Kolmapäeval algasid Pariisis paraolümpiamängud, kus astub võistlustulle viis Eesti sportlast. Viis inimest, kes kõik on pidanud pingutama, et olla ühiskonnas aktsepteeritud. Ja siis pingutama veel rohkem, et olla oma alal maailma absoluutses tipus. Matz, Susannah, Egert, Laura-Liis ja Robin – kogu Eesti rahvas elab teile kaasa!
Kas keegi neist võidab medali? Täna me ei tea seda. Pariisis paari nädala eest lõppenud XXXIII suveolümpial meil see seekord ei õnnestunud. Emotsioone – nii häid kui ahastamapanevaid – saime telekate ees kaasa elades ohtralt, kuid medalid jäid seekord toomata. Nii jagubki täna neid, kes ütlevad, et Eesti spordisüsteem on madalpunktis ja peame kogunema kriisikoosolekule. Kas siis on ja peame? Või kuidas üldse hinnata spordi ja laiemalt liikumisharrastuse ja -harjumuse edukust ühest riigis ja ühiskonnas?
30 aastat tagasi arvasid paljud, et Eesti sport ei suuda iseseisvalt, ilma suure Nõukogude spordisüsteemita, häid tulemusi toota. Nii nagu leidus neid, kes ei uskunud ka Eesti majanduse võimesse ilma suure idaturuta hakkama saada. Vastab tõele, et majandus ilma suure avatud turuta ei õitseks, aga õnneks sai üsna ruttu selgeks, et meie ettevõtetele sobib paremini rikas Euroopa ühisturg. Me ei teadnud, kuidas see käib, aga vaatasime ringi, olime ise nutikad, õppisime teistelt, vajadusel kordasime või tegime paremini.
Ka sport ei areneks, kui poleks edasiviivat võimalust teha rahvusvahelist koostööd, õppida teiste riikide spordisüsteemidest, treeningmeetoditest, aga ka spordieetika institutsioonidelt. Oleme seda kõike teinud, kohaldanud võimalikku võimalustega ja tegelikult üsna korralikult hakkama saanud. Spordivaimustus Eestis elab, rahvaspordiüritustel näeme üha rohkem osalejaid nii suvel kui talvel, ka tippsporti püüdlejaid leidub ning põlvkondade vahetus toob neile toeks rahvusvaheliselt hästi võrgustunud treenerid, füsioterapeudid ja muud vajalikud abimehed. Mida kõrgemal tasemel sport, seda enam selliseid abimehi täna ka vaja on.
<h4>Tasakaalus spordipüramiid</h4>
Kuidas siis kujundada meie spordipoliitikat – või veel laiemalt kogu ühiskonna harjumusi tervislikult liikuda – nii, et oleksime ühel hetkel maailma tervemate ühiskondade hulgas? Ja kuhu mahuvad selles pildis medalid?
Eesmärk peaks olema spordipüramiid, mille alumistel laiadel tasemetel on suur hulk lapsi ja noori, kellele liikumine on koolipäevas sisalduv puhkus vaimsest tööst. Aga siin on ka kesk- ja vanemaealised, kes hoiavad liikudes üleval head tuju ja all Tervisekassa ravikulusid. Vanemad on eeskujuks lastele ja sõprade eeskuju nakatab igas vanuses inimesi. Kui me vaatame meie orienteerumispäevakutel osalejate arvu või kettagolfiradadel igapäevaseid järjekordi, siis lootust on!
Keskmistel astmetel toimetavad üha professionaalsemad harrastajad ja järjepidevalt tippu pürgijad, ja tipus… noh, tipus on meie Suured Eeskujud, lood ja legendid, mida iga rahvas vajab. Lugu ja legend on tihti ilusa lõpuga – saame medali. Aga vahel on lugu ka uskumatu teivashüppetulemus kümnevõistluse sees või poolfinaalipääs ajaga, mis isegi treeneri basseini serval ära ehmatab. Meie neljandaks tulnud laskesuusanaistele elati kogu maailmas kaasa vaat et rohkemgi, kui poodiumile jõudnutele. Lugu on ka Tallinna triatlonil finišeeriv rahandusminister – mitte väheoluline eeskuju ülekuuekümnestele, kuidas hoogu hoida.
