2025/26. õppeaastal laieneb Arutleva Kooli haridusprogramm jõudsalt – senise kümne kooli kõrvale astub veel 20, moodustades kokku 30 koolist koosneva võrgustiku. Pilootaasta kogemused on andnud kindlust, et sisukal arutelul ja argumenteerimisel on Eesti koolisüsteemis selge koht.
Arutleva Kooli eesmärk on kujundada koolikultuur, kus kuulamine, arutlemine ja oma seisukohtade väljendamine on sama loomulik kui faktide meeldejätmine. Esimese aasta jooksul katsetati kümnes koolis, kuidas muuta arutlemine igapäevaseks õppetöö osaks. Tekkinud on väitlusklubisid, ainetundidesse on juurutatud arutlevaid meetodeid ning õpetajad on teinud teadlikumaid valikuid oma õpetamisvõtetes.
Õpetajad on märganud, et suurim muutus puudutab just tundide kavandamist – loengulise ja interaktiivse osa vahekorra tasakaalustamist, kindlate arutelumeetodite kasutamist ning rühmatööde mõtestamist. Tõdetakse, et struktureeritud arutelu aitab õpilastel paremini keskenduda ja kaasa rääkida.
Pilootaasta eel viidi koolides läbi küsitlus, milles osales ligi 950 õpilast. Tulemused näitasid selgelt, et arutelukultuur vajab teadlikku arendamist: kuigi 58% 6. klassi õpilastest tundis, et õpetajad kuulavad nende arvamust sageli või alati, jagas oma seisukohti vabatahtlikult vaid iga neljas. Kolmandik õpilastest tunnistas, et tunneb end arvamust avaldades ebamugavalt, ning eriti ilmnes see tüdrukute kogemustes, kus esines enam ebakindlust ja negatiivseid tundeid. See kinnitab, et turvalise aruteluruumi kujundamine eeldab õpetajate tuge ja sihipärast tööd
Arutleva Kooli programm on president Kersti Kaljulaidile südamelähedane ja ta soovib selle arengusse aktiivselt panustada. 9. mail külastas ta kahte pilootkooli Saaremaal – Kuressaare Nooruse Kooli ja Saaremaa Gümnaasiumi –, et kogeda arutlevat õpikäsitust vahetult klassiruumis.
Külastuste käigus arutleti muu hulgas Eesti ja Euroopa Liidu rolli, kodanikuaktiivsuse ning väärtuskasvatuse üle. Presidendi juhitud ühiskonnaõpetuse tunnis käsitleti ka naiste õigusi ja noorte meeste radikaliseerumist. Õpilaste aktiivne kaasatus näitas, et arutelud võivad muutuda sedavõrd kaasahaaravaks, et isegi koolipäev venib – ühes klassis jäi õpilane peale tunde, kuna ei tahtnud pooleli jätta elavat arutelu demokraatia teemal.
Sama teema jätkus ka nädal hiljem, kui president külastas Tallinna Õismäe Vene Lütseumi, kus ta kohtus 10. klassi õpilaste ja nende õpetajatega. Koos arutleti, mis on demokraatia ning mida igaüks meist saab teha selle hoidmiseks. Samuti võeti kokku Arutleva Kooli esimene aasta ning räägiti erinevatel haridust puudutavatel teemadel.

Arutlev Kool mitmekordistas haaret – uuel aastal liitub veel 20 kooli

Demokraatia Akadeemia teise lennu neljas kogunemine viis meid seekord Saarjärvele, Põlvamaale. 25.–26. aprillil toimunud neljas sessioon keskendus meediale – sellele, kust ja kuidas me infot saame, keda me usume ja miks on üldse oluline aru saada, mis on tõde ning mis mitte.
Kohtusime Martin Šmutoviga, kes avas Õhtulehe näitel, kuidas töötab üks toimetus, mis on peatoimetaja roll ja mida tähendab ajakirjaniku vastutus. Maria Murumaa-Mengel rääkis infouputusest ja sellest, kuidas infotulvas orienteeruda – mis on pahatahtlik valeinfo, mis lihtsalt eksitus, ja miks mõlemal võib olla suur mõju.
Õhtu lõppes lõkke ääres, kus Marii Karell jagas oma kogemust uuriva ajakirjanikuna saates Laser. Teise päeva keskmes olid praktilised töötoad – Põim Kama rääkis, kuidas leida oma projektile õige sihtrühm ja mida üldse tasub oma ideest rääkida (ja mida mitte). Inspiratsiooni andis ka Marju Lauristin, kes avas põnevaid seoseid demokraatia, kirjakultuuri ja hariduse ajaloolise arengu vahel – ja kuidas see kõik kõnetab meid ka tänases päevas.
Meie teekond jätkub, loe lähemalt <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/demokraatia/akadeemia/">SIIT</a>.

Kuidas mõista meediat? Demokraatia Akadeemia 4. sessioon otsis vastuseid

President Kaljulaidi Fondi eestvedamisel loodud tööandjate algatusega Vägivallavabaks on tänaseks liitunud 16 Eesti hinnatud tööandjat, kes usuvad, et töökeskkonnal on kandev roll vägivalla vähendamisel Eestis.
“Mõnikord on nii, et võtad mõne teema jutuks ja kohe tunned, kuidas inimesed haakuvad. See võib juhtuda kodus, tööl või avalikus ruumis. Järelikult oled puudutanud midagi olulist. Meiega President Kaljulaidi Fondis juhtus see poolteist aastat tagasi, kui meie lähisuhtevägivalla aastakonverentsil mõned inimesed Suurbritanniast väitsid, et tööandjatel saab olla oluline roll ühiskonnas kurjuse vähendamisel. Nad saavad aidata oma töötajatel toime tulla lähisuhtevägivallaga &#8211; lahkuda neil vägivaldsest suhtest ja ehitada üles uus elu. Lisaks on see organisatsioonidele ka majanduslikult kasulik. See oligi selline hetk – leidus juhte, keda see huvitas ja kes haakusid,” ütles president Kersti Kaljulaid.
Tänaseks on fondi eestvedamisel loodud tööandjate algatusega Vägivallavabaks liitunud 16 Eesti tööandjat, kes usuvad, et töökeskkonnal on oluline roll lähisuhtevägivalla ennetamisel. “Meil on julgeid mehi ja naisi, kes seni tundmatul maal jala maha panid ja oma inimesi toetada tahavad. Õpime koos, teeme koos ja ma olen iga kord liigutatud, kui näen, et kellelegi läheb päriselt korda see, et Eesti inimestel oleks turvaline omas kodus ja tänu sellele ka jaksu tööl hästi kaasa teha,” lisas president.
Lähisuhtevägivald on Eestis probleem, mis mõjutab moel või teisel iga inimest. Statistikaameti andmetel on 41% naistest ja 33% meestest kogenud vähemalt kord elus paarisuhtes vägivalda. Samal ajal käib Eestis tööl ligi 700 000 inimest, mis tähendab, et tööandjat puutuvad iga päev kokku töötajatega, kes on kogenud lähisuhtevägivalda, seda ise teiste peal toime panevad või kõrvalt näevad. Algatus pakub tööandjatele tööriistu, koolitusi ja mitmekülgset ekspert-tuge, mis aitavad tööandjatel tõsta teadlikkust ning luua töökeskkondi, kus osatakse lähisuhtevägivalda märgata ning abivajajaid abile suunata.
Tööandjate mõju teadlikkuse tõstmisel ulatub sadade tuhandete inimesteni
Algatusega äsja kolmeks aastaks liitunud Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu nentis, et Põhja-Eestis ja saartel tegutseva tervishoiuasutusena ei saa nad jääda sellisel olulisel teemal kõrvaltvaatajaks, sest haigla mõju ulatub sadade tuhandete inimesteni. “Hoolivus on meie olemuse üks osa. Tõstes meie enam kui 5300 töötaja teadlikkust ning andes neile vajalikud oskused ja tegutsemisviisid abivajajate märkamiseks ja aitamiseks ka niivõrd tundlikul teemal nagu lähisuhtevägivald, saame üheskoos aidata luua tervema ja turvalisema ühiskonna. Lisaks puutub igal aastal meie haiglatega kokku üle 150 000 patsiendi, samuti nende patsientide lähedased,” selgitas Agris Peedu liitumise tagamaid.
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-1963" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-300x200.jpeg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-300x200.jpeg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-1024x683.jpeg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-768x512.jpeg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-1536x1024.jpeg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH-6x4.jpeg 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Agris-Peedu-2-PERH.jpeg 1920w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
“Lähisuhtevägivald on ühiskonnas tõsine, kuid sageli varjatud probleem, mis vajab suuremat tähelepanu. Tööandjana ei piirdu meie vastutus üksnes töötingimuste tagamisega – peame oluliseks panustada ka töötajate vaimsesse ja füüsilisse heaolusse. Turvaline ja hooliv töökeskkond on Selveri jaoks enesestmõistetav väärtus,” ütles Selver AS-i juhatuse liige Kristi Lomp majakasliikmena liitumise kohta. Ta usub, et tööandjana on neil võimalik luua keskkond, kus inimesed julgevad abi küsida, ent oskavad ka ise abivajajaid märgata ja toetada.
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-1965" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-300x200.jpg" alt="" width="300" height="200" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Selveri-juht-Kristi-Lomp-4-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
Tööl loodavad väärtused kanduvad edasi ühiskonda
Kolmeks aastaks liitus algatusega ka USA ettevõte Rush Street Interactive, mis omab kontoreid nii Tallinnas kui Tartus. “Lähisuhtevägivalla statistika Eestis on šokeeriv – see näitab, et pea igas kollektiivis võib leiduda nii lähisuhtevägivalda kogenuid kui ka toimepanijaid. Töandjana teame, kui suur on meie roll oma töötajate toetamisel. Teadlikkuse suurendamine ja toe pakkumine võimadab meil tagada turvalise töökeskkonna, mille väärtused kanduvad edasi ka ühiskonda. Meil on sõna otseses mõttes võimalus päästa elusid,” lausus Ann-Marii Lääne, Rush Street Interactive’i mitmekesisuse programmijuht.
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-medium wp-image-1966" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-300x202.jpg" alt="" width="300" height="202" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-300x202.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-1024x689.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-768x516.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-1536x1033.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-2048x1377.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/04/Ann-Marii-Laane-RSI-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px" />
Algatusega Vägivallavabaks on tänaseks liitunud mitmed hinnatud Eesti tööandjad, lisaks eelpool mainitutele ka SOL Baltics, Ensto Estonia, Enefit, Betsson Group, Lidl, Swedbank, Nordea, Telia, Bolt, IKEA, Seesam kindlustus, Südameapteek ja Mõttekasv. “Vägev on näha, kuidas teema kõnetab niivõrd erineva taustaga organisatsioone. See on märk sellest, et lähisuhtevägivald on kogu ühiskonda läbiv probleem, mis puudutab moel või teisel igaüht ja iga tööandjat,” rõhutas president Kersti Kaljulaid ja kutsus algatusega liituma kõik Eesti tööandjad.
Algatusega saad lähemalt tutvuda: <a href="http://www.vagivallavabaks.ee">www.vagivallavabaks.ee</a>

Algatusega Vägivallavabaks on liitunud 16 Eesti hinnatud tööandjat

President Kersti Kaljulaid vestles tööandjatega, kes on võtnud fookusesse lähisuhtevägivalla. Lidl Eesti, Betsson Groupi ja Ensto Estonia juhid jagavad mõtteid ja kogemusi, miks nad just sellele teemale tähelepanu pööravad, kuidas nad seda teevad ning milline on olnud töötajate reaktsioon. 
Lähisuhtevägivalla teemale mõeldi Lidlis juba varem, sest tööandjana oli Lidl lähisuhtevägivalla lugudega kokku puutunud, ent hoog midagi sisulist ette võtta tuli koos tööandjate algatusega Vägivallavabaks. “Lähisuhtevägivald mõjutab meid igaüht. See ei pruugi olla isiklik kogemus, aga me oleme näinud neid olukordi kõrvalt. Lidlis tajume, kui palju inimesi meil töötab, ning mõistame, kui suure osa ajast töötajad just tööl veedavad – kes siis muu kui tööandja saaks aidata, et töötajatel oleks parem. See on üks punkt, kuidas tagada töötajate heaolu ning kui meil on rahulolevad ja õnnelikud töötajad, siis mis saaks veel parem olla ühe ettevõtte jaoks,” ütleb Lidl Eesti töötajate kaasatuse tiimijuht Karin Sahar-Lambinen.
Ensto on pereettevõte, kus jätkusuutlikkus, hoolimine ja tervist edendav töökeskkond on väärtus. “Näeme ja tunneme, et selleks, et töökeskkonda veelgi paremaks muuta, tuleb teha ka uusi asju. Oleme varasemalt sarnaseid algatusi ja projekte teinud alkoholismi, narkootikumide tarvitamise, töökiusu teemal. Meie jaoks oli väga loogiline samm võtta fookusesse lähisuhtevägivald. Kui saame kasvõi ühele töötajale õigel hetkel toeks olla, siis see efekt, mis sealt tagasi tuleb on väga suur ja hindamatu,” lausub Ensto Estonia tegevjuht Margus Leinbock. Ta tunnistas, et lähisuhtevägivalla märke on keeruline märgata, kuid just seetõttu tasub see teekond ette võtta – et osata tulevikus märgata.
Betsson Group tugineb väärtustele ning ettevõttes usutakse, et väärtused ja inimesed on ettevõtte suurim tugevus. “Kui võtta statistika ja kui paljud on Eestis kogenud lähisuhtevägivalda, siis ei maksa silmi kinni pigistada ja mõelda, et see meie ettevõtet, inimesi või kliente ei puuduta. See oleks ju endale valetamine. Kui sul tööl on inimesed, siis tõenäoliselt puudutab see teema ka sind. Ja kui väärtuspõhiselt see teema ei kõneta, siis sel on ka selge majanduslik mõõde,” rõhutab Kaido Ulejev, Betsson Groupi Baltikumi ärijuht.
Vaata täispikka vestlust siit:
<iframe loading="lazy" title="Eesti tööandjad astuvad vastu lähisuhtevägivallale - miks ja kuidas?" width="640" height="360" src="https://www.youtube.com/embed/X8Q_ios7BoY?feature=oembed" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share" referrerpolicy="strict-origin-when-cross-origin" allowfullscreen></iframe>
&nbsp;
Algatuse Vägivallavabaks juhi Triin Adamsoni sõnul on südantsoojendav näha, kuidas Eesti tööandjad üha paremini mõistavad seost lähisuhtevägivalla ning tööelu vahel. “Inimene on üks tervik, mis tähendab, et lähisuhtevägivald ei jää kunagi ainult koduseinte vahele. Uuringud näitavad, et lähisuhtevägivallal on selge mõju tööelule, suhetele, organisatsioonidele, tervishoiusüsteemile, majanduskeskkonnale ja ühiskonnale tervikuna. Tööandjate panus vägivalla ennetusse on ülioluline, sest ainult üheskoos on meil võimalus luua ühiskond, kus vägivalda on vähem,” sõnab Adamson.
Tööandjate algatusega Vägivallavabaks on tänaseks liitunud 16 organisatsiooni. Majakasliikmetena on kolmeks aastaks lähisuhtevägivalla ennetusele pühendunud SOL Baltics, Ensto Estonia, Betsson Group, Enefit, Regionaalhaigla Grupp, Selver ja Rush Street Interactive. Tavaliikmetena Lidl, IKEA, Nordea, Swedbank, Bolt, Telia, Seesam kindlustus ja Südameapteek, väikeliikmena Mõttekasv.
Algatusega on oodatud liituma kõik tööandjad, olenemata tegevusvaldkonnast või organisatsiooni suurusest. Tervitame nii äriühinguid, mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja teisi juriidilisi isikuid, kes jagavad meie väärtusi ja visiooni. Samuti teemast huvitatud kodanikke.
Algatusega saad lähemalt tutvuda <a href="http://www.vagivallavabasks.ee">www.vagivallavabaks.ee</a>

Eesti tööandjad: kui sul on tööl inimesed, siis tõenäoliselt puudutab lähisuhtevägivald ka sind

Märtsi viimastel päevadel rullus Järvamaal Laupa kandis lahti meie fondi Demokraatia Akadeemia teise lennu kolmas kohtumine. Seekordse kogunemise fookuses oli meie ühiskonnas kujundamises osalemine väljaspool poliitikat &#8211; aktiivse kodanikuna. See ongi tegelikult kogu akadeemia tuum &#8211; igaühel on võimalus käed külge panna ja midagi ära teha selles valdkonnas, mis teda kõige enam kõnetab.
President Kaljulaidi Fondi Demokraatia Akadeemia on läbi õppeaasta teise poole vältav inspireeriv teekond noortele, kes soovivad nüüd ja tulevikus aktiivselt ühiskonnaelus kaasa lüüa. See on ühtaegu nii juhtimise ja eestvedamise koolitus, sissevaade meie riigi ja ühiskonna toimimisse kui tore koostegemine ja ühisloome teemadel, mis noori endid kõige enam kõnetavad. Akadeemia kohta saad rohkem lugeda <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/demokraatia/akadeemia/">SIIT</a>.

Demokraatia Akadeemia kolmas sessioon keskendus kodanikuaktiivsusele

Aprilli algus tõi häid uudiseid &#8211; Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit valis President Kaljulaidi Fondi, Feministeeriumi ja Miltton New Nordicsi ühise pingutuse nõusolekuseaduseteemalise ühiskondliku debati edendamiseks aasta kommunikatsiooniteo konkursil poliitikakujundamise eriauhinna vääriliseks.
Žürii hinnangul on tegu klassikalise näitega stsenaariumist, kus kolmas sektor saab teadliku tegevuse ja poliitilise agenda kujundamisega kaasa aidata olulise, ent polariseerumist võimaldava seadusandliku algatuse valmimisele. „Nõusolekuseaduse kommunikatsiooni näitel rahvusvahelise ekspertiisi kaasamine, temaatilise suurseminari korraldus, kõneisikute ringi laiendamine ja harimine ning teema meedias hoidmine on žürii hinnangul väärt eeskujuna esiletoomist poliitilise kommunikatsiooni valdkonnas tegutsejaile,“ sõnas liidu president Margus Mets.
Aitäh Kadrile, Jelenale ja Annikale Milttonist ning Elisele Feministeeriumist &#8211; see oli äge ühine pingutus! Ja loomulikult aitäh PKFi tiimile, kes oma hinge ja energia sellesse teemasse on pannud!

PKF on 2024. aasta poliitikakujundaja!

Eile kogunesid Telliskivis loomelinnakus President Kaljulaidi Fondi sõbrad &#8211; meie toetajad, kaasteelised, kaasaelajad ja sõbrad, et vaadata tagasi fondi kolmandale tegutsemisaastale. Sai juttu ajada, aastale tagasi vaadata, kuulata sisukat debatti ja kaunist muusikat. Aitäh veelkord, sest ilma teieta, head sõbrad, poleks ka meid.
&nbsp;
Vaata <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/artikkel/pkfi-2024-aasta-kokkuvote/">SIIT</a>, kuidas meie 3. tegutsemisaasta möödus!
&nbsp;
Fotod: Arno Mikkor
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignright wp-image-1928 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1836_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1836_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1836_20250311_foto-Arno-Mikkor__-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1836_20250311_foto-Arno-Mikkor__-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1836_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1836_20250311_foto-Arno-Mikkor__-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1836_20250311_foto-Arno-Mikkor__-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /> <img loading="lazy" decoding="async" class="alignright wp-image-1927 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1590_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1590_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1590_20250311_foto-Arno-Mikkor__-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1590_20250311_foto-Arno-Mikkor__-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1590_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1590_20250311_foto-Arno-Mikkor__-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1590_20250311_foto-Arno-Mikkor__-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /> <img loading="lazy" decoding="async" class="alignright wp-image-1926 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1521_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1521_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1521_20250311_foto-Arno-Mikkor__-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1521_20250311_foto-Arno-Mikkor__-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1521_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1521_20250311_foto-Arno-Mikkor__-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1521_20250311_foto-Arno-Mikkor__-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /> <img loading="lazy" decoding="async" class="alignright wp-image-1924 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1365_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1365_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1365_20250311_foto-Arno-Mikkor__-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1365_20250311_foto-Arno-Mikkor__-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1365_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1365_20250311_foto-Arno-Mikkor__-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1365_20250311_foto-Arno-Mikkor__-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /> <img loading="lazy" decoding="async" class="alignright wp-image-1923 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1234_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1234_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1234_20250311_foto-Arno-Mikkor__-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1234_20250311_foto-Arno-Mikkor__-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1234_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1234_20250311_foto-Arno-Mikkor__-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1234_20250311_foto-Arno-Mikkor__-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /> <img loading="lazy" decoding="async" class="alignright wp-image-1922 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1231_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1231_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1231_20250311_foto-Arno-Mikkor__-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1231_20250311_foto-Arno-Mikkor__-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1231_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1231_20250311_foto-Arno-Mikkor__-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1231_20250311_foto-Arno-Mikkor__-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /> <img loading="lazy" decoding="async" class="alignright wp-image-1921 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1221_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1221_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1221_20250311_foto-Arno-Mikkor__-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1221_20250311_foto-Arno-Mikkor__-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1221_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1221_20250311_foto-Arno-Mikkor__-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1221_20250311_foto-Arno-Mikkor__-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /> <img loading="lazy" decoding="async" class="alignright wp-image-1920 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1198_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1198_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1198_20250311_foto-Arno-Mikkor__-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1198_20250311_foto-Arno-Mikkor__-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1198_20250311_foto-Arno-Mikkor__-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1198_20250311_foto-Arno-Mikkor__-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/03/1198_20250311_foto-Arno-Mikkor__-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />

PKF sai 3 ja kutsus sõbrad kokku!

Personalivaldkonna aastasündmusel EHRS Summit kuulutati kolmandat korda välja HR Auhinnad &#8211; President Kaljulaidi Fond ja tööandjate algatus Vägivallavabaks valiti kategooria Aasta HR Sõber võitjaks.
“Oleme kogu tiimiga südamest tänulikud, et meie tegemisi on märgatud ja peetakse personalientusiastide seas oluliseks. Meie eesmärk on luua koos tööandjatega lähisuhtevägivallateadlikke töökeskkondi ja HR meeskondade tugi ja pidev nügimine selles suunas on hindamatu. See auhind kuulub kõigile, kes meisse on uskunud ja ühel või teisel moel sel teekonnal toetanud”, ütleb algatuse Vägivallavabaks juht Triin Adamson.
18.veebruaril Eesti HR Seltsi poolt korraldatud EHRS Summitil kuulutati kolmandat korda välja HR Auhindade võitjad 5 kategoorias: HR tiim, HR tegu, HR vabatahtlik, HR lahendus, HR sõber. Kokku laekus jaanuarikuu jooksul konkursile eelpool nimetatud viies kategoorias 155 nominatsiooni. Kõikide nominatsioonide hulgast valis Eesti HR Seltsi juhtgrupp välja 5 finalisti igasse kategooriasse. Võitjad aitas välja selgitada HR kogukond, kellele oli 11. veebruarini võimalik hääli anda &#8211; kokku hääletas 891 inimest!
Võitjaks osutusid teistes kategoorites:
HR Tegu kategoorias: Väike Päike &#8211; Terviserännak
HR Tiim kategoorias: Rademari HR tiim
HR Vabatahtlik kategoorias: Gerly Roosmets
HR lahendus kategoorias: Persona
&#8220;HR Auhinnad on suurepärane võimalus tuua esile personalivaldkonna panust organisatsioonides ja ühiskonnas laiemalt. See tunnustus mitte ainult ei väärtusta tegijaid, vaid innustab ka teisi ja toetab Eesti organisatsioonide heaolu. Jätkuvalt suur hulk nominatsioone ja erakorraliselt suur hulk hääletajaid kinnitab, et HR valdkond on nähtav, mõjukas ja üha enam väärtustatud. On rõõm näha, kuidas HR kogukond üksteist toetab ja innustab,&#8221; sõnab Helo Tamme, Eesti HR Seltsi asutajaliige ja president.

President Kaljulaidi Fond pärjati tunnustusega Aasta HR Sõber

<blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="M1nYbl8h75"><a href="https://arutlevkool.ee/kandideerimine/">Kandideerimine</a></blockquote>
<iframe loading="lazy" class="wp-embedded-content" sandbox="allow-scripts" security="restricted" style="position: absolute; visibility: hidden;" title="&#8220;Kandideerimine&#8221; &#8212; Arutlev Kool" src="https://arutlevkool.ee/kandideerimine/embed/#?secret=3oLxrmBcG8#?secret=M1nYbl8h75" data-secret="M1nYbl8h75" width="600" height="338" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no"></iframe>
&nbsp;
Ehkki PISA teste peetakse üheks Eesti hariduse edulooks, on Eesti argumenteerimis- ja kriitilise mõtlemise oskused on viimastel aastatel murettekitavalt kahanenud. Nii suutis 2018. aastal PISA testi põhjal fakti arvamusest eristada iga seitsmes koolinoor, kuid 2022. aastaks oli see näitaja langenud iga kümnenda õppurini. Samuti peegeldavad eesti keele riigieksami püsivalt langevad tulemused olulisi puudujääke tekstide sisulises ja argumentatiivses kvaliteedis.
Arutleva Kooli programmijuhi Markus Laanoja sõnul on hariduse murekohaks õpilaste passiivsus ainetundides ning puudujäägid oskustes oma mõtteid väljendada. Eneseväljenduse probleem ei saada noori vaid haridusteel, vaid mängib suurt rolli ka hilisemas elus. “Hetkel tunneb oma mõtteid ja seisukohti koolitunnis jagades end enamasti mugavalt üksnes kolmandik õpilastest. Selline kool ei kujunda mõtlevat kodanikku, vaid passiivset kuulajat,” sõnas Laanoja.
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1855" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/456460579_1068378437982874_3281987086062366904_n-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/456460579_1068378437982874_3281987086062366904_n-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/456460579_1068378437982874_3281987086062366904_n-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/456460579_1068378437982874_3281987086062366904_n-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/456460579_1068378437982874_3281987086062366904_n-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/456460579_1068378437982874_3281987086062366904_n-6x4.jpg 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/456460579_1068378437982874_3281987086062366904_n.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
Infokülluses ja polariseerunud maailmas on kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse väärtus suurem kui kunagi varem. Eesti Väitlusseltsi, President Kaljulaidi Fondi ja Heateo Haridusfondi loodud haridusprogramm Arutlev Kool astub neile väljakutsetele vastu, pakkudes lahendusi, mis aitavad õpilastel analüüsida infot, põhjendada oma mõtteid ning osaleda sisukates aruteludes.
Direktor Juhansoni meelest, kelle juhitavas Tallinna Õismäe Vene Lütseumis on programmi tegevusi ellu viidud käesoleva õppeaasta algusest, on programmiga liitumine tulnud kasuks nii õpetajatele kui õpilastele. ”Programm on aidanud õpetajatel lõimida TÕVL-is arutelupõhiseid õppemeetodeid oma töösse. Õpilased on hakanud aktiivsemalt osalema õppetöös ja väljendama oma mõtteid. See on loonud tunde, et kool on osa laiemast haridusuuenduste võrgustikust ning on andnud nii õpetajatele kui ka õpilastele motivatsiooni pingutada ja panustada rohkem koolielu kvaliteedi parandamisse,” lisas Juhanson.
Laanoja väide, mille kohaselt tunneb oma mõtteid ja seisukohti koolitunnis jagades end enamasti mugavalt üksnes kolmandik õpilastest, tugineb Arutleva Kooli tellitud ja Stories For Impacti läbi viidud mõju mõõtmise küsimustikule. Mõõtmisel osalesid programmi pilootkoolid ning samaväärse suurusega kontrollgrupp. Küsimustiku täitis põhikoolides 426 õpilast ja gümnaasiumis 522 õpilast. Lisaks arvamuse avaldamisele näitasid mõju mõõtmise esimesed tulemused, et üksnes kolmandik õpilastest tunnevad end alati või tihti mugavalt, kui peavad oma mõtteid ja seisukohti koolitunnis jagama.
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone size-large wp-image-1299" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/02/422102252_954531576034228_1459226408993209395_n-1024x758.jpg" alt="" width="640" height="474" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/02/422102252_954531576034228_1459226408993209395_n-1024x758.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/02/422102252_954531576034228_1459226408993209395_n-300x222.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/02/422102252_954531576034228_1459226408993209395_n-768x569.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/02/422102252_954531576034228_1459226408993209395_n-1536x1137.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/02/422102252_954531576034228_1459226408993209395_n-6x4.jpg 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/02/422102252_954531576034228_1459226408993209395_n.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
Arutlev Kool on haridusprogramm, mille eesmärk on tõsta esile argumenteerimisoskuste tähtsust koolikeskkonnas ja siduda arutlemine igapäevase õppetööga. Programm pakub terviklikku lähenemist, et kujundada sisukat diskussiooni väärtustav koolikultuur. Programmi raames õpitakse rakendama argumenteerimismeetodeid ainetundides, pakutakse osalevatele õpetajatele ja koolidele uusi õppematerjale, sealhulgas näidistunnikavasid ja metoodikaid, koolitatakse õpetajaid, et tugevdada nende argumenteerimisoskust ja toetada õpilasi kriitilise mõtlemise arendamisel ja tutvustatakse arutleva hariduse praktikaid, mis kaasavad kogu koolipere sisulistesse diskussioonidesse.
Argumenteerimine ei ole vaid akadeemiline oskus – see on eluline enesekaitsevahend. Oskus põhjendada oma seisukohti, analüüsida teabe usaldusväärsust ning märgata loogikavigu on olulised nii koolipingis, töökohal kui ka ühiskondlikus elus.
Arutleva Kooli teise lendu kandideerimine on kõikidele põhikoolidele ja gümnaasiumidele avatud 20. jaanuarist 20. veebruarini. Rohkem infot programmi kohta ning kandideerimisvormi leiab kodulehelt <a href="https://arutlevkool.ee/kandideerimine/">arutlevkool.ee/kandideerimine/</a>.

Alanud on kandideerimine Arutleva Kooli teise lendu!

Viis auhinda. 
Nõusolekuseaduse foorum. 
Demokraatia Akadeemia esimene lend. 
Tööandjate algatus Vägivallavabaks.
Arutleva kooli pilootaasta. 
Oranžiks värvunud linnad. 
Nagu ikka: pidevalt toimetades ei pruugi märgatagi, kui palju on ära tehtud! Siin seega mittetäielik ülevaade fondi möödunud ja eriti toimekast aastast.
&nbsp;
<h2>President Kaljulaidi uus roll</h2>
<ul>
<li>Oktoobris valis Eesti Olümpiakomitee 50. täiskogu Eesti spordi katusorganisatsiooni presidendiks Kersti Kaljulaidi. Fondi tööd see otseselt ei mõjuta; möödunud aasta sügis oli pigem varasematest kõige tihedam. Ka president Kaljulaid lööb fondi tegemistes jätkuvalt kaasa, ehkki tema põhifookus on uus roll EOKs.</li>
</ul>
<img loading="lazy" decoding="async" class="alignnone wp-image-1859 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/462743673_1102783471209037_5893358565633137162_n-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/462743673_1102783471209037_5893358565633137162_n-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/462743673_1102783471209037_5893358565633137162_n-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/462743673_1102783471209037_5893358565633137162_n-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/462743673_1102783471209037_5893358565633137162_n-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/462743673_1102783471209037_5893358565633137162_n-6x4.jpg 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/462743673_1102783471209037_5893358565633137162_n.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" />
<ul>
<li>Üksjagu panustas EOK kampaania ka sellesse, et intervjuusid ajakirjandusele kogunes umbes veerandsada, mille hulka ei kuulu lühikesed kommentaarid meediale konverentside koridorides. Lisaks veel terve hulk intervjuusid podcastidele.</li>
<li>Ka välisvisiite kogunes umbes sama palju, sealjuures kaks korda Ukrainasse, lisaks veel USAsse, Kosovosse, Araabia Ühendemiraatidesse…</li>
<li>Kevadel sai punkti President Kaljulaidi roll ÜRO kõrgetasemelise haridustöögrupi juhina. Täpsemalt sai punkti töögrupi lõppraport, millega anti soovitusi, kuidas lahendada üleilmne õpetajate kriis ja valmistada amet ette järgmisteks keerulisteks aastakümneteks. Raportit saab lugeda siit: <a href="https://www.un.org/sustainabledevelopment/blog/2024/02/teaching-profession-recommendationsteaching-profession-recommendations/">https://www.un.org/sustainabledevelopment/blog/2024/02/teaching-profession-recommendationsteaching-profession-recommendations/</a></li>
</ul>
&nbsp;
<h2>Uued algatused</h2>
<ul>
<li>Läbi esimese poolaasta läbis Demokraatia Akadeemia pilootrogrammi esimese lennu 25 noort. Poole aasta jooksul kohtusid noored Vabariigi president Alar Karise. Riigikogu liikmete, parlamendierakondadega, Eesti Rahvusringhäälingu, Õhtulehe ja Delfi ajakirjanikega, Miltton New Nordicsi ja SpeakSmarti MTÜ Demokraatiatrenni inimestega, linnapeade Urmas Klaasi ja Jevgeni Ossinovski ja paljude teistega. Nüüdseks käib juba akadeemia teine lend. Akadeemia kohta saab lugeda siit: <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/demokraatia/akadeemia/">https://kerstikaljulaid.ee/fondist/demokraatia/akadeemia/</a></li>
</ul>
<figure id="attachment_1853" aria-describedby="caption-attachment-1853" style="width: 640px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="wp-image-1853 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/441900081_1013480903472628_590673719619462656_n-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/441900081_1013480903472628_590673719619462656_n-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/441900081_1013480903472628_590673719619462656_n-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/441900081_1013480903472628_590673719619462656_n-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/441900081_1013480903472628_590673719619462656_n-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/441900081_1013480903472628_590673719619462656_n-6x4.jpg 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/441900081_1013480903472628_590673719619462656_n.jpg 2048w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /><figcaption id="caption-attachment-1853" class="wp-caption-text">Demokraatia Akadeemia esimene lend.</figcaption></figure>
<ul>
<li>Sügisel algas kümnes koolis Arutleva Kooli pilootaasta, mille käigus õpetatakse 6. ja 10. klassides argumenteerimist ja kriitilist mõtlemist. Ja juba täna saavad uued koolid kandideerida Arutleva Kooli teise lendu! Kandideerimise kohta saab lugeda siit: <a href="https://arutlevkool.ee/uudis/alanud-on-kandideerimine-arutleva-kooli-teise-lendu/">https://arutlevkool.ee/uudis/alanud-on-kandideerimine-arutleva-kooli-teise-lendu/</a></li>
<li>Detsembris lükkasime koos Eesti tööandjatega ametlikult käima algatuse Vägivallavabaks, mis soovib kaasa aidata lähisuhtevägivalla vähendamisele. Lisaks esimestele suurliikmetele Enefit, Betsson Group, SOL Baltics ja Ensto Estonia on algatuse tavaliikmed ka IKEA, Bolt, Nordea, Lidl Eesti ja Swedbank. Algatusega saab tutvuda ja liituda aadressil <a href="http://www.vagivallavabaks.ee">www.vagivallavabaks.ee</a>.</li>
<li>Fond jätkab kasvamist. Tööandjate algatuse Vägivallavabaks projektijuht on Triin Adamson, Demokraatia Akadeemia juht on Grete Maria Avent. Lähisuhtevägivalla ennetuse suuna õpidisainer on Helina Loor. Aasta jooksul andsid oma panuse veel Johanna Allandi, Mari-Liis Põld, rääkimata lugematust hulgast koostööpartneritest. Aitäh kõigile!</li>
</ul>
&nbsp;
<h2>Toetasime </h2>
<ul>
<li>Kevadel pälvis President Kaljulaidi Fondi toetusel Oivalise Ajakirjanduse stipendiumi kuus ajakirjandusprojekti. Stipendiaadid leiab siit: <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/demokraatia/oivalise-ajakirjanduse-stipendiumi-palvis-kuus-ajakirjandusprojekti/">https://kerstikaljulaid.ee/m/demokraatia/oivalise-ajakirjanduse-stipendiumi-palvis-kuus-ajakirjandusprojekti/</a></li>
<li>Aasta jooksul toetas President Kaljulaidi Fond kuut uut ideed, mis aitavad vähendada lähisuhtevägivalda Eestis. Avatud taotlusvoorust võib osa võtta iga üksikisik ja vabaühendus. PKFi stardirahastus on mõeldud säravatele lähisuhtevägivalla temaatikaga seotud ideedele. Projektide ja ideedega saab tutvuda siin: <a href="https://kerstikaljulaid.ee/fondist/lsv/stardirahastus/">https://kerstikaljulaid.ee/fondist/lsv/stardirahastus/</a></li>
</ul>
<figure id="attachment_1854" aria-describedby="caption-attachment-1854" style="width: 640px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="wp-image-1854 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/448857324_1030259571794761_1156456253321305396_n-1024x587.jpg" alt="" width="640" height="367" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/448857324_1030259571794761_1156456253321305396_n-1024x587.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/448857324_1030259571794761_1156456253321305396_n-300x172.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/448857324_1030259571794761_1156456253321305396_n-768x440.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/448857324_1030259571794761_1156456253321305396_n-1536x881.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/448857324_1030259571794761_1156456253321305396_n-6x4.jpg 6w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/448857324_1030259571794761_1156456253321305396_n.jpg 2044w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /><figcaption id="caption-attachment-1854" class="wp-caption-text">Kaidsõq pakub jõustava enesekaitse töötubasid ja kursuseid.</figcaption></figure>
&nbsp;
<h2>Veel oranžim programm</h2>
<ul>
<li>Septembris kogunesid President Kaljulaidi Fondi kutsel nõusolekuseaduse foorumile õigus- ja meditsiinieksperdid, antropoloogid, poliitikud ja teised eksperdid Eestist ja mujalt, et arutada, kuidas see seadus on teistes riikides muutnud arusaamu seksuaalvägivalla käsitlemisest õigusruumis ning ühiskonnas laiemalt. Konverentsi salvestust näeb siit: <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-kasitlemiseks-nousolekupohiselt/">https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-kasitlemiseks-nousolekupohiselt/</a></li>
<li>25. novembril värvusid Tallinna, Tartu ja Pärnu tuntud hooned oranžiks, et tõsta teadlikkust lähisuhtevägivallast ja kutsuda inimesi üles märkama, hoolima ning sekkuma. Majad värvusid oranžiks President Kaljulaidi Fondi Koos Tugevamad oranži eriprogrammi raames, mis toetab ÜRO rahvusvahelist naistevastase vägivalla lõpetamise päeva. Oranži eriprogrammi raames toimus veel erinevaid sündmuseid, muu hulgas jõudis linnaruumi lähisuhtevägivallast kõnelev kunst ja kõlas esmaettekandena Mari Jürjensi uus laul, mis on pühendatud hoolimisele ja märkamisele. Kogu eriprogrammist saab lugeda siit: <a href="https://kerstikaljulaid.ee/m/uudis/koos-tugevamad-oranzi-eriprogrammi-kava/">https://kerstikaljulaid.ee/m/uudis/koos-tugevamad-oranzi-eriprogrammi-kava/</a></li>
</ul>
<figure id="attachment_1787" aria-describedby="caption-attachment-1787" style="width: 640px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="wp-image-1787 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-1024x683.jpg" alt="" width="640" height="427" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-1024x683.jpg 1024w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-300x200.jpg 300w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-768x512.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-1536x1024.jpg 1536w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-2048x1365.jpg 2048w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2024/11/DSC07709-6x4.jpg 6w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /><figcaption id="caption-attachment-1787" class="wp-caption-text">Oranž kunst Tallinna linnaruumis juhtis tähelepanu ühiskonna valupunktidele.</figcaption></figure>
<ul>
<li>Oranž programm kulmineerus 3. detsembri konverentsiga “Koos tugevamad,” Sellel aastal oli konverentsi peateemaks eetiline ja traumateadlik inforuum. Räägiti erinevatest meediatest (ajakirjandus, sotsiaalmeediavormid) ja nende mõjust vägivalla normaliseerimisele ja teisalt ka sellise normaalsuse kummutamisele. Konverentsil esinesid teiste hulgas Martin Šmutov, Mihkel Kärmas, Urmas Viilma jt. Konverentsi saab järelvaadata siit: <a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120340450/jarelvaadatav-aasta-suurim-lahisuhtevagivalla-konverents-koos-tugevamad">https://epl.delfi.ee/artikkel/120340450/jarelvaadatav-aasta-suurim-lahisuhtevagivalla-konverents-koos-tugevamad</a></li>
</ul>
&nbsp;
<h2>Auhindu saime ka! </h2>
<ul>
<li>Kersti Kaljulaid pälvis Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt (EVEA) aunimetuse “Ettevõtluse Sõber 2023.&#8221; EVEA annab Ettevõtluse Sõbra tiitli organisatsioonile, riigi-, ühiskonna- või poliitikategelasele väljapaistvate saavutuste ja teenete eest majanduse, ettevõtluse, ja eriti väikeettevõtluse edendamisel.</li>
<li>Märtsis võitis President Kaljulaidi Fondi talvine lähisuhtevägivalla-vastane kampaania Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu aasta kommunikatsiooniteo auhinna. Auhinna saime koos Optimist Publicu ja Optimist LIVEga.</li>
<li>Aprillis võitis fond Kuldmuna turunduskommunikatsiooni konkursil Pronksmuna. “President Kaljulaidi Fondi ja Optimist Public+Optimist LIVE talvine lähisuhtevägivalla-vastane kampaania oli selline asi, mis vajas tegemist igal juhul,” märkis toona president Kersti Kaljulaid.</li>
<li>Oktoobris andis Hillary Clinton Georgetowni ülikoolis president Kaljulaidile üle omanimelise auhinna HRC Award, mida antakse silmapaistva juhtimise eest naiste õiguste edendamisel ning rahulikuma ja turvalisema maailma loomisel.</li>
</ul>
<figure id="attachment_1857" aria-describedby="caption-attachment-1857" style="width: 640px" class="wp-caption alignnone"><img loading="lazy" decoding="async" class="wp-image-1857 size-large" src="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/461656017_1095642255256492_8018404508131126629_n-768x1024.jpg" alt="" width="640" height="853" srcset="https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/461656017_1095642255256492_8018404508131126629_n-768x1024.jpg 768w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/461656017_1095642255256492_8018404508131126629_n-225x300.jpg 225w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/461656017_1095642255256492_8018404508131126629_n-1152x1536.jpg 1152w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/461656017_1095642255256492_8018404508131126629_n-3x4.jpg 3w, https://admin.kerstikaljulaid.ee/wp-content/uploads/2025/01/461656017_1095642255256492_8018404508131126629_n.jpg 1200w" sizes="auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px" /><figcaption id="caption-attachment-1857" class="wp-caption-text">HRC auhinnatseremoonia.</figcaption></figure>
<ul>
<li>Detsembris pälvis fond Eesti Inimõiguste Keskuse Inimõiguste kaitsja aunimetuse ja auhinna “Võnge,” mis antakse organisatsioonile, mille tegevus on viimase kahe aasta jooksul andnud tõuke igaühe inimõigusi austava Eesti loomisel. Auhinda jagasime Feministeeriumiga.</li>
</ul>
&nbsp;
<hr />
&nbsp;
Aitäh kõigile, kes seda kõike aitasid ellu viia, mõtlesid kaasa, küsisid küsimusi, toetasid nõu või jõuga. Iga väike panus loeb, päriselt! Oma õlga saab alla panna siin: <a href="https://kerstikaljulaid.ee/toeta/">https://kerstikaljulaid.ee/toeta/ </a>

Arutlev Kool mitmekordistas haaret – uuel aastal liitub veel 20 kooli

Kuidas mõista meediat? Demokraatia Akadeemia 4. sessioon otsis vastuseid

Algatusega Vägivallavabaks on liitunud 16 Eesti hinnatud tööandjat

Eesti tööandjad: kui sul on tööl inimesed, siis tõenäoliselt puudutab lähisuhtevägivald ka sind

Demokraatia Akadeemia kolmas sessioon keskendus kodanikuaktiivsusele

PKF on 2024. aasta poliitikakujundaja!

PKF sai 3 ja kutsus sõbrad kokku!

President Kaljulaidi Fond pärjati tunnustusega Aasta HR Sõber

Alanud on kandideerimine Arutleva Kooli teise lendu!

Fondi 2024. aasta kokkuvõte

Jälgi:

Twitter

Facebook

Instagram

LinkedIn

Kontakt:

info@kerstikaljulaid.ee

+372 5629 2299

press@kerstikaljulaid.ee