Võtame kokku – President Kaljulaidi Fond 2022!
President Kaljulaidi Fond loodi 2021 aasta lõpus ning eelmine aasta oli esimene tegutsemisaasta. Fondi loomisel seadis president Kaljulaid eesmärgiks edendada Eestis ja maailmas neidsamu väärtusi, mille eest seisis Eesti riigipeana &#8211; demokraatiat, digikultuuri, inimõigusi ja vabadusi.
Fondi tegevjuht Taavi Linnamäe võtab esimest aastat kokku nii: „Nagu mitmelgi puhul riigipeana tuli president Kaljulaidil sisse käia senikäimata radu, on ka endise riigijuhi fond Eestis esmakordne algatus, mistap avastamist ja nuputamist jagub. Esimene aasta oligi üheltpoolt fondi käivitamise aasta – meeskonna ja võrgustiku ehitamine, rahastusvõimaluste leidmine ja loomine, pikema vaate ja strateegia kujundamine, nii nagu iga alustava organisatsiooniga. Teisalt sai ette võetud ka mitmeid täiesti uusi algatusi ning nende maht, teemadering, mõju ja ulatus järgmistel aastatel kindlasti kasvavad. Lisaks siis president Kaljulaidile erinevate esinemisvõimaluste loomine üle maailma, kommunikatsioonitöö ja meediasuhtlus, loendamatu hulk kohtumisi Eestis kui kaugemal – võimalusi, kus fondile ja president Kaljulaidile oluliste väärtuste eest seisime, on tegelikult olnud lugematu hulk.“
Olulisemad President Kaljulaidi Fondi algatused 2022. aastal:
Ukraina sõja puhkedes asus fond koguma annetusi Ukraina sõltumatu meedia toetuseks, mille toimimisele oli täiemahuline sõda väga rängalt mõjunud. Kokku annetati fondi kaudu Ukraina meediale 340 000 eurot. Aitäh kõigile, kes toetasid!
Sügisel sai Delfis alguse populaarne autorisari “Kersti Kaljulaid (H)arutab,” mis toob valimiste eel fookusesse Eesti ees seisvad suured ja komplekssed väljakutsed läbi erinevate murekohtade ja edulugude, et muuta debatti argumenteeritumaks ja faktipõhisemaks.
Ühtlasi möödus sügisel 20 aastat esimese Eesti naiste varjupaiga avamisest Tartus. Selle märkimiseks korraldas President Kaljulaidi Fond lähisuhtevägivalla konverentsi &#8220;Tangotantsust lähenemiskeeluni,” mille fookuses oli erinevate lähisuhtevägivallaga tegelevate osapoolte kokku toomine ning ühiste lahenduste otsimine. Konverentsil oli ligi kakskümmend esinejat ning konverentsi lõpus anti pidulikult üle auhind „Okas“, mille tänavu pälvis Anna Markina!
Läbi terve aasta korraldas fond rohepöörde edendamiseks erinevaid projekte, intervjuusid ja esinemisi. Septembris korraldas fond rohepöörde rahastamise-teemalise seminari. President Kaljulaid on jätkuvalt Rohelise kooli patroon ning fond toetab Rohelise kooli tegevusi ka rahaliselt.
Mullu talvel ja kevadel korraldas fond koostöös Terviseradadega aktiivse eluviisi edendamiseks matkasarja, kus koos kohalikega käidi avastamas tuntud ja tundmatuid matka- ja kõndimisradu, olgu nad Põltsamaal, Tõrvas või Lahemaa metsades.
Every Woman Every Child üleilmse eestkõneleja roll tähendab muu hulgas aastaraporti koostamist, artiklite avaldamist, tööd võrgustikuga, kohtumisi ÜROs ja erinevatel ÜRO üritustel teema tähelepanu keskpunktis hoidmist. President Kaljulaid on ÜRO peasekretäri üleilmne naiste ja laste õiguste (EWEC) eestkõneleja 2023. aasta suveni.Aasta jooksul aitas fond korraldada ligi 30 tööreisi välismaale, kaks neist Ukrainasse. Erinevaid ettevalmistatud ja ellu viidud kohtumisi Eestis ei jõua ilmselt kokku lugedagi!
Fond aitas kokku leppida ja korraldada üle poolesaja intervjuu, kõikvõimalikes kanalites (ajakirjadest podcastideni) ja kõikvõimalikes riikides (Eestist ja Soomest Kosovo ja USAni).
&nbsp;
Kui see, mida oleme teinud, ning väärtused, mille eest fond ja president Kaljulaid seisavad, on Sinu jaoks olulised, siis ka sul on võimalus õlg alla panna! Üheks allikaks President Kaljulaidi Fondi tegevuse rahastamisel on annetused ning täname kõiki, kes on juba fondi toetanud! Annetamiseks saab teha ülekande:
<div data-project="b4ac701e-0942-4d39-abc6-391d10a47690" data-locale="et" class="mkdf-snippet"></div>
<script src="https://payment.maksekeskus.ee/static/js/donation/donation.js"></script>
Ja kui Sul on soove, mõtteid, ideid ja ettepanekuid, mida tahad meiega jagada, üheskoos ette võtta või käima lükata, siis võta julgesti ühendust! Kõige lihtsamini saab seda teha, kui kirjutad foundation-at-kerstikaljulaid.ee
&nbsp;
<img decoding="async" loading="lazy" class="alignnone size-large wp-image-897" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1-410x1024.png" alt="" width="410" height="1024" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1-410x1024.png 410w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1-120x300.png 120w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1-768x1920.png 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1-2x4.png 2w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2023/01/President-Kaljulaidi-fond-2022-1-1.png 800w" sizes="(max-width: 410px) 100vw, 410px" />

