Tallinna, Tartu ja Pärnu raamatukogud pakuvad alates 25. novembrist kirjanduslikku inspiratsiooniväljapanekut raamatutest, mis käsitlevad lähisuhtevägivalla olemust ja mõju nii ilu- kui teabekirjanduses. Väljapaneku on kokku pannud Pärnu Naiste Tugikeskus ja selle juht Margo Orupõld.
Oma lugemissoovitusi jagavad ka Eesti tuntud kirjanikud Kristiina Ehin, Jan Kaus, Gregor Kulla ja teised.
Kristiina Ehin
Carolina Pihelgas “Lõikejoon” 2024 – see on aus ja hingeliselt sügav tänapäeva Eesti romaan sellest, kui oled lähisuhtes jõudnud lootusetusse punkti. Selle punkti tunneb ära selle järgi, et kardad paaniliselt kokku saada, kardad telefonikõnesid ja ahistavaid e-kirju. See on ka raamat hingerahu otsimisest looduse ja juurte kaudu.
Gregor Kulla
Eestikeelne ilukirjandus
Sveta Grigorjeva “Frankenstein” (2023);
Andrus Kasemaa “Ema tuba” (2022);
Virginie Despentes “King Kongi teooria”, tlk Maria Esko (2006);
Virginie Despentes “Kulla mölakas”, tlk Maria Esko (2022);
Édouard Louis’ romaan “Muutuda: meetod”, tlk Tõnu Õnnepalu (2021)
Eestikeelne teatmekirjandus
Rebeka Põldsami koostatud kogumik “Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist” (2022)
Ingliskeelne ilukirjandus
Jim Grimsley, ‘The Dove in the Belly’ (2022);
Henry Hoke, ‘Open Throat’ (2023);
Séan Hewitt, ‘All Down Darkness Wide’ (2022);
Michael Handrick, ‘Difference Is Born on the Lips’ (2022);
McKenzie Wark, ‘Love and Money, Sex and Death’ (2023);
McKenzie Wark, ‘Life Story’ (2024)
Jan Kaus
George Eliot, „Middlemarch“. Selles suurejoonelises 19. sajandi romaanis on üks tegelane, Edward Casaubon, kes on ere näide vaimse terrori võimalikust diapasoonist. Pealispinnal on tegu väärika haritlasega, ent selle taha on peitunud kibe ja kitsarinnaline mehike, kes seab oma noorele naisele lämmatavaid, ahistavaid tingimusi. Mõjus näide sellest, kuivõrd peen ja salakaval, isegi viisakas võib perevägivald olla.
Ingmar Bergman, „Fanny ja Alexander“. Olgugi et lähisuhtevägivald pole siin teoses kesksel kohal, on see siingi seotud osutusega tõsiasjale, et jämedat ebaõiglust võib praktiseerida ühiskonna lugupeetavaim liige, kellel on imekenad kombed ja raudne moraal. Koduvägivald pole ainuüksi eluheidikute pärussoo! Samuti on oluline, et kirikuõpetaja Edvard Vergerus on küll halastamatu sadist, ent lõviosa tema vägivallast on vaimne. Bergmani kujutatud mehed on ülepea sageli seestunud kontrollifriigid ja vajadus oma ümbrust kontrollida iseloomustab sageli ka naiste- või lastevastast koduvägivalda – kuna ei suudeta hallata oma tundeid, püütakse kontrollida teiste kehasid. Siia juurde tasub alati lugeda-vaadata sama autori „Stseene ühest abielust“, mille meespeategelane ei suuda samuti lahendada lähisuhtekonflikti ilma vägivallata – samas tunnistab ta oma naisele, et nad on „emotsionaalsed kirjaoskamatud“. See on hea määratlus – emotsionaalset kirjaoskust tuleks püüda õppida kogu elu, iga päev, iga minut, iga sekund!
Olga Slavnikova, „Koera mõõtmeteni suurendatud kiil“. Vapustavalt kirja pandud ema ja tütre (haigus)lugu, kusjuures Slavnikova näitab julgelt sedagi, et perevägivalda võib praktiseerida ka naine. Kas ema südant tunned sa? – ega ei tunne küll! Üks parimaid toksilise ema kirjeldusi uuemas maailmakirjanduses.
Birk Rohelend, „Kes tappis Otto Mülleri?“ Pöörase krimiloo kaudu näitab Rohelend, et koduvägivald pole ainult lineaarne (ühelt inimeselt teisele), vaid ka kontsentriline, liigub-lainetab igas suunas, mõjutab ja muudab perekonna iga liiget.
Jan Kaus, Flo Kasearu, „Vangerdused“. Minu ja kunstnik Flo Kasearu panus lähisuhtevägivalla-epideemia leviku mingisugusekski takistamiseks.
Lisaksin nimekirja ka ühe filmi, Gus Van Santi 1997. aastal valminud draama „Good Will Hunting“ – peategelane pole küll naine, ent lähisuhtevägivalla dünaamikat on isa-poja suhte kaudu väga veenvalt kujutatud. Süsteemne vägivald röövib ohvrilt eneseusu, mille too muudab omakorda usaldamatustundeks, projitseerib oma hirmu trotsiks, vajadusel sõjakusekski, mis tõrjub iga läheduskatset.
Eesti Kirjanike Liit
Kirjanike Liidu liikmete soovitused
Jan Kaus: Kertu Rakke “Häbi”
Andra Teede: Andra Teede “Kateriin ja kurjad onud”
Elo Lindsalu: Vaino Vahing “Etüüd”
Hasso Krull: Mika Waltari “Võõras mees tuli tallu”
Kätlin Kaldmaa: Karen Connelly “Tule, külm jõgi” ; Hanneleele Kaldmaa ja Kätlin Kaldmaa “Kaks armastuslugu”
Heli Künnapas: Heli Künnapas “See ei ole sina!”, “Mälestusteta suvi” (noorteromaan)
Tiia Kõnnussaar: Tia Navi “Mitte-suhted”
Naiste tugikeskused
Teabekirjandus
Helve, Kase “Vaikijate hääled : raamat soolisest vägivallast : räägivad ohvrid, nõustavad eksperdid, analüüsivad teadlased” (2001)
Hirigoyen, Marie-France “Moraalne ahistamine : igapäevane perversne julmus” (2001)
Helve Kase “Lähisuhtevägivald” (2004)
Helve, Kase “Голоса молчащих : книга о насилии по половому признаку : говорят жертвы, советуют эксперты, анализируют ученые” (2004)
Bancroft, Lundy “Miks ta seda teeb? : kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed” (2006, 2013)
Bancroft, Lundy “Vägivallatseja lapsevanemana : millist mõju avaldab lähisuhtevägivald perekonna toimimisele” (2007)
Helve, Kase “Vaikijate hääled: raamat naiste seksuaalsest kuritarvitamisest : räägivad ohvrid. Nõustavad eksperdid. Analüüsivad teadlased / 2” (2008)
Salo, Markku “Ettevaatust, nartsissist! : ühe advokaadi kogemusi isiksusehäirega inimestest : pamflett” (2012)
Tähtvere Avatud Naistekeskus “Sinihabeme pruudid : vägivaldses suhtes elanud naiste lood” (2013)
Dutton, Kevin “Psühhopaatide tarkus : mida pühakutel, spioonidel ja sarimõrvaritel on meile edu saladuse kohta õpetada” (2014)
Pierce, D. Anne “Seksuaalne vägivald paarisuhtes” (2015)
Perry, Bruce D “Poiss, keda kasvatati nagu koera : lood lastepsühhiaatri märkmikust : mida traumeeritud lapsed võivad meile õpetada kaotusest, armastusest ja paranemisest” (2016)
Wnuk, Marek “Töö traumeeritud lastega : praktilised juhised õpetajatele, hooldusperedele ja lapsendajatele” (2018)
Hughes, Dan “Tundeelu- ja käitumishäired : lastel, keda on väärkoheldud või hooletusse jäetud” (2018)
Jackson, Catherine “Vaimse tervise häired : lastel, keda on väärkoheldud või hooletusse jäetud” (2018)
Bartram, Pamela “Psühholoogilise arengu häired lastel, keda on väärkoheldud või hooletusse jäetud” (2019)
Erikson, Thomas “Psühhopaadid minu ümber : kuidas vältida ärakasutamise ohvriks langemist” (2019)
Norwood, Robin “Naised, kes armastavad liiga palju : sulle, kes sa aina soovid ja ootad, et tema ükskord muutuks” (2019, 2022)
Haamer, Naatan “Aeg parandab hoolitsetud hingehaavad : arutlusi kriisist ja leinast ning sellest, kuidas raskel ajal teineteisele toeks olla” (2021)
Gibson, Lindsay C. “Emotsionaalselt ebaküpsete vanemate pärand : kuidas saada üle eemaloleva, tõrjuva või enesekeskse vanema tekitatud valust” (2021)
Engel, Beverly “Emotsionaalne ja vaimne vägivald : kuidas seda ära tunda ja vabaneda valusatest tunnetest, mis sellega kaasnevad” (2020)
Liinev, Marek “Suhtekiskjad” (2020)
Webb, Jonice “Üksindusse jäetud : mis on lapseea emotsionaalne hüljatus, kuidas see mõjutab sinu suhteid ja mida selle lõpetamiseks ette võtta” (2022)
Mirza, Debbie “Passiivagressiivne varjatud nartsissist : kuidas näha tundemärke ning terveneda pärast varjatud emotsionaalset ja psühholoogilist ärakasutamist” (2023)
Petitcollin, Christel “Kuidas pääseda manipulaatorite küüsist : lahendused on olemas!” (2023)
Erikson, Thomas “Nartsissistid minu ümber : kuidas tulla toime enesearmastajatega” (2023)
Laste ja noortekirjandus
Guillou, Jan “Kurjus” (2000)
Sööl, Helen “Minu keha on minu oma” (2016)
Püttsepp, Juhani “Mina olen enda oma” (2017)
Geisler, Dagmar “Minu keha kuulub mulle” (2021)
Ilukirjandus
O’Flanagan, Sheila “Kadunud naine” (2017)
Novak, Brenda “Ainult sina” (2020)
Hoover, Colleen “Ei iial enam” (2017)
Hoover, Colleen “Kõik algab meist” (2022)
Hayden, Torey L. “Märkamatu tüdruk : tõestisündinud lugu häälest, mida keegi ei kuulnud” (2023)
Sveta Grigorjeva “Frankenstein” (2023);
Andrus Kasemaa “Ema tuba” (2022);
Édouard Louis’ romaan “Muutuda: meetod”, tlk Tõnu Õnnepalu (2021)
Valge sari
Trevane, Jacky “Fatwa : elu surmahirmus” (2008)
Jones, Celeste “Ainult koos õega : tõestisündinud lugu kolmest ärakasutatud ja reedetud tüdrukust” (2009)
Shariff, Samia “Hirmu loor” (2022)
Bacot, Valérie “Kõik teadsid” (2022)
Hannah Bonde, “S.O.S Sink or swim” (2015)
Hannah Bonde, “Damned if I do, dead if I don’t” (2011)
Ingliskeelne ilukirjandus
Henry Hoke, ‘Open Throat’ (2023);
Michael Handrick, ‘Difference Is Born on the Lips’ (2022);
McKenzie Wark, ‘Life Story’ (2024)