Arvamuslugu ilmus algselt ERRi portaalis.
Noorte võimalus saada kaasaegset seksuaalharidust ei tohiks sõltuda juhusest. Kui koolides puudub antud teemal läbimõeldud lähenemine ja õpetajatele tugi, jäävad paljud noored ilma teadmistest ja oskustest, mis aitavad hoida tervist ning kujundada turvalisi ja lugupidavaid suhteid. Uuringud ja ka meie enda kogemus koolides loenguid andes kinnitab, et just põhjalik ja järjepidev seksuaalharidus kõikides kooliastmetes on parim viis nende teadmiste, oskuste ja hoiakute kindlustamiseks, kirjutavad Tartu Ülikooli arstitudengid ja koolinoori seksuaalhariduse teemal koolitavad Annika Alavere ja Grete Marleen Kongo.
Olukorra mõistmiseks tuleb alustada veidi kaugemalt. Möödunud aastal ilmunud Tervise Arengu Instituudi noorte seksuaaltervise uuringu tulemused näitasid, et kuigi seksuaalhariduse teemad on inimeseõpetuse ainekavas olemas, on selle sisu ja kvaliteet kooliti erinev. Kõiki uuritud teemasid oli koolis küll käsitletud, kuid õpilaste hinnangul ebaühtlaselt ja vähese põhjalikkusega. Õpilaste teadmiste tase oli ebaühtlane ja pigem madal.
Näiteks uuritud 2224-st 7.-9. klassi õpilasest teadis vaid 26% täpselt, kuidas levib inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV. Lisaks ainult 23% mõistis sugulisel teel levivate infektsioonide levikut ja 15% oskas nimetada nende vältimise meetodeid.
Veelgi kõnekam on, et mida põhjalikumalt oli noorte sõnul koolis seksuaalharidust käsitletud, seda paremad olid teadmised seksuaaltervisest, sallivam suhtumine HIV-ga elavatesse inimestesse, positiivsem suhtumine kondoomi kasutamisse ning mis peamine – seda rohkem oli noortel võrdõiguslikkust ja turvalist seksuaalkäitumist soosivaid hoiakuid. See tähendab, et põhjalik ja järjepidev seksuaalharidus mõjutab otseselt noorte tervist ja suhete turvalisust.
Klassiruum peegeldab ühiskonna hoiakuid
Anname arstitudengitena koolides seksuaalhariduse teemal vabatahtlikena loenguid ja näeme niisamuti, et teadmised ja oskused klassides on ebaühtlased. On noori, kes on seksuaaltervise teemadel juba teadlikud ja huviga kaasa löömas ning on neid, kes puutuvad seksuaalharidusega kokku esimest korda, teema teeb nalja või valmistab piinlikkust.
Meie kogemus loengutest näitab, et tänases kooli seksuaalhariduses on rida barjääre, mis takistavad noorte tervise ja suhetega seotud teadmiste järjepidevat kujundamist. Esiteks tundub, et seksuaalhariduse teemadele ei pühendata kõikides koolides piisavalt aega. Eriti problemaatiline on see juhul, kui seksuaalharidust on vaid üks tund aastas või vastava ettevalmistusega õpetaja puudub.
Näeme ka oma loengutes, et paljudes klassides tuleb meil esmalt avada seksuaalsuse tähendust, st õpilastel pole eelnevalt olnud võimalust arutleda selle mitmekesise olemuse osas, kuidas see igale inimesele korda läheb ning mil moel on see seotud igaühe turvalisuse, heade suhete ja ka tervisega. Liiga tihti ei osata kriitiliselt analüüsida pornofitseeritud meediapilti, teadvustada soostereotüüpe või “iluideaalide” kahjulikku mõju tervisele. Seetõttu peaksime nii koolis kui ka terves ühiskonnas käsitlema seksuaalsust palju laiemalt, alates oma keha tundma õppimisest kuni noorte suhtevägivalla ennetamise ning usaldusväärse info ja abi leidmiseni. Just selle arusaama muutmine on meie töö esimene ja kõige olulisem samm.
Vajalik on süsteemne ja järjepidev muutus
Ka viidatud teadustöö kinnitab, et noored just sisukamat õpet ootavadki. Tervelt 42% hindas koolis seksuaalhariduse teemade käsitlemist heaks või väga heaks, samas ligikaudu sama hulk noori hindas seda neutraalselt ja 14% arvates oli teemade käsitlemine halb või väga halb. Seega on õpilaste hinnangud seinast seina ja sõltuvad koolist, kus õpitakse. Üle poole vastanutest soovis, et koolis käsitletaks rohkem seksuaalhariduse teemasid (55%), neile pühendataks rohkem aega (42%) ning toodaks rohkem näiteid reaalsest elust (35%). Lisaks sooviti, et teemasid käsitletaks tõsisemalt, positiivsemalt ja et tunde alustataks varasemas eas. Seega noorte poolt on olemas selge ootus saada koolist asjalikku ja põhjalikku seksuaalharidust igas kooliastmes.
Et nende ootuste ja vajadustega sammu pidada, soovime kooli seksuaalharidusele kaasa aidata. Seksuaalhariduse peamiseks edastajaks koolis on õpetajad ja paljudes koolides pakuvadki nad väga heal tasemel seksuaalharidust. Samas kõikides koolides vastava ettevalmistusega õpetajaid siiski ei ole ja on keerulisi teemasid nagu lähisuhtevägivalla ennetus ja noorte kohtinguvägivald, mille käsitlemiseks soovime koolidele tuge pakkuda.
President Kaljulaidi Fondi, Tartu Ülikooli ja Eesti Ämmaemandate Ühingu ühisalgatusel ning Targa Tuleviku Fondi rahastusel luuakse kooliväliste lektorite võrgustik ämmaemandatest ja arstiüliõpilastest. Projekt toob Eesti koolidesse loengud, mille eesmärk on ennetada lähisuhte- ja kohtinguvägivalda ning avada noortele laiem arutelu tervete ja turvaliste suhete teemal.
Alg- ja põhikooli lapsi ja noori toetatakse lisaks teadmiste, oskuste ja positiivsete hoiakute arendamisel ka turvaliste suhete loomisel. Käsitlust leiavad muu hulgas sellised teemad, nagu lähisuhtevägivald ja seda soodustavad soostereotüübid ning misogüünia ja kohtinguvägivald, mis on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald suhtes olevate inimeste vahel, kes ei ela koos või kes on äsja tutvunud. Selline suhtevägivalla ennetamine koolis ei toeta mitte ainult õpilaste individuaalset heaolu, vaid panustab ka oluliselt laiemalt sellesse, et lähisuhted oleks Eestis tervemad ja turvalisemad kui täna.