Kokkuvõte: President Kaljulaidi Fond 2022

<h4>President Kersti Kaljulaidi loodud fond, mille eesmärk on edendada Eestis ja maailmas demokraatiat, digikultuuri, inimõigusi ja vabadusi, toetab koostöös Janek Pohlaga tänavu ja ka järgmisel aastal programmi “Roheline kool” tegevust Eestis.</h4>
President Kaljulaidi Fond ja Tartu loodusmaja sõlmisid ka vastavasisulise koostööleppe. President Kaljulaid on jätkuvalt programmi patroon.
“Maailm liigub jätkuvalt kliimakatastroofi kursil ning see muutuv maailm mõjutab enim tänaseid noori,” tõdes president Kersti Kaljulaid. “Noorte keskkonnateadlikkus on samas juba täna inspireeriv, ning enesekindlate, teadlike ja julgete noorte sirgumine on meie suurim lootus kliimamuutustega toime tulemiseks. Sedasi kindlustame, et tulevased otsused &#8211; sisuliselt kõigis valdkondades &#8211; tehakse kliima ja selle muutustega arvestades.”
President Kersti Kaljulaid asus Rohelise kooli programmi patrooniks 2020.aastal. Eestkõnelejana on ta külastanud rohelisi koole ja lasteaedu, osalenud erinevatel õppeasutuste poolt korraldatud üritustel ja tänanud iga-aastasel tunnustusüritusel programmis edukalt osalenud õppeasutusi, kes pälvisid keskkonnamärgise “Roheline lipp”. Viimati osales president oktoobris toimunud Pärnu noorte keskkonnateemalisel arvamusfestivalil, mille maailmakohvikus said õpilased oma mõtteid ja lahendusi jagada Kersti Kaljulaidiga.
Programmi koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi ütles, et noortel oli huvitav koos presidendiga arutleda ühiskonna väärtuste üle ning sellest, kuidas jõuda teadmisest uute käitumismallideni.
“Eesti koolid ja lasteaiad on keskkonnateemadega, nagu näiteks kliimamuutused ja elurikkuse kadu, tegelemisel eeskujudena tähtsamad kui kunagi varem,” märkis Kirsipuu-Vadi. “Lasteaedade ja koolide keskkonnategevuste mõju jõuab omakorda järjest enam kodudesse ja kogukonnani. On väga oluline, et nende õppeasutuste tööd märgatakse, tunnustatakse ja toetatakse, nii sõnade kui tegudega ka kõrgemal tasemel.”
Kaljulaidi Fondi toetus võimaldab rohekooli võrgustikul osaleda mõjusamalt keskkonnaalgatustes ning samuti muuta aktiivsemaks omavahelist kogemuste vahetust.
Rohelise kooli programmi näol on tegemist tuntuima ülemaailmse keskkonnaharidusprogrammiga õppeasutustele, mille eesmärgiks on süsteemselt ja jätkusuutlikult integreerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja käitumist koolide ja lasteaedade tegevustesse. Eestis on tänaseks Rohelise kooli programmiga liitunud üle 190 kooli ja lasteaia. Üle maailma on võrgustikus 74 riiki. Programmi juhib Taanis asuv Foundation of Environmental Education (FEE), Eestis on tegevuste koordinaatoriks Tartu loodusmaja.
Rohelise kooli programmi Eestis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Janek Pohla koostöös President Kaljulaidi Fondiga ning Haridus- ja Teadusministeerium.

President Kaljulaidi Fond ja Janek Pohla toetavad programmi “Roheline kool” 15 000 euroga

Täna algab &#8220;Kersti Kaljulaid (h)arutab,&#8221; president Kersti Kaljulaidi uus autorisari Delfis ja Eesti Päevalehes.
&#8220;Kas hea poliitika on veel olemas? Mina usun, et on küll, aga ta tuleb üles leida. Tänases Eesti vabariigis on hea poliitika kodutu. Puudub turvaline koht arutamaks, millist Eestit me tahame ja kuidas seda kõige paremini ehitada. Poliitikul ei olegi võimalust mõelda tagasi 30 aastale, hinnata saavutatut objektiivselt ja koos teistsuguse maailmavaatega inimestega arutada, mis me siis nüüd edasi teeme, et läheks veel paremaks,&#8221; nentis president Kaljulaid.
&#8220;Tal ei ole isegi võimalust öelda, et üldjoontes oleme ikkagi päris palju ka saavutanud, seda ehitatud vundamenti rahulikult kirjeldada või vaadelda, mida on tehtud õigesti ja mis vajaks kohendamist.
Minul on see võimalus. Ja see väärib välja ütlemist, hea poliitika tunnustamist.
Esimestes lugudes leiame üles kõige tähtsama: hoolimise. Seda heaoluriik ju tähendabki. Heaoluriik on selline, kus nõrgemate eest seistakse ja kedagi ei jäeta maha,&#8221; selgitas Kaljulaid.
Lugege-vaadake-kuulake ja mõelge kaasa:
<a href="https://www.delfi.ee/kategooria/120000076/kersti-kaljulaid-h-arutab">https://www.delfi.ee/kategooria/120000076/kersti-kaljulaid-h-arutab</a>
Viivitusega ilmuvad lood ka siinsamas, www.kerstikaljulaid.ee.
Kes soovib sedasorti projekte toetada, siis seda saab teha annetusega:
President Kaljulaid Foundation MTÜ 
IBAN: EE667700771006842520 
SWIFT: LHVBEE22

“Kersti Kaljulaid (h)arutab,” uus autorisari Delfis ja Eesti Päevalehes.

President Kaljulaidi Fond kandis eile Ukraina sõltumatutele meediakanalitele annetajate toel kogutud 38 000 eurot. Kokku annetati fondi kaudu Ukraina meediale 249 000 eurot. 
Viimases annetusvoorus toetas fond nelja Ukraina sõltumatut meediamaja: Ukrainskaya Pravda, Novoje Vremja, Rubryka ja Kyiv Independent. 
Annetusi on laekunud väga paljudelt inimestelt ja organisatsioonidelt, mõnest eurost mitmekümne tuhandeni. Muu hulgas tegi suure annetuse Korea katastroofiabiorganisatsioon Hope Bridge, samuti kogusid fondile raha Tartu Rakendusliku Kolledži tudengid. 
„Sõda on kestnud nüüdseks üle nelja kuu. Kogu selle õuduse kõrval on olnud hea näha, et me ei unusta ukrainlasi nii kiiresti,“ ütles president Kersti Kaljulaid. „Me saame aru, et nad võitlevad ka meie eest ja et neil on vaja selle jaoks abi. Jah, ka sõjalist, aga väga palju toetust vajab ka nende ülejäänud ühiskond. Nii ka sõltumatu ajakirjandus, kelle tulud veebruari lõpus suuresti haihtusid, ent kellest sõltub nüüd ehk rohkem kui kunagi varem.“
Kaljulaidi sõnul toetas fond ajakirjanikke just seepärast, et isegi kui turg sellises olukorras enam ei toimi, on Ukraina sõltumatut ajakirjandust väga vaja nii ukrainlastele kui ka kogu maailmale, sealhulgas ka mittevabale maailmale. „Rahata ajakirjandus ei toimi. Pered tahavad toitmist, kodud kütmist, tööks on vaja arvuteid, kaameraid, autodesse kütust. Sõltumatu meedia jääb aga ka edaspidi vaba Ukraina üheks alustalaks. Riigi taastamine saab olema väga suur ja keerukas projekt ning tugev meedia aitab kindlasti hoida süsteemi selgema ja ausamana,“ rõhutas Kaljulaid.

President Kaljulaidi Fond kandis Ukraina sõltumatule meediale 38 000 eurot

President Kersti Kaljulaid avas täna Kadriorus Weizenbergi tänaval jääkeldri kõrval näituse, millega meenutab suure sõja eelset Ukrainat.
„Eesti ja Ukraina sidemed on aastaid olnud väga tihedad. Sestap suhtlesin minagi tihti oma Ukraina kolleegidega ning käisin regulaarselt ka Ukrainas visiitidel – viimati vaid nädal enne suure sõja algust. Nii mitmedki külastatud piirkonnad on nüüd kas purustatud, okupeeritud või tule all. Neist külastustest on aga jäänud palju mälestuspilte ning, jah, pilte,“ kirjeldas president Kaljulaid näituse saamislugu.
Näitusel on pilte nii Kiievist kui kaugemalt, muu hulgas ka Dniprost ja Hersonist.

President Kaljulaid avas Kadriorus Ukraina-teemalise näituse

President Kaljulaidi fond kandis 23. märtsil Ukraina sõltumatutele meediakanalitele üle esimesed annetajate toel kogutud 100 000 eurot.
„Aitäh kõigile annetajatele! On ütlus, et sõja esimene ohver on tõde. Nii suur toetus näitab mõistmist, kui oluline on iga demokraatliku riigi toimimisele sõltumatu, vaba ajakirjandus ja seeläbi sündmustest tõese pildi edastamine nii oma riigis kui kogu ülejäänud maailmale. Ukraina ajakirjanikud teevad oma elu kõige olulisemat tööd oludes, mille keerulisust on isegi raske ette kujutada,“ ütles president Kersti Kaljulaid.
Sõja puhkemise järel on President Kaljulaidi fond olnud kontaktis mitmetes sealsete meediamajadega, et selgitada välja, kuidas kõige paremini ja tõhusamalt Ukraina vaba sõna toetada. „Sõnum, mis me saime, oli lihtne: ükski asi ei toimi rahata, ka ajakirjandus keset sõda. Meediaväljaannete tulud on kadunud – reklaami ilmselt täna just liiga edukalt ei müü. Samal ajal on lisandunud kulud toimetuste ümberpaigutamise, logistika ja side peale,“ selgitas Kaljulaid.
Esimeses voorus toetas Kersti Kaljulaidi fond Ukrainskaya Pravdat ja Novoje Vremjat, mis on Ukraina suurima jälgijaskonnaga meediamajade hulgas. Meediamajad haldavad ja annavad välja nii lehti, uudisportaale, raadiokanaleid ja telejaamu ning seda nii inglise kui ukraina keeles.
„Sõda jätkub ja seega jätkame ka Ukraina sõltumatu meedia toetamist. Ukrainas on puudus paljust, aga muu hulgas ka lihtsalt rahast: et osta kütust, osta süüa, osta majutust, osta sidevahendeid ja tehnikat. Rahvusvaheline kogukond ja Ukraina elanikud võlgnevad Ukraina vabale ajakirjandusele tõesti palju. Täna tõestame, et hoolime, et nende töö saaks jätkuda,“ sõnas president Kaljulaid.
President Kaljulaidi Fond kutsub jätkuvalt üles toetama Ukraina ajakirjandusväljaandeid. 
Selleks:
Tee ülekanne President Kaljulaid Foundation MTÜ arveldusarvele EE667700771006842520 (SWIFT: LHVBEE22) 
Makse kirjeldusse kirjuta: Ukraina vaba sõna toetuseks
Kogutud summa kantakse edasi Ukraina sõltumatutele meediaväljaannetele.

President Kaljulaidi Fond kogus Ukraina sõltumatule meediale 100 000 eurot

President Kersti Kaljulaid osales 10. märtsi Delfi &#8220;Erisaates,&#8221; kus arutles Ukraina teemadel. Juttu oli sõjapõgenikest, Euroopa reaktsioonist ja paljust muust.
Saadet saab järele vaadata siit alates viieteistkümnendast minutist: https://www.delfi.ee/artikkel/96124681/erisaade-kersti-kaljulaid-ma-ei-usu-inimesi-kes-utlevad-et-putin-on-jarsku-hulluks-lainud-voi-vaga-haige
&nbsp;

Kaljulaid: Ma ei usu inimesi, kes ütlevad, et Putin on järsku hulluks läinud või väga haige

Hoiame Ukraina vaba sõna!
Ukraina ajakirjanikud teevad täna elu kõige raskemat ja vajalikumat tööd. Tingimused selleks on masendavad &#8211; alates murest kodu, lähedaste ja iseenda elude pärast, lõpetades ebaselgusega, kus elada, kuidas osta kütust, mille eest osta süüa.
Rahvusvaheline kogukond, rääkimata Ukraina elanikest, võlgneb Ukraina vabale ajakirjandusele praegu väga palju. Sõltumatutest Ukraina väljaannetest ja seal töötavatest ajakirjanikest oleneb, kuidas saadakse tõest infot iga päev arenevatest sündmustest ning reageeritakse Putini vallandatud sõjakoledustele üle kogu maailma.
Viimase nädalaga on sealsete meediaväljannete tulupool muutunud olematuks &#8211; reklaamiraha arusaadavalt ei liigu. Samal ajal on hoomamatult kasvanud kulud, mis kaasnevad ajakirjanike ümberpaigutamisega turvalisematesse asupaikadesse, töötingimuste loomisega ülikeerulistes oludes, sidevahenditele, ka inimeste majutamisele ja toitlustamisele ajutistes asupaikades. Ka ajakirjanike pered vajavad jätkuvalt igapäevast elatusallikat.
Kui me saame Ukraina ajakirjanikke nende töös aidata, on meie kohus seda ka teha. Kõige paremini oskavad oma kiiresti muutuvaid vajadusi hinnata vabad ja sõltumatud Ukraina meediaväljaanded ise.
Seetõttu kutsub President Kaljulaidi Fond üles toetama Ukraina ajakirjandusväljaandeid.
Selleks:
1) Tee ülekanne President Kaljulaid Foundation MTÜ arveldusarvele EE667700771006842520 (SWIFT: LHVBEE22)
2) Makse kirjeldusse kirjuta: Ukraina vaba sõna toetuseks
Kogu kogutud summa kantakse edasi Ukraina sõltumatutele meediaväljaannetele.

President Kaljulaid kutsub üles annetama Ukraina sõltumatule meediale

Kersti Kaljulaid tegi täna äkkvisiidi Ida-Ukrainasse, kus andis koos Jalta Euroopa Strateegia nõukogu liikmetega ühise pressikonverentsi. Presidnet Kaljulaidi avaldus täismahus:
Mis oleks parem koht, kus veeta Ukraina ühtsuse päev kui selles Dnipro muuseumis? See on Ida-Ukraina võitluse muuseum. Ma olen seda muuseumi ka varem külastanud ja ma väga tahaks, et sellisel muuseumil ei oleks üldse põhjust olemas olla. Aga ta on. Ja see on sõnum. See on väga tugev sõnum ja märk sellest, et kui kogu maailm arutab sõja puhkemise üle püüdes hinnata sõja puhkemise tõenäosust, sõda tegelikult ju käib. Ukraina rahva jaoks on täna kaheksas aasta sõjas olla. Ja just see on põhjus, miks me seisame täna siin Ida-Ukrainas Dnipro linnas. Just seda me tahame maailmale meenutada.
<blockquote>Selles konfliktis seisab Ukraina ju meie kõigi &#8211; rahuarmastavate, demokraatlike ja seadust austavate rahvaste – eest </blockquote>
Me loodame, et Venemaa asub pingeid vähendama, selleks on veel võimalus. Aga me peame alati meeles pidama, et ainult Venemaa saab neid pingeid vähendada. Ükski teine riik ei ole neid pingeid ju oma käitumisega üles kerinud. Me seisame ja jääme alati seisma Ukraina õiguse eest vabalt valida endale ise oma liitlased ja partnerid. Eesti on alati seisnud NATO avatud uste poliitika eest ja me teeme seda ka edaspidi. 
Ma tõesti loodan, et see olukord leiab rahvusvahelist õigust austava rahumeelse lahenduse. Selles konfliktis seisab Ukraina ju meie kõigi &#8211; rahuarmastavate, demokraatlike ja seadust austavate rahvaste – eest ja just seetõttu peame me seisma tänasel päeval koos Ukrainaga. Üks kõigi ja kõik ühe eest, siin ei saa olla mingit teistsugust lähenemist. 
Eestist vaadates loodame, et juba käesoleval aastal, järgmisel aastal, kõigil järgnevatel aastatel saab siin olema rahu. Vastasel juhul näeme me veel rohkem traagikat, me näeme veel rohkem kannatavaid peresid nii Ukrainas kui Venemaal. Ja me näeme, kuidas senine rahvusvaheline julgeolekuarhitektuur saab oluliselt nihestatud, kui mitte lõpuni katki tehtud. 
Just seepärast oleme me täna siin. 
Слава Україні!
Kersti Kaljulaid on Ukraina olulisima välispoliitikaplatvormi Jalta Euroopa Strateegia nõukogu liige ning nõukogu korraldas täna kohtumise Ida-Ukraina suurlinnas Dnipros. Kohtumisel andsid president Kersti Kaljulaid koos Rootsi endise peaministri Carl Bildti, Poola endise presidendi Aleksander Kwasniewski ja Havas Groupi asepresident Stephane Fouksiga ka ühise pressikonverentsi, mida saab järgi vaadata <a href="https://www.youtube.com/watch?v=iu7yM13j_NE">SIIN</a>.
Kersti Kaljulaidist sai mullu novembris 2004. aastal loodud Jalta Euroopa Strateegia nõukogu liige. YES korraldab iga-aastast konverentsi Euroopa poliitika- ja majandusliidritele Euroopa ja Ukraina tuleviku teemal ning muid Ukrainaga seotud arutelusid. Tegemist on ühe suurima poliitikakonverentsiga Ida-Euroopas, millest Kersti Kaljulaid võttis kahel korral osa ka Vabariigi Presidendina.

President Kaljulaid otse Ida-Ukrainas: selles konfliktis seisab Ukraina meie kõigi eest

President Kersti Kaljulaid, kes osaleb sel nädalal mainekal Müncheni julgeolekukonverentsil, asus tänasest selle olulisima atlandiülese julgeoleku- ja välispoliitika alase foorumi innovatsiooninõukogu liikmeks.
„Julgeolekuolukord Euroopas on pinevam kui kunagi varem viimastel aastakümnetel ja konfliktide olemused kogu maailmas muutuvad järjest keerukamaks. Kõigi konfliktide lahutamatuks osaks on saanud uued tehnoloogiad, inforünnakud, hübriidsõja elemendid ja üha enam toimuvad konfliktid nii, et nö traditsioonilist või konventsionaalset rünnakut ei esinegi. Müncheni julgeolekukonverents on oluline raskuskese meie atlandiülese julgeolekuarhitektuuri mõtestamisel, selle väärtusruumi hoidmisel ja suunamisel, mida oleme Euroopas ja Põhja-Ameerikas ühiselt ehitanud. Innovatsiooninõukogugu liikmena on võimalus neid tehnoloogiate, innovatsiooni ja julgeolekudimensioonide ristumiskohti atlandiülesel teljel paremini fookuses hoida ja aidata seda pilti mõtestada,“ selgitas president Kaljulaid oma uut rolli.
Ettepaneku innovatsiooninõukogu liikmeks asuda tegid Kersti Kaljulaidile Müncheni Julgeolekukonverentsi nõukogu esimees Wolfgang Ischinger ja innovatsiooninõukogu esimees, Siemens Energy president Christian Burch. President Kaljulaid osales oma ametiajal kõigil Müncheni Julgeolekukonverentsidel, lisaks osales ta läbi aastate konverentsi agendat ettevalmistaval nö väikese ringi kohtumisel.
Münheni Julgeolekukonverentsi innovatsiooninõukogu eesmärgiks on edendada mõttevahetust innovatsiooni, tehnoloogia ja julgeoleku kokkupuutepunktide üle ja toetada ühiste poliitikate ja lähenemiste sõnastamist neis valdkondades. Täpsemalt saab nõukogu kohta lugeda siit https://securityconference.org/en/about-us/security-innovation-board/
Foto: Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Müncheni julgeolekukonverentsil aastal 2018. Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

President Kaljulaid Münheni julgeolekukonverentsi laval

Kokkuvõte: President Kaljulaidi Fond 2022

President Kaljulaidi Fond ja Janek Pohla toetavad programmi “Roheline kool” 15 000 euroga

“Kersti Kaljulaid (h)arutab,” uus autorisari Delfis ja Eesti Päevalehes.

President Kaljulaidi Fond kandis Ukraina sõltumatule meediale 38 000 eurot

President Kaljulaid avas Kadriorus Ukraina-teemalise näituse

President Kaljulaidi Fond kogus Ukraina sõltumatule meediale 100 000 eurot

Kaljulaid: Ma ei usu inimesi, kes ütlevad, et Putin on järsku hulluks läinud või väga haige

President Kaljulaid kutsub üles annetama Ukraina sõltumatule meediale

President Kaljulaid otse Ida-Ukrainas: selles konfliktis seisab Ukraina meie kõigi eest

President Kaljulaidist sai Müncheni julgeolekukonverentsi innovatsiooninõukogu liige

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee