President Kaljulaidi Fond kandis eile Ukraina sõltumatutele meediakanalitele annetajate toel kogutud 38 000 eurot. Kokku annetati fondi kaudu Ukraina meediale 249 000 eurot. 
Viimases annetusvoorus toetas fond nelja Ukraina sõltumatut meediamaja: Ukrainskaya Pravda, Novoje Vremja, Rubryka ja Kyiv Independent. 
Annetusi on laekunud väga paljudelt inimestelt ja organisatsioonidelt, mõnest eurost mitmekümne tuhandeni. Muu hulgas tegi suure annetuse Korea katastroofiabiorganisatsioon Hope Bridge, samuti kogusid fondile raha Tartu Rakendusliku Kolledži tudengid. 
„Sõda on kestnud nüüdseks üle nelja kuu. Kogu selle õuduse kõrval on olnud hea näha, et me ei unusta ukrainlasi nii kiiresti,“ ütles president Kersti Kaljulaid. „Me saame aru, et nad võitlevad ka meie eest ja et neil on vaja selle jaoks abi. Jah, ka sõjalist, aga väga palju toetust vajab ka nende ülejäänud ühiskond. Nii ka sõltumatu ajakirjandus, kelle tulud veebruari lõpus suuresti haihtusid, ent kellest sõltub nüüd ehk rohkem kui kunagi varem.“
Kaljulaidi sõnul toetas fond ajakirjanikke just seepärast, et isegi kui turg sellises olukorras enam ei toimi, on Ukraina sõltumatut ajakirjandust väga vaja nii ukrainlastele kui ka kogu maailmale, sealhulgas ka mittevabale maailmale. „Rahata ajakirjandus ei toimi. Pered tahavad toitmist, kodud kütmist, tööks on vaja arvuteid, kaameraid, autodesse kütust. Sõltumatu meedia jääb aga ka edaspidi vaba Ukraina üheks alustalaks. Riigi taastamine saab olema väga suur ja keerukas projekt ning tugev meedia aitab kindlasti hoida süsteemi selgema ja ausamana,“ rõhutas Kaljulaid.

President Kaljulaidi Fond kandis Ukraina sõltumatule meediale 38 000 eurot

President Kersti Kaljulaid avas täna Kadriorus Weizenbergi tänaval jääkeldri kõrval näituse, millega meenutab suure sõja eelset Ukrainat.
„Eesti ja Ukraina sidemed on aastaid olnud väga tihedad. Sestap suhtlesin minagi tihti oma Ukraina kolleegidega ning käisin regulaarselt ka Ukrainas visiitidel – viimati vaid nädal enne suure sõja algust. Nii mitmedki külastatud piirkonnad on nüüd kas purustatud, okupeeritud või tule all. Neist külastustest on aga jäänud palju mälestuspilte ning, jah, pilte,“ kirjeldas president Kaljulaid näituse saamislugu.
Näitusel on pilte nii Kiievist kui kaugemalt, muu hulgas ka Dniprost ja Hersonist.

President Kaljulaid avas Kadriorus Ukraina-teemalise näituse

President Kaljulaidi fond kandis 23. märtsil Ukraina sõltumatutele meediakanalitele üle esimesed annetajate toel kogutud 100 000 eurot.
„Aitäh kõigile annetajatele! On ütlus, et sõja esimene ohver on tõde. Nii suur toetus näitab mõistmist, kui oluline on iga demokraatliku riigi toimimisele sõltumatu, vaba ajakirjandus ja seeläbi sündmustest tõese pildi edastamine nii oma riigis kui kogu ülejäänud maailmale. Ukraina ajakirjanikud teevad oma elu kõige olulisemat tööd oludes, mille keerulisust on isegi raske ette kujutada,“ ütles president Kersti Kaljulaid.
Sõja puhkemise järel on President Kaljulaidi fond olnud kontaktis mitmetes sealsete meediamajadega, et selgitada välja, kuidas kõige paremini ja tõhusamalt Ukraina vaba sõna toetada. „Sõnum, mis me saime, oli lihtne: ükski asi ei toimi rahata, ka ajakirjandus keset sõda. Meediaväljaannete tulud on kadunud – reklaami ilmselt täna just liiga edukalt ei müü. Samal ajal on lisandunud kulud toimetuste ümberpaigutamise, logistika ja side peale,“ selgitas Kaljulaid.
Esimeses voorus toetas Kersti Kaljulaidi fond Ukrainskaya Pravdat ja Novoje Vremjat, mis on Ukraina suurima jälgijaskonnaga meediamajade hulgas. Meediamajad haldavad ja annavad välja nii lehti, uudisportaale, raadiokanaleid ja telejaamu ning seda nii inglise kui ukraina keeles.
„Sõda jätkub ja seega jätkame ka Ukraina sõltumatu meedia toetamist. Ukrainas on puudus paljust, aga muu hulgas ka lihtsalt rahast: et osta kütust, osta süüa, osta majutust, osta sidevahendeid ja tehnikat. Rahvusvaheline kogukond ja Ukraina elanikud võlgnevad Ukraina vabale ajakirjandusele tõesti palju. Täna tõestame, et hoolime, et nende töö saaks jätkuda,“ sõnas president Kaljulaid.
President Kaljulaidi Fond kutsub jätkuvalt üles toetama Ukraina ajakirjandusväljaandeid. 
Selleks:
Tee ülekanne President Kaljulaid Foundation MTÜ arveldusarvele EE667700771006842520 (SWIFT: LHVBEE22) 
Makse kirjeldusse kirjuta: Ukraina vaba sõna toetuseks
Kogutud summa kantakse edasi Ukraina sõltumatutele meediaväljaannetele.

President Kaljulaidi Fond kogus Ukraina sõltumatule meediale 100 000 eurot

President Kersti Kaljulaid osales 10. märtsi Delfi &#8220;Erisaates,&#8221; kus arutles Ukraina teemadel. Juttu oli sõjapõgenikest, Euroopa reaktsioonist ja paljust muust.
Saadet saab järele vaadata siit alates viieteistkümnendast minutist: https://www.delfi.ee/artikkel/96124681/erisaade-kersti-kaljulaid-ma-ei-usu-inimesi-kes-utlevad-et-putin-on-jarsku-hulluks-lainud-voi-vaga-haige
&nbsp;

Kaljulaid: Ma ei usu inimesi, kes ütlevad, et Putin on järsku hulluks läinud või väga haige

Hoiame Ukraina vaba sõna!
Ukraina ajakirjanikud teevad täna elu kõige raskemat ja vajalikumat tööd. Tingimused selleks on masendavad &#8211; alates murest kodu, lähedaste ja iseenda elude pärast, lõpetades ebaselgusega, kus elada, kuidas osta kütust, mille eest osta süüa.
Rahvusvaheline kogukond, rääkimata Ukraina elanikest, võlgneb Ukraina vabale ajakirjandusele praegu väga palju. Sõltumatutest Ukraina väljaannetest ja seal töötavatest ajakirjanikest oleneb, kuidas saadakse tõest infot iga päev arenevatest sündmustest ning reageeritakse Putini vallandatud sõjakoledustele üle kogu maailma.
Viimase nädalaga on sealsete meediaväljannete tulupool muutunud olematuks &#8211; reklaamiraha arusaadavalt ei liigu. Samal ajal on hoomamatult kasvanud kulud, mis kaasnevad ajakirjanike ümberpaigutamisega turvalisematesse asupaikadesse, töötingimuste loomisega ülikeerulistes oludes, sidevahenditele, ka inimeste majutamisele ja toitlustamisele ajutistes asupaikades. Ka ajakirjanike pered vajavad jätkuvalt igapäevast elatusallikat.
Kui me saame Ukraina ajakirjanikke nende töös aidata, on meie kohus seda ka teha. Kõige paremini oskavad oma kiiresti muutuvaid vajadusi hinnata vabad ja sõltumatud Ukraina meediaväljaanded ise.
Seetõttu kutsub President Kaljulaidi Fond üles toetama Ukraina ajakirjandusväljaandeid.
Selleks:
1) Tee ülekanne President Kaljulaid Foundation MTÜ arveldusarvele EE667700771006842520 (SWIFT: LHVBEE22)
2) Makse kirjeldusse kirjuta: Ukraina vaba sõna toetuseks
Kogu kogutud summa kantakse edasi Ukraina sõltumatutele meediaväljaannetele.

President Kaljulaid kutsub üles annetama Ukraina sõltumatule meediale

Kersti Kaljulaid tegi täna äkkvisiidi Ida-Ukrainasse, kus andis koos Jalta Euroopa Strateegia nõukogu liikmetega ühise pressikonverentsi. Presidnet Kaljulaidi avaldus täismahus:
Mis oleks parem koht, kus veeta Ukraina ühtsuse päev kui selles Dnipro muuseumis? See on Ida-Ukraina võitluse muuseum. Ma olen seda muuseumi ka varem külastanud ja ma väga tahaks, et sellisel muuseumil ei oleks üldse põhjust olemas olla. Aga ta on. Ja see on sõnum. See on väga tugev sõnum ja märk sellest, et kui kogu maailm arutab sõja puhkemise üle püüdes hinnata sõja puhkemise tõenäosust, sõda tegelikult ju käib. Ukraina rahva jaoks on täna kaheksas aasta sõjas olla. Ja just see on põhjus, miks me seisame täna siin Ida-Ukrainas Dnipro linnas. Just seda me tahame maailmale meenutada.
<blockquote>Selles konfliktis seisab Ukraina ju meie kõigi &#8211; rahuarmastavate, demokraatlike ja seadust austavate rahvaste – eest </blockquote>
Me loodame, et Venemaa asub pingeid vähendama, selleks on veel võimalus. Aga me peame alati meeles pidama, et ainult Venemaa saab neid pingeid vähendada. Ükski teine riik ei ole neid pingeid ju oma käitumisega üles kerinud. Me seisame ja jääme alati seisma Ukraina õiguse eest vabalt valida endale ise oma liitlased ja partnerid. Eesti on alati seisnud NATO avatud uste poliitika eest ja me teeme seda ka edaspidi. 
Ma tõesti loodan, et see olukord leiab rahvusvahelist õigust austava rahumeelse lahenduse. Selles konfliktis seisab Ukraina ju meie kõigi &#8211; rahuarmastavate, demokraatlike ja seadust austavate rahvaste – eest ja just seetõttu peame me seisma tänasel päeval koos Ukrainaga. Üks kõigi ja kõik ühe eest, siin ei saa olla mingit teistsugust lähenemist. 
Eestist vaadates loodame, et juba käesoleval aastal, järgmisel aastal, kõigil järgnevatel aastatel saab siin olema rahu. Vastasel juhul näeme me veel rohkem traagikat, me näeme veel rohkem kannatavaid peresid nii Ukrainas kui Venemaal. Ja me näeme, kuidas senine rahvusvaheline julgeolekuarhitektuur saab oluliselt nihestatud, kui mitte lõpuni katki tehtud. 
Just seepärast oleme me täna siin. 
Слава Україні!
Kersti Kaljulaid on Ukraina olulisima välispoliitikaplatvormi Jalta Euroopa Strateegia nõukogu liige ning nõukogu korraldas täna kohtumise Ida-Ukraina suurlinnas Dnipros. Kohtumisel andsid president Kersti Kaljulaid koos Rootsi endise peaministri Carl Bildti, Poola endise presidendi Aleksander Kwasniewski ja Havas Groupi asepresident Stephane Fouksiga ka ühise pressikonverentsi, mida saab järgi vaadata <a href="https://www.youtube.com/watch?v=iu7yM13j_NE">SIIN</a>.
Kersti Kaljulaidist sai mullu novembris 2004. aastal loodud Jalta Euroopa Strateegia nõukogu liige. YES korraldab iga-aastast konverentsi Euroopa poliitika- ja majandusliidritele Euroopa ja Ukraina tuleviku teemal ning muid Ukrainaga seotud arutelusid. Tegemist on ühe suurima poliitikakonverentsiga Ida-Euroopas, millest Kersti Kaljulaid võttis kahel korral osa ka Vabariigi Presidendina.

President Kaljulaid otse Ida-Ukrainas: selles konfliktis seisab Ukraina meie kõigi eest

President Kersti Kaljulaid, kes osaleb sel nädalal mainekal Müncheni julgeolekukonverentsil, asus tänasest selle olulisima atlandiülese julgeoleku- ja välispoliitika alase foorumi innovatsiooninõukogu liikmeks.
„Julgeolekuolukord Euroopas on pinevam kui kunagi varem viimastel aastakümnetel ja konfliktide olemused kogu maailmas muutuvad järjest keerukamaks. Kõigi konfliktide lahutamatuks osaks on saanud uued tehnoloogiad, inforünnakud, hübriidsõja elemendid ja üha enam toimuvad konfliktid nii, et nö traditsioonilist või konventsionaalset rünnakut ei esinegi. Müncheni julgeolekukonverents on oluline raskuskese meie atlandiülese julgeolekuarhitektuuri mõtestamisel, selle väärtusruumi hoidmisel ja suunamisel, mida oleme Euroopas ja Põhja-Ameerikas ühiselt ehitanud. Innovatsiooninõukogugu liikmena on võimalus neid tehnoloogiate, innovatsiooni ja julgeolekudimensioonide ristumiskohti atlandiülesel teljel paremini fookuses hoida ja aidata seda pilti mõtestada,“ selgitas president Kaljulaid oma uut rolli.
Ettepaneku innovatsiooninõukogu liikmeks asuda tegid Kersti Kaljulaidile Müncheni Julgeolekukonverentsi nõukogu esimees Wolfgang Ischinger ja innovatsiooninõukogu esimees, Siemens Energy president Christian Burch. President Kaljulaid osales oma ametiajal kõigil Müncheni Julgeolekukonverentsidel, lisaks osales ta läbi aastate konverentsi agendat ettevalmistaval nö väikese ringi kohtumisel.
Münheni Julgeolekukonverentsi innovatsiooninõukogu eesmärgiks on edendada mõttevahetust innovatsiooni, tehnoloogia ja julgeoleku kokkupuutepunktide üle ja toetada ühiste poliitikate ja lähenemiste sõnastamist neis valdkondades. Täpsemalt saab nõukogu kohta lugeda siit https://securityconference.org/en/about-us/security-innovation-board/
Foto: Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Müncheni julgeolekukonverentsil aastal 2018. Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

President Kaljulaid Münheni julgeolekukonverentsi laval

President Kaljulaidist sai Müncheni julgeolekukonverentsi innovatsiooninõukogu liige

Reedel 11. veebruaril tähistati rahvusvahelist 112 päeva. Häirekeskus korraldas sel päeval ürituse &#8220;Vägivald &#8211; teema, mida ei saa üksinda lahendada&#8221;, kus president Kersti Kaljulaid arutles koos Politei- ja Piirivalveameti juhi Elmar Vaheriga, Maris Tikerpuuga Ohvriabist ning kunstnik Flo Kasearuga vägivalla üle.
Kersti Kaljulaid rääkis kohtumisel, et asudes Vabariigi Presidendi ametisse hakkas ta endale küsima põhjalikke ülevaateid, mis meie riigis toimub – kui palju inimesi saab Eestis iga päev peksa või kui palju lapsi langeb seksuaalse vägivalla ohvriks. &#8220;Üsna pea oli selge, et meil ei ole ühiskonnana tegelikult teadmist, kui suure probleemi ees me seisame. Kurioossel kombel – mida toredam päev, mida suurem pidupäev, seda rohkem vägivalda,&#8221; lisas ta.
&#8220;Vägivald, eriti lähisuhtevägivald on justkui vaikimise müüri taga, kust igal ohvril tuleb üle ronida. Ja iga kord, kui me sellest räägime, kui me toome need juhtumid avalikkuse ette, kui me näitame, et ohvritel on tegelikult võimalus ja väljapääs, lõhume me seda müüri madalamaks. See on ka põhjus, miks need rasked teemad jõudsid minu pidupäevakõnedesse, et teadvustada meie ühises mõtteruumise selle probleemi ulatust ja olulisust ja loodetavast aidata pisut madalamaks lõhkuda ka vaikimise müüri. Ja nagu Politsei- ja Piirivalveameti juht Elmar Vaher tänases paneelis märkis, kui president sel teemal kõneleb, on ka politseil oma tööd lihtsam teha. Lisaks politseile on oluline roll ka meedial ja mul on tunne, et ka ajakirjanduses on neile teemadele rohkem ja oskuslikumalt tähelepanu pööratud kui veel mõnede aastate eest,&#8221; sõnas president Kaljulaid.
Endine riigipea tõi välja, et lähisuhtevägivallaga seotud juhtumitest on kõige murettekitavamad aga need, kus laps on näinud pealt kas füüsilist või vaimset vägivalda. &#8220;Mina tahaksin, et iga laps, kes on vägivalda pealt näinud, oleks ka seaduse silmis ohver ja sinna selliselt sisse kirjutatud. Ja et iga lasteaiaõpetaja teaks seda telefoninumbrit, kuhu pöörduda, kui lasteaiarühmas on laps, kes käitub selliselt, et selle taga võib aimata vägivaldset kodu.&#8221;
Reedesel 112 päeval tunnustati ka neid lapsi, kes on valinud numbri 112 ja kutsunud abi kas oma lähedasele või võhivõõrale.
&nbsp;

President Kaljulaid tunnustab 112 päval lapsi

President Kaljulaid 112 päeval: lapse, kes näeb pealt vägivalda, on samuti ohver

Sel laupäeval stardib Eesti Terviseradade ja president Kersti Kaljulaidi algatatud matkasari, mis kutsub nii noori kui ka vanemaid sportlikust vormist hoolimata nädalavahetustel õues aega veetma ja rohkem liikuma. Sarja esimene üritus toimub 2022. aastal Euroopa Spordilinna tiitliga pärjatud Rakveres, kus elanikud saavad koos president Kersti Kaljulaidiga osaleda linnaretkel läbi tänavate, parkide ja terviseradade.
SA Eesti Terviserajad juhataja Alo Lõokese sõnul on jalutamine ja tempokam liikumine üks lihtsamaid võimalusi enda füüsilise aga ka vaimse vormi hoidmiseks. „Laupäeval Rakverest alguse saava matkasarja raames korraldame igas kuus mõnes Eestimaa paigas pikema või lühema retke, et koos president Kaljulaidiga kutsuda inimesi nädalavahetustel õues pikemalt liikuma. Laupäeval-pühapäeval, kui vaba aega on rohkem, võiks meist igaüks leida paar tundi jalutamiseks või siis tõsisemaks sportimiseks – kas üksi, sõpradega, või perega.“ Lõoke lisas, et liikumiseks ei pea tingimata kodust kaugele sõitma, vaid pigem tasub oma koduümbruses leida vaheldusrikas ja põnev rada – seda ikka selleks, et liikumine oleks võimalikult lihtne.
Matkasarja esimesest üritusest võtab osa ka president Kersti Kaljulaid, kes on sage looduses liikuja ja sportija ning ka rahvaspordiüritustel osaleja nii rattal, joostes kui ka suuskadel. Lisaks osaleb Kaljulaid reedel Rakvere vallas toimuval kohaliku spordikogukonna kohtumisel, kus arutatakse piirkonna liikumisharrastusvõimaluste arendamist ja ühist koostööd.
<blockquote>Liikumine ja matkamine on kõigile jõukohane ja ei nõua erivarustust või -oskusi, nii et ega väga head põhjust, miks mitte nädalavahetusel mõned tunnid õues liikuda, ju ei ole!</blockquote>
“Liikumine ja matkamine on kõigile jõukohane ja ei nõua erivarustust või -oskusi, nii et ega väga head põhjust, miks mitte nädalavahetusel mõned tunnid õues liikuda, ju ei ole. Eks me muidugi teame, et võimalusel on inimene ka laisapoolne ja leiab miljon head põhjust, miks mitte välja tulla. Me mõtlesime terviseradadega, et anname nüüd ühe põhjuse juurde, miks siiski ennast igal nädalavahetusel natuke aktiivsemalt liigutada &#8211; teeme seda üheskoos! Ja harjumus liikuda ja aktiivne olla on midagi, mis kas tekib või ei teki juba lapseeas, nii et kutsume kõiki kaasa koos peredega,” ütles president Kersti Kaljulaid.
„Arvestades, et laste tervislike harjumuste kujundamisel on vanematel väga suur roll, seega võiks vähemalt korra nädalas lastega ühiselt kerge matka ette võtta või veidi sportida,“ julgustab Lõoke järeltulijatega koos liikuma.
Matkasarja esimene retk Rakveres stardib Rakvere Spordikeskuse juurest (Kastani 12) laupäeval, 22. jaanuaril kell 11 (kogunemine kell 10.30). Pooleteisetunnise linnamatka jooksul trajektooril Parkali tn-Pikk tn- Tarvas-Linnus-Vallimägi-Tammik- Palermo terviserada-Rakvere Haigla- Ametikool ja Seminari tänav-uus Riigigümnaasium-Rakvere Spordikeskus. Vaata lähemalt
Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Eesti Terviseradadest saanud üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutatavaid terviseradasid, mida külastatakse hinnanguliselt 6 miljonit korda aastas ning mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond.
Foto: Vabariigi President Kersti Kaljulaid EV100 avamatkal.
Foto autor: Rauno Volmar/Ekspress Meedia
Lisainformatsioon: 
Alo Lõoke 
Juhataja 
Eesti Terviserajad SA 
+372 5253801 
alo@terviserajad.ee

Eesti Terviserajad alustavad koos president Kaljulaidiga üle-eestilise matkasarjaga

President Kersti Kaljulaid külastab täna Rakvere Gümnaasiumi, kus annab abituuriumile ühiskonnaõpetuse tunni, mis keskendub rohepöördele ja energiapoliitika küsimustele. Lisaks kohtub president Kaljulaid Virumaa Naiste Tugikeskuse inimestega; AQVA Spa juhtidega, et arutada viirus- ja energiakriisi mõju turismisektorile ning Rakvere piirkonna spordijuhtidega, et arutada liikumisharrastuse edendamise võimaluste üle.
&nbsp;
Laupäeval saab Rakveres alguse Eesti Terviseradade ja president Kersti Kaljulaidi algatatud uus üle-eestiline matkasari, mis kutsub nii noori kui ka vanemaid sportlikust vormist hoolimata nädalavahetustel õues aega veetma ja rohkem liikuma. Rakvere linnaretk saab alguse laupäeval kell 11 Rakvere Spordikeskuse juurest ning ca pooleteisetunnine linnamatk kulgeb trajektooril Parkali tn-Pikk tn- Tarvas-Linnus-Vallimägi-Tammik- Palermo terviserada-Rakvere Haigla- Ametikool ja Seminari tänav-uus Riigigümnaasium-Rakvere Spordikeskus.
&nbsp;
Vabariigi Presidendi ametis tegi Kersti Kaljulaid 2016. aasta sügisel oma esimese maakonnavisiidi just Lääne-Virumaale.
<figure id="attachment_621" aria-describedby="caption-attachment-621" style="width: 640px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" class="size-large wp-image-621" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-1024x607.jpg" alt="President Kersti Kaljulaid väljumas ametiautost Rakvere spordikeskuse ees" width="640" height="379" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-1024x607.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-300x178.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-768x455.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-6x4.jpg 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva.jpg 1200w" sizes="(max-width: 640px) 100vw, 640px" /><figcaption id="caption-attachment-621" class="wp-caption-text">Vabariigi Presidendi ametis tegi Kersti Kaljulaid 2016. aasta sügisel oma esimese maakonnavisiidi just Lääne-Virumaale. Foto: Ain Liiva</figcaption></figure>

President Kaljulaidi Fond kandis Ukraina sõltumatule meediale 38 000 eurot

President Kaljulaid avas Kadriorus Ukraina-teemalise näituse

President Kaljulaidi Fond kogus Ukraina sõltumatule meediale 100 000 eurot

Kaljulaid: Ma ei usu inimesi, kes ütlevad, et Putin on järsku hulluks läinud või väga haige

President Kaljulaid kutsub üles annetama Ukraina sõltumatule meediale

President Kaljulaid otse Ida-Ukrainas: selles konfliktis seisab Ukraina meie kõigi eest

President Kaljulaidist sai Müncheni julgeolekukonverentsi innovatsiooninõukogu liige

President Kaljulaid 112 päeval: lapse, kes näeb pealt vägivalda, on samuti ohver

Eesti Terviserajad alustavad koos president Kaljulaidiga üle-eestilise matkasarjaga

President Kaljulaid külastab täna ja homme Lääne-Virumaad

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee