Image placeholder

Taskuhäälingu “Jagatud ruum” loojad: teadlikkuse tõstmine on üks osa lahendusest

Tänavu andis President Kaljulaidi Fond hoogu ka taskuhäälingule “Jagatud ruum”, mis valgustab lähisuhtevägivalla pimedamaid nurki. Ettevõtmise eestvedajad Keiu Virro ja Liis Allmäe räägivad podcasti loomisest ning selle käigus õpitust.

Millist ühiskonna valupunkti soovite oma algatusega lahendada ja miks?

Lähisuhtevägivald on laiaulatuslik ja kompleksne probleem, mida ei saa keegi lahendada üksi. Süsteemsed lahendused, millega riiklikul tasandil juba tegeletakse, vajavad laiemat toetust hoiakute muutmiseks. Teadlikkuse tõstmine on seega üks oluline osa lahendusest. Ja see puudutab nii ametnikke, spetsialiste, poliitikuid, tööandjaid, lähedasi, pealtnägijaid, noori, vägivalla ohvreid ja ka vägivallast loobuda soovijaid.

Millest te oma podcastis räägite?

Taskuhäälingu-sarjas “Jagatud ruum” püüame katta lähisuhtevägivallaga seotud olulisemaid teemasid võimalikult põhjalikult. Räägime nii ekspertide kui poliitikakujundajatega; uurime, kuidas näevad olukorda ja lahendusi noored; kogume kogemuslugusid. Proovime tuua kuulajale lähemale lahendused ja abivõimalused. Soovime, et lähisuhtevägivalda kogenud inimesed õpiksid paremini ära tundma väärkohtlemise tunnuseid ning jõuaksid kiiremini abini ja et ka kõrvalseisjad mõistaksid üha paremini, kui pikaajaline ja laiaulatuslik mõju on lähisuhtevägivallal.

Millised on teie senised eduelamused taskuhäälingu tegemiselt?

Saateid tehes saame loomulikult ka ise üha rohkem teada, kuidas vägivald toimib. Oleme kohanud uskumatult ägedaid inimesi, kes valdkonnas töötavad. Samuti noori, kelle nutikus ja empaatia võiks olla eeskujuks kõigile ning julgeid inimesi, kes on valmis oma kogemuslugudega olema toeks teistele. Alustame iga saadet aga ilukirjanduslikus võtmes temaatilise stseeniga, mille loevad sisse näitlejad, keda igapäevaselt imetlenud oleme. See on mõistagi puhas boonus. Südantsoojendav on näha, kui paljud inimesed teema käsitlemist toetavad, õla alla panevad, oma aega ja energiat panustavad. Saade on saanud kiitust ja tunnustust ka valdkondlikelt poliitikakujundajatelt.

Millised on olnud seni peamised õpikohad?

Iga teema viib järgmiseni, järjest avanevad uued vaatenurgad. Seadsime algusest peale eesmärgiks, et me ei taha teha lihtsalt pikki intervjuusid, vaid korralikult läbi komponeeritud saated. Meile on helirežissöörina abiks Paul Oja. Aga kuna me keegi ei ole sellise formaadiga varem töötanud, siis oleme mõistagi avastanud, et kõik võtab oi-kui-palju rohkem aega kui me algul arvasime. Oleme selgeks õppinud erinevad programmid, millega helisid töödelda jne jne. Teadsime seda ka alustades, aga kõige olulisem on eeltöö ja kontseptsiooni paikasaamine, kuna pädevaid spetsialiste intervjueerides on võimalik meeletult head materjali kokku saada, aga selle lühemaks toimetamine on esiteks ajamahukas ja teiseks on kahju häid ning olulisi nüansse välja jätta.

Millist tuge saite meie stardirahastusest? 

Stardiraha on lisaks baaskulude katmise andnud lisaväärtusena üliolulise vaimse toe. See, et keegi nägi kohe esimesest hetkest alates meie idees potentsiaali, andis kahtlemata jõudu ja enesekindlust!

Kuhu te taskuhäälinguga edasi liikuda soovite?

Loodame leida toetajaid, kellele need teemad korda lähevad, et saatesarjaga jätakata. Ühtpidi oleme teinud ära üksjagu tööd, teisalt oleme alles esimeses kolmandikus plaanitust. Ise tehniliselt arenedes ja teemadest teadlikumaks saades on võimalusi tegevust laiendada väga mitmes suunas. Ideid jagub, aga selles osas peame end hetkel pigem tagasi hoidma.

Kes ja miks võiks esitada oma projekti uude PKFi stardirahastuse vooru?

Lähisuhtevägivald on paraku lihtsalt nii ulatuslik valdkond, et tegemisi jagub siin pikalt. Seda pole vist vaja eraldi öelda, aga võib-olla siiski: projekti esitajatele peab valdkond päriselt korda minema. Enesereklaami korras ütleme muidugi, et kuulake “Jagatud ruumi” ja kui teema kõnetab, siis ehk leiate sealtki ideid suundade ja valdkondade osas, kus saaks veel palju ära teha.