Kersti Kaljulaid oli Vabariigi President aastatel 2016-2021.
2016. aastal toimunud presidendivalimistel seati Kersti Kaljulaid 30. septembril 90 Riigikogu liikme poolt riigipea kandidaadiks ning 3. oktoobril 2016 toimunud hääletusel toetas tema asumist Vabariigi Presidendi ametikohale 81 rahvaesindajat 101st. Kersti Kaljulaid astus Eesti Vabariigi 5. presidendi ametisse 10. oktoobril 2016, võttes selle ameti üle Toomas Hendrik Ilveselt.
Oma ametiajal oli president Kaljulaid aktiivne nii kodumaal kui rahvusvahelisel areenil. Ühe oma peamise juhtmõtte selle rolli täitmiseks sõnastas president Kaljulaid ametiaja alguses: „Ma ei ole kunagi vait, kui kõne all on meie julgeolek, ohus on meie vabadused või tehakse liiga nõrgematele.“
„Ma ei ole kunagi vait, kui kõne all on meie julgeolek, ohus on meie vabadused või tehakse liiga nõrgematele.“
Peamisteks märksõnadeks, mis jäävad tema ametitegevust kodumaal raamistama, on kõigi inimeste võrdne kohtlemine, vajadus vähendada regionaalseid erisusi riigi eri piirkondade vahel, vajadus märgata neid, kellele tehakse liiga ning toetada neid, kelle stardipositsioon pole olnud võrdne. Niisamuti saab olulisemate teemadena välja tuua võitluse perevägivalla vastu ja nn vaikimise müüri madalamaks lõhkumine ühiskonnas, eesti keele, kultuuri ja komberuumi hoidmine aga ka mure selle pärast, kas suudame ikka rohepöörde nutikalt ja kiiresti läbi viia, meie digiedulugu hoida ja ühtluskooli head taset tagada ka järgnevatel aastatel.
President Kaljulaidi ametiaeg langes kokku Riigikogu kahe koosseisu tööga ning sel ajal oli ametis neli erinevat valitsust, mida juhtisid Taavi Rõivas, kahel korral Jüri Ratas ning lõpuks Kaja Kallas. Koostöö nii valitsuste kui parlamendiga oli paljudes sisuvaldkondades viie aasta jooksul tihe. Samas avaldas riigipea mitmel korral muret Riigikogu järjest väheneva rolli üle me ühiskonnakorralduses. Niisamuti on riigipea rõhutanud vajadust hoida ja kaitsta me ühiskonna aluspõhimõtteid – demokraatiat, inimõigusi, inimeste võrdset kohtlemist, sõnavabadust.
Kersti Kaljulaidi ametiaega Vabariigi Presidendina jäävad kodumaal ilmestama ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine aastatel 2018-2020, presidendi kantselei töö kolimine mitmeteks nädalateks Narva, Kagu-Eestisse ja Pärnusse ning rohked visiidid igasse Eestimaa nurka. President Kaljulaid pidas oluliseks kohalike omavalitsuste rolli ning kohtus suure osa Eesti kohalike volikogudega nii enne 2017. aasta haldusreformi kui ühinenud omavalitsuste volikogudega ka reformile järgnenud aastatel.
Välispoliitikas oli president Kaljulaid aktiivne ning võrdne partner kõigile oma kolleegidele. Ametiaja jooksul kohtus ta lisaks meie regiooni riigipeadele korduvalt ka Donalt Trumpi, Angela Merkeli, Emmanuel Macroni, Vladimir Putini, Xi Jinpingi, paavst Franciscus I kui teiste maailma mõjukatega. Riigipea jaoks olid rahvusvahelises suhtluses olulisel kohal ka rahvusvahelised organisatsioonid nagu Euroopa Liit, NATO, ÜRO, OECD.
President Kaljulaid võttis oma ametiaja alguses vedada ka Eesti kandideerimise ÜRO julgeolekunõukogusse – maailma olulisima koosolekulaua taha. Kampaania päädis Eesti võiduga 2019. aasta juunis ning aastatel 2020-21 on Eesti olnud julgeolekunõukogu liige. Niisamuti oli Eesti president Kaljulaidi initsiatiivil aastatel 2019-2020 Kolme Mere algatuse eestvedajaks ning sellest kujunes neil aastatel oluline Kesk- ja Ida-Euroopat ühendav praktiline algatus ning täiesti uus ja sisuline atlandiülene koostööformaat.
Ühe prioriteedina läbis kogu rahvusvahelist tegevust viie aasta jooksul äridiplomaatia ning Eesti ettevõtetele uute võimaluste loomine välisturgudel alustades idapartnerlusriikidest ja lähiregioonist, lõpetades Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerikaga. President Kaljulaidi ametiajal tihenes oluliselt kõrgel tasemel läbikäimine ka NATO lõunatiiva riikidega, et selgitada nii meie piirkonna olusid kui paremini mõista partnerite ja liitlaste vaateid.
2021. aasta suvel nimetas ÜRO peasekretär Antoni Guterres president Kaljulaidi järgmiseks kaheks aastaks enda üleilmseks eestkõnelejaks maailma naiste, laste ja noorukite tervise ja heaolu teemadel. President Kaljulaid oli ka esimene eestlane, kelle mainekas ajakiri Forbes valis 100 maailma mõjukaima naise hulka.
2023. aastal asus president Kaljulaid ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese palvel juhtima ÜRO õpetaja elukutse teemalist kõrgetasemelist töögruppi. Algatuse eesmärgiks on teha ettepanekud üleilmse õpetajate puuduse vähendamiseks ja piisava ettevalmistuse tagamiseks tänapäevases maailmas.
Läbi viie aasta oli president Kaljulaid ka hinnatud kõneleja erinevatel konverentsidel alustades Müncheni Julgeolekukonverentsist, erinevates ÜRO algatustest või Yalta Euroopa Strateegia foorumist. Niisamuti astus ta tihti üles Eesti olulisematel sündmustel nagu Latitude59, Lennart Meri konverents, Tallinn Music Week jt.
Kersti Kaljulaid tõi igapäevakäibesse sõna „komberuum“ ning rääkis tihti „õmblusteta ühiskonnast“, kus riik, erasektor ja vabakond üheskoos loovad riiki paremaks. Oma kõnesid armastas president Kaljulaid lõpetada üleskutsega: „Hoiame Eestit!“.