<h4>Iga aasta saagu olema liikumisaastaks</h4>
Kas EOK on see organisatsioon, kes vastutab kogu püramiidi eest? Minu arvates on EOK-l tõesti pistmist kõigi astmetega, kuid näiteks koolispordis leidub kindla peale kaasvastutajaid haridussüsteemis. Algatused nagu Liikuma kutsuv kool või EOK enda Sport koolis on siin head suunanäitajad. Liikumine kui tervishoid on valdkond, kus koostööd tuleb teha meditsiinisüsteemiga. Ja teate, asi ei ole ainult füüsilises tervises – hiljaaegu jäi näppu uurimus, mis tõdes, et kergemate meeleoluhäirete puhul on liikumisest sama palju abi kui ravimitest.
Nii et kui eelmine aasta oli Eestis kuulutatud liikumisaastaks, siis tegelikult ei tohiks meil ühiskonnana olla madalamat ambitsiooni kui see, et iga aasta peab olema liikumisaasta. Teeme ära? Pärast minu ametiaja lõppu Vabariigi Presidendina korraldasin koos Eesti Terviseradadega matkasarja, kus laupäeviti käisime erinevates Eesti paikades kohalike inimestega pikemal jalutustiirul – inimesed tulid, kümnete kaupa, ka väga väikestes kohtades. Sest tegelikult on liikuda ju hea.
Mis on kõiges selles Eesti Olümpiakomitee roll? Arutelu, kas EOK peab ainult olümpiaalade tippudega tegelema või on vastutav ka laiema spordiliikumise eest Eestis, pidanuks lõppema siis, kui EOKga liitus Eesti Spordi Keskliit. Piirkondade spordiliidud on usaldanud mõtet, et üks püramiid, üks struktuur on parem kui eraldi toimetamine, seda usaldust peab EOK samuti õigustama.
Proportsioonid – palju tippsporti ja palju tähelepanu muule – sõltub ka sellest, milliseid koostööpartereid suudab EOK kõnetada. On iseenesestmõistetav, et iga EOK presidendi roll peab olema päevast päeva tegeleda spordi rahastamise tugevdamisega ja laiendada toetajate ringi. Kõikidele EOK liikmesorganisatsioonidele peab olema selge, mille osas EOK appi tuleb ja mille osas on häid lahendusi tarvis leida koostöös omavalitsustega või riigiga ja erasektoriga.
Kuid on valdkondi, kus EOK ei ole mitte koostööpartner, vaid selge eestvedaja ja vastutaja. Kindlasti tippsport – mitte keegi peale EOK ei saa pakkuda süsteemset tuge meie tippudele ja lootustandvatele tippupürgijatele. Vahel on siin vaja olla ehk valivam ja nõudlikum, vahel hinnata toetuseväärilisust ka asjatundjate prognoosi, mitte vaid hooaja tulemuste alusel – aga selgelt siin on EOK see, kes vastutab ja peab suutma olla atraktiivne partner ka võimalikele sponsoritele.
<h4>Spordieetika eestvedaja</h4>
Teame, et Eesti spordil on olnud mustemaid hetki, kus sponsorid on hakanud muretsema oma maine pärast, kui sportlaste või treenerite kohta on tekkinud spordieetika valdkonda kuuluvaid küsimusi. Võibolla tasub siit ka otsida põhjust, miks meie noorema põlvkonna ettevõtjatele on sporti panustamine kohati vastuvõetamatu olnud. Ka sellepärast – aga peamiselt siiski meie sportlaste heaolu ja turvalisuse pärast – peab EOK olema spordieetika eestkõneleja, puudustele osutaja ja mitte kunagi möödavaataja.
Jah, probleemid võivad olla seotud meie suurte lugude ja iidolitega, aga nagu ajalugu meile on õpetanud, valele ei saa rajada midagi üllast ega õiglast. Iga lapsevanem peab teadma – trennis ei ähvarda tema last ei vaimne ega füüsiline vägivald, Eesti spordis pole kohta kiusule ega ahistamisele, treenerid on koolitatud kaitsma lapsi ja käituma viisil, mis küsimusi ei tekita. Meie antidopingu ja spordieetika sihtasutus on kasvanud ja arenenud, aga ikka on nii, et &#8220;jutud ringlevad&#8221; vahel kümnendeid, enne kui plahvatab.
Spordieetika valdkonnas kerkib alati ka küsimus, kas võimalused on võrdsed? Maa- ja linnanoortele, Eesti päritolu ja teise kultuuritaustaga Eesti noortele, poistele ja tüdrukutele? Või kas ka 40, 50 või 75 aastastega on arvestatud, kui selles vanuses huvilisi leidub? Sellest aastastki meenub seik ühelt võistkonnaalalt, kus naiste finaalturniiri mängud pandi… reedel kella 12ks. Nii mõnigi neidudest pidi töölt vaba päeva küsima, rääkimata sellest, et toetajaid ja kaasaelajaid selleks ajaks saali saada on pea võimatu. Võibolla väike asi suure pildi juures, aga paraku märgiline.
Kirjutan spordieetikast ja võrdsest kohtlemisest pikemast kui muust, isegi pikemalt kui rahvusvahelisest spordipoliitikast, sest meil on siin kardetavasti pikemgi tee minna kui treeningmetoodikate või tugiteenuste arendamisel. Samas on eetiline sport eeldus, et tippu jõudmise ettekäändel või nimel ei tehtaks katki meie noori – oskamatusest pigem kui pahatahtlikkusest tavaliselt, aga siiski&#8230;
<h4>Rahvusvaheline mõõde</h4>
Kahjuks on sport ka poliitika. Rahvusvaheline Olümpiakomitee on nagu ÜROgi koht, kus tuleb osata suhelda väga erineva maailmakäsitlusega riikide esindajatega. On aeg, et Eesti seaks endale selged ja ambitsioonikad eesmärgid ka rahvusvahelises spordipoliitikas kaasa rääkida. Spordipoliitika kaudu on võimalik kehtestada oma väärtusruumi viisil ja moel, mis toetab meie muude välispoliitiliste eesmärkide saavutamist või vähemasti nende eesmärkide tutvustamist muule maailmale. Mõeldagu Venemaast muidu kui vähe tahes maailma kaugete nurkade spordiperedes – nende puudumine torkab silma ja aitab ikkagi selgitada, et midagi peab olema väga valesti, kui venelasi võrreldes muude paariariikide sportlastega veelgi kaugemale tõrjutakse.
Kui meie spordipoliitika alus on terve, tugev ja turvaline, siis saame kasvatada tippe, ehitades nende ümber meeskondi, mis suudavad pakkuda sama suurmate riikide meeskondadega, võimalusel koostöös rahvusvahelise kogukonnaga. Enamus meie praegusi tippe on kas õppinud USAs, treeninud koos põhjamaade koondistega või muul moel saanud osa rahvusvahelisest teadmisest. Meie treenerid treenivad Šveitsis nii rannavollenaisi kui iluuisutüdrukuid ja laskesuusatajaid, oleme enam ja enam osa parimate teadmiste võrgustikest.
Peame tegema kõik, et need teadmised hästi kergesti jõuaks ka kodumaisesse sporti, et noored ja ambitsioonikad treenerid saaksid võimaluse ka Eestis, mitte vaid mujal. Iga EOK juhi üks peamisi töid on seista spordi rahastamise eest, aga vahel ei olegi asi rahas, vaid põlvkondade ja koolkondade omavahelises konkurentsis. Konkurents on oluline ja vajalik, aga parem, kui see ei kasvaks üle tülideks, mis võivad isegi saada saatuslikuks tervele põlvkonnale mõne ala tegijatele.
EOK-l peab olema roll ja oskused selliseid kasvavaid vastuolusid märgata, tahe ja suutlikkus sekkuda, vajadusel toetada ja innustada alaliite umbsõlmede lahti harutamiseks. Kõik ikka selleks, et koju tuua sportlastele parim tulemus ning läbi selliste eeskujude innustada meid kõiki juba samal õhtul suuski alla panema või keldrist ratast välja lükkama.

