab kõiki ühiskonnagruppe. EOK peab olema nähtav ning seisma oma väärtuste eest. See vastutus on nii EOK presidendil kui kõigil teistel valitud liikmetel ühine.

Organisatsioonina peab EOK olema avatud ja kaasaegne ning tõhus organisatsioon.

Minu põhimõtted EOK kui organisatsiooni juhtimisel:

• EOK president vastutab strateegilise juhtimise eest ning osaleb aktiivselt organisatsiooni igapäevases juhtimises ning esindamises. Asepresidentide roll ja selge vastutus peab kasvama ning seetõttu on asepresidentide töö osaliselt tasustatud.
• minu juhitud EOK-l on kaks asepresidenti – üks vastutab tippspordi, treenerite ja spordieetika valdkondade eest ning teine sportlike eluviiside edendamise eest, tehes aktiivselt koostööd piirkondlike organisatsioonidega.
• täitevkomitee on toimiv juhtimistasand ning iga täitevkomitee liige on sisuline võrgustiku juht ja kontakt kokkulepitud hulgale EOK liikmetele. Selle eesmärk on tagada parem infovahetus, ühiste eesmärkide seadmine ning väärtusruumi kujundamine.
• peasekretär on EOK tegevjuht, kes juhib sekretariaadi tööd. Tema leidmiseks toimub avalik konkurss, et leida sellele ametikohale parim võimalik tippjuhi kogemusega inimene.
• alaliidud vastutavad oma spordiala arendamise eest, kuid kõik siin programmis toodu on neile abiks ühiste eesmärkide täitmisel.
• piirkondlikud spordiliidud teevad tihedat koostööd EOK ja kohaliku omavalitsusega, tehes oma kodukohas sellist sporti, nagu sealsetele inimestele endile meeldib ja sobib, pidades silmas kõiki earühmi.

Miks see kõik on oluline?

21. sajandiks on inimkond jõudnud punkti, kus liikumisharrastusest on saanud tervise- ja hügieeniküsimus. Eestlaste keskmine eluiga on kasvanud, kuid tervena elatud aastaid ei ole samavõrra lisandunud. Kui rohkem inimesi teeb sporti ja püsib liikuvana ka vanemas eas, siis hoiab see oluliselt kokku tervishoiuraha – elustiilihaiguste ravist vabaneva ressursiga saame aidata teisi abivajajaid.

Meie igapäevatöös on füüsilist koormust üha vähem, meie vaba aja sisutamise nimel käib järjest suurem konkurents. Ei ole teist teed elada kaua ja tervena, kui teha terve elu mingisugust sporti.

Ma ei karda seda sõna – millegipärast kipume asendama seda liikumisharrastuse ja muu taolise leebemaga. Sport on ilus eestikeelne sõna ja sobib kasutamiseks igas kontekstis! Sport pakub rõõmu ja põnevust, kõikidele – neile sobival viisil.

Jah, lustiga sporti tegev rahvas on kõige suurem asi, mis aitab päriselt ka vähendada meie tervise, sealhulgas vaimse tervise hoidmiseks minevaid kulutusi. Aga igapäevase liikumisrõõmu otsijad ei pea sellele tegevusele vaatama kui millelegi, mis tuleb lihtsalt ära teha – rõõmu toov sporditee on võimalik kõikidele, aga teeotsa on kergem leida, kui kasvada koos vanematega, kes juba sel teel kõnnivad.

Aitame järele vanemad ja vanavanemad ja kohe alguses järje peale väiksemad. Kui me seda suudame, loob see positiivse spiraali ka spordi, muuhulgas tippspordi rahastamiseks – me kõik teame, et samastumise kaudu on lihtsam mõista ja toredam panustada!