2025/26. õppeaastal laieneb Arutleva Kooli haridusprogramm jõudsalt – senise kümne kooli kõrvale astub veel 20, moodustades kokku 30 koolist koosneva võrgustiku. Pilootaasta kogemused on andnud kindlust, et sisukal arutelul ja argumenteerimisel on Eesti koolisüsteemis selge koht.
Arutleva Kooli eesmärk on kujundada koolikultuur, kus kuulamine, arutlemine ja oma seisukohtade väljendamine on sama loomulik kui faktide meeldejätmine. Esimese aasta jooksul katsetati kümnes koolis, kuidas muuta arutlemine igapäevaseks õppetöö osaks. Tekkinud on väitlusklubisid, ainetundidesse on juurutatud arutlevaid meetodeid ning õpetajad on teinud teadlikumaid valikuid oma õpetamisvõtetes.
Õpetajad on märganud, et suurim muutus puudutab just tundide kavandamist – loengulise ja interaktiivse osa vahekorra tasakaalustamist, kindlate arutelumeetodite kasutamist ning rühmatööde mõtestamist. Tõdetakse, et struktureeritud arutelu aitab õpilastel paremini keskenduda ja kaasa rääkida.
Pilootaasta eel viidi koolides läbi küsitlus, milles osales ligi 950 õpilast. Tulemused näitasid selgelt, et arutelukultuur vajab teadlikku arendamist: kuigi 58% 6. klassi õpilastest tundis, et õpetajad kuulavad nende arvamust sageli või alati, jagas oma seisukohti vabatahtlikult vaid iga neljas. Kolmandik õpilastest tunnistas, et tunneb end arvamust avaldades ebamugavalt, ning eriti ilmnes see tüdrukute kogemustes, kus esines enam ebakindlust ja negatiivseid tundeid. See kinnitab, et turvalise aruteluruumi kujundamine eeldab õpetajate tuge ja sihipärast tööd
Arutleva Kooli programm on president Kersti Kaljulaidile südamelähedane ja ta soovib selle arengusse aktiivselt panustada. 9. mail külastas ta kahte pilootkooli Saaremaal – Kuressaare Nooruse Kooli ja Saaremaa Gümnaasiumi –, et kogeda arutlevat õpikäsitust vahetult klassiruumis.
Külastuste käigus arutleti muu hulgas Eesti ja Euroopa Liidu rolli, kodanikuaktiivsuse ning väärtuskasvatuse üle. Presidendi juhitud ühiskonnaõpetuse tunnis käsitleti ka naiste õigusi ja noorte meeste radikaliseerumist. Õpilaste aktiivne kaasatus näitas, et arutelud võivad muutuda sedavõrd kaasahaaravaks, et isegi koolipäev venib – ühes klassis jäi õpilane peale tunde, kuna ei tahtnud pooleli jätta elavat arutelu demokraatia teemal.
Sama teema jätkus ka nädal hiljem, kui president külastas Tallinna Õismäe Vene Lütseumi, kus ta kohtus 10. klassi õpilaste ja nende õpetajatega. Koos arutleti, mis on demokraatia ning mida igaüks meist saab teha selle hoidmiseks. Samuti võeti kokku Arutleva Kooli esimene aasta ning räägiti erinevatel haridust puudutavatel teemadel.