Kersti Kaljulaid: Medalitest, aga sugugi mitte ainult

President Kersti Kaljulaidi poole on viimastel nädalatel pöördunud mitmed Eesti Olümpiakomitee (EOK) liikmed ning uurinud tema valmisolekut kandideerida oktoobris järgmiseks EOK presidendiks. Kaljulaidi sõnul kaalub ta kandideerimist, kuid enne soovib suhelda võimalikult paljude EOK liikmetega, et näha, kui lai võiks olla toetus tema ideedele.
„Minu poole on pöördunud EOK liikmed ning uurinud, kas ma oleksin valmis kandideerima. Kuna neid pöördujaid oli lõpuks juba üksjagu, kaalun nüüd tõsiselt kandideerimist. Soovin seda teha siis, kui näen, et minu ideedel sellest, kuidas korraldada Eesti spordielu ja meie ühiskonna liikumisharrastuse ja -harjumuste kujundamist, on laiemat kandepinda. Selle väljaselgitamisega nüüd tegelengi,“ sõnas Kersti Kaljulaid.
Ta tõi välja, et iga EOK presidendi üks peamisi rolle on tagada spordi jätkusuutlik rahastamine ning toetajateringi laiendamine. Aga selle kõrval peab EOK saama näiteks ka spordieetika eestkõnelejaks, vajadusel ka puudustele osutajaks ning mitte kunagi olema neis teemades möödavaataja. „Spordieetika valdkonnas kerkib alati ka küsimus, kas võimalused on võrdsed? Maa- ja linnanoortele, parasportlastele, Eesti päritolu ja teise kultuuritaustaga Eesti noortele, poistele ja tüdrukutele? Või kas ka 40, 50 või 75 aastastega on arvestatud, kui selles vanuses huvilisi leidub?,“ osutas Kaljulaid veel ühele olulisele väljakutsele.
Ta tõstis esile ka liikumisharjumuste kujundamist: „Me peame ühiskonnana üksteist innustama rohkem igapäevaselt liikuma. Meie spordipüramiidi aluseks on suur hulk lapsi ja noori, kellele liikumine on koolipäevas sisalduv puhkus vaimsest tööst. Aga siin on ka kesk- ja vanemaealised, kes hoiavad liikudes üleval head tuju ja all Tervisekassa ravikulusid. Vanemad on eeskujuks lastele ja sõprade eeskuju nakatab igas vanuses inimesi. Nii et kui eelmine aasta oli Eestis kuulutatud liikumisaastaks, siis tegelikult ei tohiks meil ühiskonnana olla madalamat ambitsiooni kui see, et iga aasta peab olema liikumisaasta,“ ütles president Kaljulaid.
President Kaljulaid tunnustas ka viimased 8 aastat EOKd juhtinud Urmas Sõõrumaa tööd: „Ambitsioon senisest enam erarahastust kaasata on kindlasti õige ning selles suunas peame tegevust kindlasti jätkama, looma ka uusi rahastusmudeleid. Niisamuti jääb seda aega ilmestama selge fookuse seadmine noortes liikumisharjumuse tekitamisele, mille eest tahan Urmas Sõõrumaad tunnustada.“
Eesti Olümpiakomitee presidendi valimised toimuvad 11. oktoobril. Kandidaatide ülesseadmise tähtaeg on 13. september ning ülesseadmiseks on vaja 15 EOK liikme toetust. EOK liikmete nimekirja leiab <a href="https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/liikmed">https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/liikmed</a>

Kersti Kaljulaid: kaalun olümpiakomitee juhiks kandideerimist

President Kaljulaidi Fond (PKF) avas taotlusvooru uutele ideedele, mis aitavad vähendada lähisuhtevägivalda Eestis. Avatud taotlusvoorust võib osa võtta iga üksikisik ja vabaühendus.
“Olen väga uhke, et saame <a href="https://admin.kerstikaljulaid.ee/president-kaljulaidi-fond-asub-toetama-lahisuhtevagivalla-vastaseid-kodanikualgatusi/">juba teist korda</a> toetada häid ideid, mis aitavad võidelda lähisuhtevägivallaga. Esimesest korrast innustununa teeme seda jälle, sest vägivalla vastu võitlemiseks on igasugune innovatsioon väga teretulnud. Kui sul on mõte, mida oled tahtnud ellu viia, aga asi on jäänud selle esimese pääsukese taha ehk pole veel toetajatele midagi ette näidata, siis esita julgelt meile oma idee,” ütles president Kersti Kaljulaid.
PKFi stardirahastus on mõeldud säravatele lähisuhtevägivalla temaatikaga seotud ideedele. Toetusi jagatakse kahes kategoorias: uuenduslikud algatused või projektid ning teadustööd, sh bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd.
President Kaljulaid tõi välja, et riik astub lähisuhtevägivalla ennetuses oma rada ning teeb seda hästi, jõudes paljude abivajajateni, ent uute idede ja võimaluste loomiseks sobib märksa paremini kolmas sektor. “Kogu Eesti sotsiaalsüsteemis on näiteid, mis tulnud nii-öelda väljastpoolt, aga mis väärtuslikuna kuuluvad nüüd ka riigi tööriistakasti. Usun, et meil on suur jõud luua üheskoos miskit, millel on laiaulatuslik mõju,” lisas Kaljulaid.
Tänavuses taotlusvoorus toetatakse kuni kolme uut algatust, projekti ja/või teadustööd kuni 5000 eurose stardirahastusega. Projektid peavad valmima aasta pärast rahastuse väljamaksmist.
Taotlusi on oodatud esitama kõik üksikisikud ja vabaühendused. Avaldusi saab esitada kuni 1. oktoobrini 2024.
Täpsemad kandideerimistingimused ja avaldusvormid on leitavad siit: <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/lsv/stardirahastus">https://kerstikaljulaid.ee/fondist/lsv/stardirahastus</a>

Avanes taotlusvoor President Kaljulaidi Fondi stardirahastusele

President Kaljualidi Fond ja Arutlev Kool kohtusid eile kõigi kümne kooliga, kes programmiga Arutlev Kool pilootaastal on liitunud ja oma koolide 6. ja 10. klassides hakkavad juba algaval õppeaastal argumenteerimist ja kriitilist mõtlemist õpetama. Ja õpetama seda selliselt, et kõigis ainetundides tööõpetusest kuni füüsikani omandaksid õpilased muuhulgas ka argumenteerimise baasoskused ning teadmised, kuidas oma mõtteid veenvalt ja faktipõhiselt esitada.
Arutlev Kool on tervet kooli kaasav tegevuste sari, mille käigus areneb kogu koolikollektiivi argumenteerimisoskus ning ühtlasi saab neid oskusi rakendada läbivalt ka ainetundides – ja seda kõike hea arutelukultuuriga koolikeskkonna nimel. Tänu Arutlevale Koolile jõuame lähemale ka arutlevale ühiskonnale, kus üksteise mõtetele toetudes ja üksteise unistusi toetades tuleviku Eestit ehitada.
Programmi kohta saab rohkem lugeda <a href="https://arutlevkool.ee/">https://arutlevkool.ee/</a>
Aitäh programmi toetajatele: Heateo Haridusfondile, Briti Nõukogule ning Eesti Väitlusseltsile, kes kogu programmi üheks tervikuks seob.
Arutleva Kooli programmis osalevad koolid: Väätsa Põhikool, Kuressaare Nooruse Kool, Saaremaa Gümnaasium, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Paide Gümnaasium, Kirivere kool, Kindluse Kool, Ruila Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Laulasmaa Kool.

PKF kohtus kõigi Arutleva Kooli programmi koolidega

<h2>Tööandjatel tekib võimalus panustada lähisuhtevägivalla vähendamisesse Eestis</h2>
President Kaljulaidi Fond loob tööandjatele suunatud LSV ennetuse kompetentsikeskuse, et üheskoos tööandjatega vähendada LSV mõju Eesti ühiskonnale. Töökeskkond võib LSV ohvrile olla ainus turvaline koht, mille kaudu jõuda abini. 
“President Kaljulaidi Fond otsib pidevalt uusi viise, kuidas aidata kaasa vägivallavabama ühiskonna loomisele Eestis. Üheks selliseks viisiks on kaasata tööandjad lähisuhtevägivalla (LSV) ennetusse ja tõkestamisse, sest tihtilugu on töökoht ohvrile ainus turvaline paik,” lausus President Kaljulaidi Fondi projektijuht Triin Adamson.
Statistikaameti andmetel on 41% naistest ja 33% meestest kokku puutunud vähemalt korra elus paarisuhtes vägivalda. Kuidas aga on tööandjad seotud vägivallaga, mis enamasti toimub töökeskkonnast väljaspool?
LSV mõjutab nii töötaja kui organisatsiooni edukust
“Eestis käib tööl ca 700 000 inimest. Kui võtta arvesse ülaltoodud statistikat, siis varem või hiljem puutub tööandja kokku lähisuhtevägivalla temaatikaga. Meie ümber käivad igapäevaselt tööl nii LSV toimepanijad kui nende ohvrid, kes kogevad kodus vaimset, füüsilist, seksuaalset või majanduslikku vägivalda. Enamasti me lihtsalt ei tea nendest juhtumitest või kui teame, siis pole osanud või julenud sekkuda,” selgitas Adamson.
Uuringud näitavad, et lähisuhtevägivallal on otsene mõju ohvri töövõimele, kollektiividele ja organisatsioonidele tervikuna. “LSV tagajärjel võib ohvril esineda meeleolulangus, kõrgenenud ärevus, unehäired, kurnatus, endasse tõmbumine ja palju muud, mistõttu langeb motivatsioon, pühendumus tööle, loovus, sooritus ja töökvaliteet. See kõik hakkab vargsi mõjutama töösuhteid, tiimidünaamikaid, kliendisuhtlust, organisatsiooni tulemusi. Hinnanguliselt on LSV majanduslik kahju Eestis 1,1 miljardit eurot aastas, mis on võrdväärne Tallinna linna eelarvega,” kirjeldas President Kaljulaidi Fondi projektijuht.
Kompetentsikeskus loob tööandjatele vajaliku tööriistakasti
Möödunud sügisel läbiviidud Kantar Emori uuringust selgus, et 58% elanikkonnast peab oluliseks, et tööandja pöörab tähelepanu LSV ohvrite toetamisele. Sama küsimust küsisiti ka selle aasta HR Seltsi personalijuhtimise uuringus, millest selgus, et ka 73% personalijuhtidest peab seda oluliseks. Seega tööandjad saaksid olla olulised LSV ennetajad, märkajad ja abistajad, aidates seeläbi kaasa tervema ja turvalisema ühiskonna kujundamisele.
“Tunnetame, et Eesti tööandjatel on valmisolek panustada olemas, kuid puudub kogemus ja oskused. Just seetõttu loome tööandjatele suunatud lähisuhtevägivalla ennetuse kompetentsikeskust, mis on teenäitaja neile tööandjatele, kes soovivad süsteemselt panustada LSV tõkestamisse. Meie soov kompetentsikeskusega on anda tööandjatele vajalik tugi, teadmised, oskused ja vahendid niivõrd komplekse teema käsitlemiseks töökohal, ” ütles Triin Adamson. Näiteks luuakse tööandjatele vajalik tööriistakast, mis sisaldab nii erisuguseid õpiampse, statistikat, uuringuid kui koolitus- ja teavitusmaterjale.
“Oluline osa kompetentsikeskusest on ka loodav tööandjate võrgustik, kellelt üheskoos õppida ning kelle tegevusest inspireeruda. Sellest lähtuvalt ootame kõiki tööandjaid, keda teema kõnetab ning kes sooviks meie tegemistel silma peal hoida, liituma meie uudiskirjaga,” tegi Adamson üleskutse ja lisas, et kompetentsikeskus koos esimeste teenustega on plaanis lansseerida selle aasta detsembris.
Kui teema kõnetab, siis liitu President Kaljulaidi Fondi tööandjatele suunatud uudiskirjaga: <a href="https://mailchi.mp/kerstikaljulaid/kompetentsikeskuse-uudiskiri">https://mailchi.mp/kerstikaljulaid/kompetentsikeskuse-uudiskiri</a>

PKF loob tööandjatele suunatud lähisuhtevägivalla ennetuse kompetentsikeskuse

President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla ennetuse kompetentsikeskus tööandjatele pääses tänavuse NULA inkubaatori kümne algatuse hulka &#8211; seda suures konkurentsis.
NULA on ühiskondlike algatuste inkubaator, mis aitab nutikatel ja mõjusatel ühiskondlikke probleeme lahendavatel algatustel lendu tõusta. Ees ootab mitu kuud mentorlust ja koolitusi, mille jooksul saame oma ideed edasi arendada ning testida. Usume, et programm annab meile vajaliku lisatõuke, et luua keskus, mis loob tööandjatele olulist väärtust ning innustab neid lähisuhtevägivalla teemadele tähelepanu pöörama. Esimesed korrad on nüüdseks juba ka koos käidud.
Nimekirja kümnest ägedast projektist leiab <a href="https://nula.kysk.ee/algatused">siit</a>, konkursist saab rohkem lugeda <a href="https://nula.kysk.ee/uudised/nula-inkubaatori-2024-aasta-10-algatust-on-selgunud">siit</a>.

PKF pääses NULA inkubaatorisse

Kersti Kaljulaid liitus Globseci nõukoguga.
&#8220;GLOBSEC on suure ambitsiooniga organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada Atlandi-ülest dialoogi ja arutelusid julgeoleku ning majandusarengu teemadel, tuues sisse ideid Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnast.  Hea on võimalus kaasa mõelda&#8221; ütles president Kaljulaid.
Uuest positsioonist saab rohkem lugeda siit.
GLOBSEC on Slovakkias Bratislavas paiknev mõttekoda ja julgeolekufoorum. Globsec koondab Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikas olulisi avaliku arvamuse kujundajaid, poliitikuid ja mõttekodade esindajaid ning on Kesk-Euroopa esinduslikuim julgeolekufoorum.
President Kaljulaid kuulub ka Globseci rahvusvahelisse nõuandvasse kogusse.

Kersti Kaljulaid liitus Globseci nõukoguga

President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia sai selleks aastaks läbi ja
Poole aasta jooksul kohtusid noored Vabariigi president Alar Karise. Riigikogu liikmete, parlamendierakondadega, Eesti Rahvusringhäälingu, Õhtulehe ja Delfi ajakirjanikega, Miltton New Nordicsi ja SpeakSmarti MTÜ Demokraatiatrenni inimestega, linnapeade Urmas Klaasi ja Jevgeni Ossinovski ja paljude teistega.
Aitäh Sorainen Eesti ja Euroopa Komisjoni esindusele Eestis! Ja muidugi fondi oma Gea Kangilaskile, kes projekti vedas.
Paistis küll, et diplomi saanud 25 noort said päriselt ka inspiratsiooni &#8211; ja paljud ka uusi sõpru, kellega arutleda ja vaielda. Kuuleme kindlasti Demokraatia Akadeemia lõpetanud noortelt veel üksjagu, ja võib-olla üldse mitte väga kauges tulevikus.
Aitäh kõigile, kes aitasid programmi kokku panna ja rahastada, noori inspireerida ja kohale tulla!
President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia on läbi õppeaasta teise poole vältav inspireeriv teekond noortele, kes soovivad nüüd ja tulevikus aktiivselt ühiskonnaelus kaasa lüüa. See on ühtaegu nii juhtimise ja eestvedamise koolitus, sissevaade meie riigi ja ühiskonna toimimisse kui tore koostegemine ja ühisloome teemadel, mis noori endid kõige enam kõnetavad. <a href="https://kerstikaljulaid.ee/tutvustus/demokraatia/akadeemia/">Sellest saab täpsemalt lugeda siit. </a>

Lõpetas Demokraatia Akadeemia esimene lend

Veel inimesi!
President Kaljulaidi Fond otsib uusi viise, kuidas aidata kaasa vägivallavabama ühiskonna loomisele Eestis. Selleks soovime luua kompetentsikeskuse, mille kaudu tööandjad saavad abi lähisuhtevägivalla (LSV) ennetamisel ja vähendamisel. 
Uuringud näitavad, et lähisuhtevägivallal on otsene mõju organisatsioonidele ja töökollektiividele, kuigi LSV ise võib aset leida pigem tööseinte vahelt väljaspool. LSV mõjutab nii töötaja motivatsiooni, sooritust, loovust kui pühendumust tööle, mis omakorda avaldab mõju töökollektiivile. Konkreetsemalt: organisatsiooni ja tema tulemusi mõjutab see, kas tema liikmed kannatavad lähisuhtevägivalla all. 
Samas võib töökeskkond olla kannatanule ainus turvaline ja toetav koht, mis aitab leida abi ning annab võimaluse vägivallaringist pääsemiseks.
Kompetentsikeskuse käivitamiseks liitus meiega Triin Adamson. Triinul on pikaajaline kommunikatsiooni- ja projektijuhtimise kogemus; viimased 10 aastat on Triin suunanud eri valdkonna ettevõtete ja organisatsioonide kommunikatsiooni. Lisaks on ta tegutsenud vabakutselise ajakirjanikuna ning töötanud projektijuhina Hispaanias, Portugalis ja Belgias. Triinu juhitud LSV-vastased projektid on võitnud mainekaid auhindu.
„Vägivalla mõju nii inimese olemusele kui töövõimele on karm. Olen seda iseenda peal kogenud, õnneks küll lühiajaliselt. Seetõttu mõistan, miks ka tööandjad peaksid teemale tähelepanu pöörama, oma kollektiivides teadlikkust tõstma ning kannatanule tuge pakkuma. Usun siiralt, et sellest on tohutult kasu,” lausus Triin.

Fondi LSV-suuna projektijuht on Triin Adamson

President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla vastane algatus kasvab jõudsalt!
Fondi esimeseks fookuseks on tööandja ja erasektori kasutamata potentsiaali Eestis. Eestis käib tööl üle 700 000 inimese, sealhulgas nii lähisuhtevägivalla toimepanijad kui nende ohvrid, kes kogevad kodus rasket vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Tööandja saaks siin olla oluline ennetaja, märkaja ja abistaja, kuid täna see Eestis veel nii ei ole. Samas on maailmas näiteid, mida saab üle võtta ja edukalt rakendada ka Eestis. Just sellega fond hetkel tegelebki.
Hiljuti liitus fondiga Helina Loor. Helina on algatuse õpidisainer: see tähendab, et ta panustab algatusega liituva tööandja teekonna ning materjalide loomisesse. Tal on pea 20-aastane kogemus inimeste arendamise valdkonnas, ta on töötanud  Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi naiste tugikeskuste teenuse juures ning ohvriabi koolituspartnerina. Helina loodud on ohvriabi viimased e-kursused lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise, ohvriabi teenuste ja taastava õiguse teemadel.
Helina on väga tugeva organiseerimis- ja projektijuhtimisvõimekusega ja aktiivne vabatahtliku töö tegija. Viimase 20 aasta jooksul on Helina tegelenud paljude rahvusvaheliste ja siseriiklike projektide, ürituste ja koolituste korraldamisega. Ta on olnud peakorraldaja 2008. aastal Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustel väitlemises, projektijuht 2011. aastal NO99 projektile Põhuteater, peakorraldaja tiimi liige 2010. aastal Euroopa Filmiauhindade Galal Tallinnas ning finaalgala peakorraldaja 2017. aastal Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustel väitlemises. Lisaks on Helina üles ehitanud ja pikaajaliselt juhtinud sotsiaalset koolitusettevõtete SpeakSmart, kelle abiga on oma tööalaseid argumenteerimisoskusi arendanud ligi 2500 inimest aastas.
Ta on Eesti Väitlusseltsi, Eesti Andragoogide Liidu ja Koolitusfirmade Liidu liige.

Kersti Kaljulaid: Medalitest, aga sugugi mitte ainult

Kersti Kaljulaid: kaalun olümpiakomitee juhiks kandideerimist

Avanes taotlusvoor President Kaljulaidi Fondi stardirahastusele

PKF kohtus kõigi Arutleva Kooli programmi koolidega

PKF loob tööandjatele suunatud lähisuhtevägivalla ennetuse kompetentsikeskuse

PKF pääses NULA inkubaatorisse

Kersti Kaljulaid liitus Globseci nõukoguga

Lõpetas Demokraatia Akadeemia esimene lend

Fondi LSV-suuna projektijuht on Triin Adamson

Fondi LSV-suuna õpidisainer on Helina Loor

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee