Sel laupäeval stardib Eesti Terviseradade ja president Kersti Kaljulaidi algatatud matkasari, mis kutsub nii noori kui ka vanemaid sportlikust vormist hoolimata nädalavahetustel õues aega veetma ja rohkem liikuma. Sarja esimene üritus toimub 2022. aastal Euroopa Spordilinna tiitliga pärjatud Rakveres, kus elanikud saavad koos president Kersti Kaljulaidiga osaleda linnaretkel läbi tänavate, parkide ja terviseradade.
SA Eesti Terviserajad juhataja Alo Lõokese sõnul on jalutamine ja tempokam liikumine üks lihtsamaid võimalusi enda füüsilise aga ka vaimse vormi hoidmiseks. „Laupäeval Rakverest alguse saava matkasarja raames korraldame igas kuus mõnes Eestimaa paigas pikema või lühema retke, et koos president Kaljulaidiga kutsuda inimesi nädalavahetustel õues pikemalt liikuma. Laupäeval-pühapäeval, kui vaba aega on rohkem, võiks meist igaüks leida paar tundi jalutamiseks või siis tõsisemaks sportimiseks – kas üksi, sõpradega, või perega.“ Lõoke lisas, et liikumiseks ei pea tingimata kodust kaugele sõitma, vaid pigem tasub oma koduümbruses leida vaheldusrikas ja põnev rada – seda ikka selleks, et liikumine oleks võimalikult lihtne.
Matkasarja esimesest üritusest võtab osa ka president Kersti Kaljulaid, kes on sage looduses liikuja ja sportija ning ka rahvaspordiüritustel osaleja nii rattal, joostes kui ka suuskadel. Lisaks osaleb Kaljulaid reedel Rakvere vallas toimuval kohaliku spordikogukonna kohtumisel, kus arutatakse piirkonna liikumisharrastusvõimaluste arendamist ja ühist koostööd.
<blockquote>Liikumine ja matkamine on kõigile jõukohane ja ei nõua erivarustust või -oskusi, nii et ega väga head põhjust, miks mitte nädalavahetusel mõned tunnid õues liikuda, ju ei ole!</blockquote>
“Liikumine ja matkamine on kõigile jõukohane ja ei nõua erivarustust või -oskusi, nii et ega väga head põhjust, miks mitte nädalavahetusel mõned tunnid õues liikuda, ju ei ole. Eks me muidugi teame, et võimalusel on inimene ka laisapoolne ja leiab miljon head põhjust, miks mitte välja tulla. Me mõtlesime terviseradadega, et anname nüüd ühe põhjuse juurde, miks siiski ennast igal nädalavahetusel natuke aktiivsemalt liigutada &#8211; teeme seda üheskoos! Ja harjumus liikuda ja aktiivne olla on midagi, mis kas tekib või ei teki juba lapseeas, nii et kutsume kõiki kaasa koos peredega,” ütles president Kersti Kaljulaid.
„Arvestades, et laste tervislike harjumuste kujundamisel on vanematel väga suur roll, seega võiks vähemalt korra nädalas lastega ühiselt kerge matka ette võtta või veidi sportida,“ julgustab Lõoke järeltulijatega koos liikuma.
Matkasarja esimene retk Rakveres stardib Rakvere Spordikeskuse juurest (Kastani 12) laupäeval, 22. jaanuaril kell 11 (kogunemine kell 10.30). Pooleteisetunnise linnamatka jooksul trajektooril Parkali tn-Pikk tn- Tarvas-Linnus-Vallimägi-Tammik- Palermo terviserada-Rakvere Haigla- Ametikool ja Seminari tänav-uus Riigigümnaasium-Rakvere Spordikeskus. Vaata lähemalt
Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Eesti Terviseradadest saanud üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutatavaid terviseradasid, mida külastatakse hinnanguliselt 6 miljonit korda aastas ning mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond.
Foto: Vabariigi President Kersti Kaljulaid EV100 avamatkal.
Foto autor: Rauno Volmar/Ekspress Meedia
Lisainformatsioon: 
Alo Lõoke 
Juhataja 
Eesti Terviserajad SA 
+372 5253801 
alo@terviserajad.ee

Eesti Terviserajad alustavad koos president Kaljulaidiga üle-eestilise matkasarjaga

President Kersti Kaljulaid külastab täna Rakvere Gümnaasiumi, kus annab abituuriumile ühiskonnaõpetuse tunni, mis keskendub rohepöördele ja energiapoliitika küsimustele. Lisaks kohtub president Kaljulaid Virumaa Naiste Tugikeskuse inimestega; AQVA Spa juhtidega, et arutada viirus- ja energiakriisi mõju turismisektorile ning Rakvere piirkonna spordijuhtidega, et arutada liikumisharrastuse edendamise võimaluste üle.
&nbsp;
Laupäeval saab Rakveres alguse Eesti Terviseradade ja president Kersti Kaljulaidi algatatud uus üle-eestiline matkasari, mis kutsub nii noori kui ka vanemaid sportlikust vormist hoolimata nädalavahetustel õues aega veetma ja rohkem liikuma. Rakvere linnaretk saab alguse laupäeval kell 11 Rakvere Spordikeskuse juurest ning ca pooleteisetunnine linnamatk kulgeb trajektooril Parkali tn-Pikk tn- Tarvas-Linnus-Vallimägi-Tammik- Palermo terviserada-Rakvere Haigla- Ametikool ja Seminari tänav-uus Riigigümnaasium-Rakvere Spordikeskus.
&nbsp;
Vabariigi Presidendi ametis tegi Kersti Kaljulaid 2016. aasta sügisel oma esimese maakonnavisiidi just Lääne-Virumaale.
<figure id="attachment_621" aria-describedby="caption-attachment-621" style="width: 640px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" class="size-large wp-image-621" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-1024x607.jpg" alt="President Kersti Kaljulaid väljumas ametiautost Rakvere spordikeskuse ees" width="640" height="379" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-1024x607.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-300x178.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-768x455.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva-6x4.jpg 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2022/01/VP-kaljulaidi-esimene-mk-visiit-l-virumaale-Ain-Liiva.jpg 1200w" sizes="(max-width: 640px) 100vw, 640px" /><figcaption id="caption-attachment-621" class="wp-caption-text">Vabariigi Presidendi ametis tegi Kersti Kaljulaid 2016. aasta sügisel oma esimese maakonnavisiidi just Lääne-Virumaale. Foto: Ain Liiva</figcaption></figure>

President Kaljulaid külastab täna ja homme Lääne-Virumaad

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit (EPRA) kuulutas tänavuse kommunikatsiooni aastaauhinna laureaadiks president Kersti Kaljulaidi, kes on nii oma ametiajal kui ka sellele järgnevalt aktiivse kommunikatsioonitegevusega aidanud fookuses hoida Eesti ühiskonnale olulisi väärtusi ning teinud seda selgelt ja jõuliselt.
„Eesti presidendi ametiga kaasas käivas tööriistakastis ongi praktiliselt ainult kommunikatsioonilahendused, sest sõna võim on ta ainuke võimuhoob. President Kaljulaid kasutas seda võimu Eestis ja laiemalt maailmas silmatorkavalt väärtuspõhiselt, mõjusalt ja omakasupüüdmatult, jättes sellega sügava positiivse jälje nii meie igapäevaellu kui ka neisse ootustesse, mis Vabariigi Presidendile meie ühiskonnas nii praegu kui edaspidi kehtivad,“ põhjendas otsust EPRA president Margus Mets. Tunnustust väärib ka president Kaljulaidi tegevus nii kodumaises kui rahvusvahelises meedias Eesti riigi kuvandi kaitsja ja hoidjana ka siis kui mõnede teiste riigijuhtide sõnad ja teod riivasid ühiskonna enamiku õiglustunnet.
<blockquote>Eesti presidendi ametiga kaasas käivas tööriistakastis ongi praktiliselt ainult kommunikatsioonilahendused, sest sõna võim on ta ainuke võimuhoob</blockquote>
President Kaljulaidi tänas liitu tunnustuse eest. &#8220;Lubasin juba ametisse astudes, et ma ei ole kunagi vait, kui liiga tehakse nõrgematele, ohus on meie vabadused või julgeolek ning sellest kreedost läbivalt nende viie aasta jooksul ka lähtusin. Küll ei osanud ma toona seda vundamenti sõnastades ette näha, et just vabaduste osa mu ametiajal nii teravalt fookusesse satub – eks see näitab, et tegelikult ei ole me ühiskonnas veel paljud need vabadused, mis küll põhiseadusesse omal ajal väga hästi ja ettenägelikult kirja said, piisavalt põhjalikult läbi arutatud, mõtestatud, sõnastatud ja vajadusel ka vaieldud. Seda tööd jagub ka edaspidi nii mulle kui ametis olevatele riigipeadele,&#8221; sõnas president Kaljulaid auhinda vastu võttes.
Metsa sõnul on presidendi valik, mille kohta ja millal ta sõna võtab või mis teemadel hoopis vaikib, juba omaette sõnum. „Samamoodi on eraldiseisva sõnumi väärtusega presidendi sõnavalik, toon ja esinemislaad. Just see ongi iga liidri ja juhi, sealhulgas kommunikatsioonijuhi ees seisev põhiülesanne – tabada õiget hetke ja õigeid sõnu ning osata eest vedada või mõne otsuse sisu ja sünnilugu lahti seletada nii, et kuulajad võtaksid aega, süveneksid ja sooviksid mõista. Kersti Kaljulaid on selles meie erialaorganisatsiooni hinnangul olnud väga hea, mistõttu tahame teda tänada ja eeskujuna esile tõsta,“ märkis Mets. „President Kaljulaid on olnud selle sõna parimas ja laiemas tähenduses riigimees, öeldes välja vajalikke sõnumeid ka siis kui kõik ümberringi saavad suurepäraselt aru, et lühiajalises perspektiivis ei too need talle ei isiklikku populaarsust ega konjunktuurset poliitilist kasu. Sellist isetust tahaks meie riigijuhtide sõnavõttudes näha palju rohkem ja ikka veel võidukäiku tegevat küünilis-pragmaatilist poliittehnoloogilist lähenemist vähem.“
<blockquote>Lubasin juba ametisse astudes, et ma ei ole kunagi vait, kui liiga tehakse nõrgematele, ohus on meie vabadused või julgeolek ning sellest kreedost läbivalt nende viie aasta jooksul ka lähtusin.</blockquote>
Eelmisel aastal said EPRA aastaauhinna Eesti meditsiinitöötajad, sest arstid, õed ja hooldajad kandsid koroonakriisi tingimustes lisaks oma põhitöö tegemisele esmatähtsat rolli ühiskonna objektiivsel teavitamisel, hirmude maandamisel ja meid ümbritseva reaalsuse teaduspõhisel seletamisel nii meedias kui kõigile oma patsientidele ja hoolealustele individuaalselt. Auhinna võttis vastu pandeemia ajal sektori eestkõnelejaks tõusnud dr. Arkadi Popov.
EPRA aastaauhinnaga tunnustab Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit igal aastal inimest või organisatsiooni, kelle kommunikatsioonitegevusel oli Eesti ühiskonnale kõige suurem mõju. Auhinnale esitatav kandidaat võib, ent ei pea töötama kommunikatsioonivaldkonnas, kuid tema tegevused ja avalikud esinemised peavad Eesti ühiskonnas olema laialdast kõlapinda pälvinud.

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu tänavuse aastaauhinna pälvis president Kersti Kaljulaid!

President Kersti Kaljulaid võttis vastu &#8220;Pealtnägija&#8221; ettepaneku proovida kaasautori rolli ning rääkis selle hooaja viimases saates lahti rohepöörde võimalused Eestis. Saatelõiku saab järele vaadata <a href="https://www.err.ee/1608436544/pealtnagija-kersti-kaljulaid-uuris-kuidas-eestis-rohepoore-ara-teha">SIIN</a>.
Viimase aja tuliseim teema on röögatud energiahinnad. Üldiselt on teadvustatud, et massiline fossiilkütuste põletamine elektri ja toasooja saamiseks tuleb lähemate aastakümnete jooksul ära lõpetada. Kuidas siis ikkagi rohepööre ära teha nii, et voolu jätkuks ja hinnad hinge kinni ei võtaks, uuris &#8220;Pealtnägija&#8221; aastalõpusaate kaasautor president Kersti Kaljulaid.
<blockquote>Aastaid tuli eestimaalaste elekter peamiselt põlevkivist, aga seoses kliima soojenemisega on maailmas kokku lepitud, et fossiilsete kütuste osa tuleb suhteliselt lühikese ajaga järsult vähenda.</blockquote>
Asjast võib rääkida keeruliselt ja uppuda detailidesse, aga lihtsustatult on ülesanne järgmine. Eesti elektritarbimise miinimumvõimsus on 300 megavatti, mis juhtub tavaliselt mõnel soojal suveööl, talvised tipud on viis korda kõrgemad ja tuleviku vajadus võib ulatuda 2000 megavatini. Aastaid tuli eestimaalaste elekter peamiselt põlevkivist, aga seoses kliima soojenemisega on maailmas kokku lepitud, et fossiilsete kütuste osa tuleb suhteliselt lühikese ajaga järsult vähenda. On tehtud palju analüüse, mis võiks olla meie piirkonnas süsinikuneutraalne asendus ja valdav osa jõuab tulemusele, et kõige kiirem ja käegakatsutavam lahendus on praegu tuul, väiksemal määral ka päike.
&#8220;Kui võtta tänane Eesti elektrienergia tarbimine, siis me suudaks selle (talvise vajaduse 2000 megavatti – toim.) katta kahe meretuulepargiga,&#8221; ütles Utilitase taastuvelektri valdkonna arendusjuht Rene Tammist. Aga 10-20 aasta perspektiivis tuleb arvestada, et elektrienergia tarbimine kasvab, sest soojussektor elektrifitseerub, kasutatakse rohkem soojuspumpasid seniste küttelahenduste asemel, ka transport elektrifitseerub ehk siis elektriautod tulevad sisepõlemismootoritega autode asemele, lisas Tammist lisatootmisvõimsuste vajadusest rääkides.
Eestis on erinevas ettevalmistuse faasis kümmekond suuremat tuuleparki nii maal kui merel, aga mõni neist ootab vajalikke lube juba kümme aastat. Peamine takistus on huvigruppide vastuseis – kas segavad tuulikud kaitseväe radareid või kohalike elanike elukvaliteeti. Ühe alternatiivina arutatakse ka tuumajaama rajamist, kuid ainuüksi selle ettevalmistus võtaks asjatundjate sõnul vähemalt 15 aastat.
Eesti esimene suurem tuulepark kerkis Virtsu ligi 20 aastat tagasi ja praeguseks on küla ümber kolme firma 28 tuulikut, millest väiksemad 60 ja suuremad 100 meetrit kõrged. Tuulikud on Virtsus nii olulised, et pandi isegi küla vapile.
&#8220;Kui aastal 2002 seda esimest kokku pandi, siis kohalik rahvas jättis töö pooleli, see oli nagu laulupidu,&#8221; meenutas MTÜ Virtsu Arenguselts esimees Jüri Mõniste. &#8220;Kõik käisid vaatamas, neid kraanasid, seda ehitust. Kõik oli uskumatult suur, polnud varem näinud selliseid asju.&#8221;
<blockquote>Praeguseks ollakse tuulikute vihinaga Virtsus harjunud, sest ega mere ääres vaikseid päevi väga palju ei olegi.</blockquote>
Inimestel oli ka hirme ja kaebusi. Mõniste mäletab, et esimestel koosolekutel räägiti põhiliselt tuulemürast. Üks aspekt, millest jäeti tema sõnul täitsa rääkimata, oli päike ja valgus ehk vari, mis tekib, kui tuulik käib. &#8220;Et see on loetud minutid aastas. Aga see lahendati ju niimoodi, et andurid on peal ja kui kõik klapib, et see vari jõuab maja peale, siis tuulikud jäävad seisma lihtsalt selleks. Need on 5-10 minutit heal juhul.&#8221; Praeguseks ollakse tuulikute vihinaga Mõniste kinnitusel harjunud, sest ega mere ääres vaikseid päevi väga palju ei olegi.
Rohkem kui pool sajandit oli Eesti energeetika eeskätt idavirulaste õlul, aga tulevikus läheb raskus rohkem Läänemaale. See on tõstatanud talumistasude teema. Virtsus ei maksa firmad küll otse inimestele, aga moodustasid juba kümme aastat tagasi toetusgrupi, mis rahastab kohalikke mittetulundusühinguid, millest üks on Mõniste veetav Virtsu Arenguselts.
&#8220;See toetusgrupp loomulikult paneb meelt muutma. Vaatasin, kümne aastaga oleme suurusjärgus 100 000 eurot saanud toetust tuuleparkidest,&#8221; ütles Mõniste. Selle raha eest on saanud korrastada kohalikku linnust, kohalikku parki, ehitada mõisatall, on toetatud suveüritusi ja mitu ehitusprojekti on veel ootel.
Isegi kui tuulikutega õpitakse koos elama nagu Virtsus, siis tekib järgmine mure – mida teha, kui tuul ei puhu või päike ei paista? Ühe võimaliku vastuse pakub kütuse- ja energiafirma Alexela omanik Heiti Hääl, kes kutsus Kaljulaidi ja &#8220;Pealtnägija&#8221; ühele esmapilgul ilmetule heinamaale Paldiski linna servas, et kergitada saladuskatet.
<blockquote>See meie auk on siis kaetud turbiinidega ja turbiinide võimsus kokku on 500 megavatti. Ehk me suudame iga tund toota 500 megavatt tundi elektrit. Ja siis, kui elekter on odav ehk tuult on palju, eriti öisel ajal, siis me pumpame selle vee merre tagasi.</blockquote>
&#8220;Siin saladuskatte all on Eesti kõige sügavam puurkaev ehk meie geoloogilise uuringu kaev, mis on 932 meetrit sügav,&#8221; näitas Hääl. &#8220;Meie plaan on imelihtne. Umbes siia uuristada 600 meetri sügavune auk ja selle augu põhja rajada piltlikult öeldes järv. Tegelikult on need küll erinevad silindrilised mahutid, mille puhul siis ajal, kui elektrit on vähe, tuul ei puhu ja elekter on kallis, laseme me merest vett alla auku. See meie auk on siis kaetud turbiinidega ja turbiinide võimsus kokku on 500 megavatti. Ehk me suudame iga tund toota 500 megavatt tundi elektrit. Ja siis, kui elekter on odav ehk tuult on palju, eriti öisel ajal, siis me pumpame selle vee merre tagasi.&#8221;
On maitse asi, kas projekti nimetada maa-aluseks hüdroenergiajaamaks või salvestiks, aga ta suudab koguda tuuleenergiat, kui tuulisel tunnil selle võrku andmise eest muidu raha küsitakse, või nihutada börsilt vajaliku energia ostmist nii, et kalleimad tunnid saavad pisut odavamad.
Maailmas on sarnaseid komplekse, mis kasutavad ära kõrguste vahet, gravitatsiooni ja muutuvaid energiahindu, ehitatud mägedesse, aga Paldiski projekt on teadaolevalt esimene, mis läheb sügavale maa alla. Paldiskis uuristatakse reservuaarid rohkem kui poole kilomeetri sügavusele, sest seal on eriti kvaliteetne graniit, mis muu hulgas tagab, et merevesi ei satuks põhjavette. Projekt on Eesti mõistes grandioosne, aga tuleb meeles pidada, et ükski aku ei ole 100-protsendise kasuteguriga.
&#8220;Me ise täna arvestame seda, et ühe teravati elektri tootmiseks me kulutame umbes 1,35 teravatti elektrit. Ehk see kasutegur on kusagil 0,75 ja 0,8 vahel, mis on täna teadaolevatest salvestustehnoloogiatest suveräänselt parim. Ja lisaks sellele, et ta on salvestustehnoloogiana teadaolevatest kõige efektiivsem, on ta tegelikult ka oma rajamiskulult per megavatt kõige odavam.&#8221;
600 miljonit eurot maksvat hiigelsalvestit hakatakse rajama tuleva aasta märtsis ja see peaks valmima aastal 2029. Maa-aluste mahutite kõrgus on 60 meetrit, mis vastab ligikaudu 17 korruselisele majale. Tööde käigus tuuakse pinnale 15 miljonit tonni graniiti, millest saab ehitada maanteid või jätkuks Rail Balticu jaoks poolde Lätti välja. Teine võimalus, kuhu tuule- või päikeseenergia ülejääk salvestada ja vajalikul hetkel tagasi energiaks muuta on vesinik. Teiste hulgas panustab just sellele energiafirma Utilitas, kelle osalusel arendatakse vesinikku tootvat elektrolüüserit ja vastavat suurtehast Eestisse.
Tammisti sõnul on vesinikutehnoloogias vaja teatavat arenguhüpet. &#8220;Euroopas on täna elektrolüüsereid, mille abil siis elektrienergiast vee lõhustumisel vesinikku toodetakse, alla ühe gigavati võimsust. Aga Euroopa on seadnud sihiks, aastaks 2030 peab see number olema 40. Et sinna jõuda, on väga palju vaja siis kasvatada elektrolüüserite tootmise võimekust,&#8221; selgitas Tammist.
<blockquote>Kuniks uusi parke ja salvesteid rajatakse, on asjatundjate sõnul üks viis olukorda kohe mõjutada tark tarbimine.</blockquote>
Utilitase taastuvelektri valdkonna arendusjuhi sõnul oleks tuuleparkidest tulev energia soodsam kui põlevkivielekter. &#8220;Kui meil oleks täna rohkem tuuleparke, siis oleks ka inimestel elektriarved soodsamad. Ja iseäranis puudutab see meretuuleparke, kus tuult on rohkem, tuulikud töötavad aasta ringi. Ja on väga vähe neid tunde, kus nad üldse ei tööta.&#8221;
Kuniks uusi parke ja salvesteid rajatakse, on asjatundjate sõnul üks viis olukorda kohe mõjutada tark tarbimine. Sel rindel toimetab Eestis mitu idufirmat, kellest üks on Fusebox, eestikeelse nimega Energia Juhtimiskeskus. Lahendus toetub tarkvõrgu põhimõttele – meil peavad olema nutikad seadmed, mida saab distantsilt juhtida. Lihtsalt öeldes on nipp selles, et suur hulk aparaate, mis seda võimaldavad, lülitatakse väikeseks hetkeks välja.
&#8220;Elektriline pumpamine, jahutamine, ventileerimine, nendes protsessides on inerts sees. Ja kui me räägime jahutusseadmetest, siis jahutusseadmetel me suudame vähendada kulu elektrienergiale põhimõtteliselt 20 protsenti umbes. Ehk mitte me ei vähenda kilovatt-tunde, mida see jahutusseade tarbib, vaid seda rahalist kulu, mida ta nende kilovatt tundide peale kulutab,&#8221; selgitas Fuseboxi asutaja ja tegevjuht Tarvo Õng.
Ideed võib vaadata ka nii, et Fusebox korjab oma platvormile kokku firmad või inimesed, kes on tarbimises paindlikud, vahendab nende tarbimiskäitumist elektrivõrgule ja kõik osapooled võidavad. Praegu on Fuseboxi platvormiga Eestis liitunud 40 ärihoonet, seal hulgas Ülemiste City, kus nad ise asuvad. Lähiaastatel on eesmärk kaasata ka kodumajapidamised.
&nbsp;

Kersti Kaljulaid - president ja Pealtnägija kaasautor

“Pealtnägija”: Kersti Kaljulaid uuris, kuidas Eestis rohepööre ära teha

President Kersti Kaljulaid võttis üheks saateks raadiokommentaatori rolli ning analüüsis koos Raadio2 saate Olukorrast riigis saatejuhtide Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepikuga möödunud aasta olulisemaid sündmusi. Kahetunnises erisaates olid põhilised teemad riigi hakkamasaamine koroonapandeemiaga, haldusreformi viljad ning rohepööre. Samuti arutati julgeoleku, presidendivalimiste korra ning parlamendi rolli üle ning muudel Eesti elu enim mõjutanud teemadel.
&nbsp;
Saadet saab järelkuulata <a href="https://www.err.ee/1608447296/olukorrast-riigis-vottis-2021-aasta-kokku-koos-kersti-kaljulaidiga">SIIN</a>.

Kersti Kaljulaid vaatas koos “Olukorrast riigis” saatejuhtidega tagasi möödunud aastale

President Kersti Kaljulaid on sel nädalal visiidil Araabia Ühendemiraatides Dubais, kus toimuval maailmanäitusel algas täna Eesti haridust tutvustav nädal. Haridusnädalal tutvustatakse Eesti haridust nii ärifoorumil, hariduskonverentsil, ülikoolide päeval, haridustehnoloogia päeval kui ka kõrgetasemelistel kohtumistel.
&#8220;Eesti üks peamisi loodusressursse asub kahe kõrva vahel &#8211; see on meie inimeste tarkus. Suur osa sellest, mida oleme saavutanud viimastel aastakümnetel, on meie inimeste nutika toimetamise vili. Selle eelduseks on meie haridussüsteem, mida oleme suutnud hoida egalitaarse ja tugevana nii, et absoluutselt igal Eesti lapsel on võimalik jõuda maailma tippülikoolidesse välja, kui on pealehakkamist ja võimeid,&#8221; sõnas  president Kaljulaid.
President Kaljulaid kohtub visiidil mitmete AÜE ministritega, avab EdTech päeva Eesti paviljonis ning osaleb mitmetel haridusteemalistel aruteludel.
&nbsp;

President Kaljulaid osaleb Dubai maailmanäituse Eesti haridusnädalal

President Kersti Kaljulaid avas eile Sisekaitseakadeemias kahepäevase rahvusvahelise konverentsi pealkirjaga &#8220;30 aastat turvalist vabadust&#8221;. 
„30 aastat on möödunud me iseseisvuse taastamisest ja täna saame öelda, et Eestis on turvaline ja hea elada. Aga kuidas see turvatunne on tekkinud? Meie areng on olnud väga kiire ja kogu sisejulgeolekusüsteemi areng on selle muu kiire edenemise orgaaniline osa. See maailm on samamoodi tundmatuseni muutunud nagu Tallinna kesklinn, aga muidugi ei paista need muutused võib-olla tavainimesele nii palju kätte kui asjaosalistele,“ sõnas Kersti Kaljulaid oma avakõnes ning lisas, et tegelikult tuleb küsida, kas peakski – riik peab olema inimese jaoks oma kõigis aspektides olemas, mitte pidevalt nähtav. Olemas siis, kui inimesel on seda vaja. 
President Kaljulaidi sõnul jagub jagub väljakutseid loomulikult ka täna ja tulevikus, aga väljakutsetest hoolimata saab kindlalt öelda, et 30 aastaga on Sisekaitseakadeemia ja Eesti sisejulgeolekusüsteem oma arenguga loonud suutlikkuse aidata kaasa vaba ja demokraatliku Eesti tuleviku kujundamisele viisil ja moel, mis kirjeldatud halvad valikud igast üksikisikust eemal hoiab. „See, mida SKA täna pakub, on kindlasti moodne, kaasaegne, võib-olla hoonestu mõttes ikkagi ka pisut liiga killustunud süsteem, aga sisu poolest väga head õppekavad ja karjääri toetavad õpivalikud igas eas ja igas karjääri käänukohas asujaile,“ ütles president Kersti Kaljulaid.

Kersti Kaljulaidi kõne Sisekaitseakadeemias

Kersti Kaljulaid sisejulgeolekust: riik peab olema inimese jaoks oma kõigis aspektides olemas, aga mitte pidevalt nähtav

President Kersti Kaljulaid osales 30. novembril Riias NATO tippkohtumise kõrval toimunud konverents, mille arutelude keskmes oli organisatsiooni tulevik.
&#8220;Maailm me ümber muutub pidevalt ja nii peame ka koos liitlastega pidevalt arutama, vajadusel ka kohanduma ja reageerima. Siiski ei meeldi mulle, kui pidevalt kiputakse rääkima NATO tervisest – see viitaks justkui sellele, et meie allianss on patsient ja tal on midagi viga. Mina pole NATOt näinud kunagi patsiendina, vaid liikmesriikide ühendusena, mille keskmeks on atlandiülene koostöö, ühine sõjaline võimekus ning poliitiline koostöövõime ja -valmidus vajadusel oma liikmete kaitsmiseks,&#8221; sõnas president Kaljulaid arutledes koos Läti endise riigipea Vaira Vike-Freibergaga.

NATO kõrvalürituse lava läbi kaamerasilma

President Kaljulaid arutles Riias NATO tuleviku üle

Eesti Lastekaitse liit tunnustas president Kersti Kaljulaidi aumärgiga tema panuse eest laste ja perede heaolusse nii riigi presidendina kui ka läbi oma isikliku eeskuju.
«Kersti Kaljulaid on olnud rahva keskel, kuulates nii laste, noorte kui lastevanemate rõõme ja muresid,» ütles Eesti Lastekaitse liidu juhataja Varje Ojala sel neljapäeval aumärgi üleandmisel liidu aastakonverentsil «Kuidas elad, Eestimaa laps?».
<blockquote>President Kaljulaid andnud nii suurte kui väikeste sõnadele ja mõtetele jõudu juurde ning vajadusel juhtinud julgelt avalikkuse tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele</blockquote>
President Kaljulaid rääkis aumärki vastu võttes, et Vabariigi Presidendina oli tema jaoks laste ja naiste heaolu ühiskonnas üks südamelähedasemaid teemasid. &#8220;Jätkan nende õiguste eest seisjana ka peale ametiaega ÜRO peasekretäri nende teemade eestkõnelejana maailmas. Aga seda aumärki täna siin vastu võttes meenus mulle hoopis üks viimaseid külaskäike Tallinna Lastemajja, kus üks poiss küsis murelikult minu käest, mis saab siis, kui president Kaljulaid ei ole enam president. Mille peale vastasin, et ei midagi. Ma tulen, kui kutsutakse. Selles osas ei muutu kunagi mitte midagi,&#8221; sõnas president Kaljulaid ja tänas Lastekaitse Liitu tunnustuse eest.
Varje Ojala tõi esile, et liidu hinnangul on president Kaljulaid andnud nii suurte kui väikeste sõnadele ja mõtetele jõudu juurde ning vajadusel juhtinud julgelt avalikkuse tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele.
«Igale lapsele on vajalik ja tähtis üles kasvada perekonnas. Vanematel tuleb esmase kohustusena last hoida ja kaitsta ning tagada tema eakohane ja igakülgne areng. Just õigusele kasvada perekonnas keskendub ka Lastekaitse Liidu selle aasta fookusteema. Meie ühiskonnas leidub erinevaid peremudeleid. Üks nendest on hoolduspere, mis pakub kaitset ja hoolt lastele, kellel ei ole võimalik elada oma bioloogiliste vanematega, tagades neile kasvamiseks turvalist keskkonda,» sõnas Ojala.
<img loading="lazy" class="alignnone size-thumbnail wp-image-511" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2021/11/DSC_1430-150x150.jpg" alt="President Kaljulaid kõneleb Lastekaitse Liidu konverentsil" width="150" height="150" /> <img loading="lazy" class="alignnone size-thumbnail wp-image-512" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2021/11/DSC_1435-150x150.jpg" alt="" width="150" height="150" />

President Kaljulaid kõneleb Lastekaitse Liidu konverentsil

Lastekaitse liit tunnustas president Kersti Kaljulaidi aumärgiga

President Kersti Kaljulaid osales eile Tallinnas Kruiisiterminalis toimunud Tervisekassa valdkonnapäeval, kus arutles debatis kassa juhi Rain Laanega nii tervisese ja tervishoiusüsteemi finantseerimise ja juhtimise üle kui ka digitaalsetest lahendustest, mis süsteemi tõhusamaks muudaks.
&#8220;Meie solidaarne tervishoiu rahastamise süsteem on taganud selle, et enamasti saavad meie inimesed väga head tervishoiuteenust, paremat kui ükskõik kus maailmas. Ja kui me vaatame proportsioone, siis on seda seni olnud ka võrdlemisi odav pidada võrreldes enamike heaoluühiskondadega. Aga solidaarse süsteemi teine pool on see, et väga eriliste ja kalliste juhtumite rahastamise puhul jääb süsteem hätta, sellest ei piisa,&#8221; rääkis president Kaljulaid valdkonnapäeval. Lisaks avaldas endine riigipea lootust, et ühel päeval on meil mitte ainult kõige efektiivsem, vaid ka kõige empaatilisem ravikorraldus kogu maailmas.
&nbsp;

Kersti Kaljulaid vestlemas Tervisekassa juhi Rain Laanega

Eesti Terviserajad alustavad koos president Kaljulaidiga üle-eestilise matkasarjaga

President Kaljulaid külastab täna ja homme Lääne-Virumaad

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu tänavuse aastaauhinna pälvis president Kersti Kaljulaid!

“Pealtnägija”: Kersti Kaljulaid uuris, kuidas Eestis rohepööre ära teha

Kersti Kaljulaid vaatas koos “Olukorrast riigis” saatejuhtidega tagasi möödunud aastale

President Kaljulaid osaleb Dubai maailmanäituse Eesti haridusnädalal

Kersti Kaljulaid sisejulgeolekust: riik peab olema inimese jaoks oma kõigis aspektides olemas, aga mitte pidevalt nähtav

President Kaljulaid arutles Riias NATO tuleviku üle

Lastekaitse liit tunnustas president Kersti Kaljulaidi aumärgiga

President Kaljulaid arutles Tervisekassa juhiga tervishoiu rahastamise üle

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee